Transcript Laste lugemisoskus, selle hindamine ja arengu toetamine koolitee

Laste lugemisoskus,
selle hindamine ja arengu toetamine
koolitee alguses
Piret Soodla
Eve Kikas
Tartu 27.01.2012
Mis on lugemine?
Lugemine on kompleksne kognitiivne protsess, mis
koosneb kirjalike sümbolite dekodeerimisest ning
teksti mõistmisest.
The Simple View of Reading
(Gough & Tunmer, 1986)
Elementaarse lugemisoskuse arengu
olulisemad kognitiivsed ennustajad
(Lerkkanen,2007)
Keeleline areng
Tähtede tundmine
Keeleteadlikkus
Nimetamiskiirus
Sõnavara ja kujutlused
Kuuldust arusaamine
Metakognitiivne teave
Mõistmisstrateegiate
valdamine
Sõna lugemine:
dekodeering, sõna äratundmine
Sõna äratundmise sujuvus
Loetust arusaamine
Küsimused
•
•
•
•
Mis tasemel on laste lugemise eeloskused ja
lugemisoskus (sõnade lugemine) 1. klassi alguses?
Missugused on õpetajate hinnangud
lugemisraskuste riskiga/lugemisraskustega laste
lugemisoskusele?
Missugust lisaabi pakutakse lugemisraskuste riskiga
lastele?
Kuidas arenevad lugemisraskuste riskiga laste
oskused algklasside jooksul?
Mis tasemel on laste oskused 1. kl alguses?
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (§ 18):
Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane
laps:
- tunneb tähti ja veerib kokku 1–2-silbilisi sõnu,
tunneb kirjapildis ära mõned sõnad;
- kirjutab joonistähtedega 1–2-silbilisi sõnu õigesti
järjestatud ühekordsete tähtedega.
Empiiriline uurimus I
1. klassi lapsed ja õpetajad (5. koolinädal)

N = 306
 Vanus 6.7-8.6 a
 52% tüdrukuid, 48% poisse
 Kodune keel: 94% eesti, 6% muu
 Lasteaed: 96% käis, 4% ei käinud
 6 linnakooli 14 klassi
 Klassi suurus 22-26 last
 Kõikides koolides olid tugiteenustena olemas kõneravi
ja/või parandusõpe
Vahendid

Lugemise eeloskused:
- tähtede tundmine: 3 testi
- fonoloogilised oskused: 3 testi
- kiire nimetamine (Ahonen, Tuovinen & Leppäsaari,
1999): 1 test

Sõnade lugemine:
- 10 sõna lugemine
- sõna ja pildi ühendamine (Lindeman, 1998 järgi)
- 90 sõna lugemine
Tulemused: eeloskused

Tähtede tundmine (eesti tähestik + C, F):
heal tasemel, v.a C, F, J, Õ, Ö, Ü, G, D, d, b, g, f, l

Fonoloogilised oskused: heal tasemel, v.a hääliku
asukoha leidmine keerukama struktuuriga sõnades

Kiire nimetamine: 33-145 s (M = 62 s)
Tulemused: sõnade lugemine

10 sõna lugemine: Me = 9 (0-10)
lihtsamad sõnad luges enamik lapsi terviksõnana
keerukamad sõnad 30% lastest terviksõnana

Sõna ja pildi ühendamine: Me = 10 (0-36)

90 sõna lugemine: Me = 15 (0-64)
Lugemisraskuste riskiga lapsed

Ühe või mitme lugemise eeloskuse madal tase (<20%)
+ sõnalugemisoskuse madal tase (<20%)

n = 47 (15%)

68% poisse , 32% tüdrukuid

Kaks- või muukeelseid 8%

Lasteaias ei käinud 6%
Õpetajate hinnangud riskilaste
lugemisoskusele:
“Kui hästi läheb lapsel praegu lugemistehnikas
(ladusus, õigsus)?”
Lisaabi pakkumine riskilastele
Õpetaja individuaalne
tähelepanu ja tugi tunnis
Kõneravi ja parandusõpe
rühmas
Laste lugemisoskuse hinnangud ja tugiõppes
osalemine 1. klassis
Lapse
kuuluvus
testide
järgi
Õp.
hinnang
Tugiõpe
Obs.
Exp.
T / AT
RISK
Nõrk
JAH
23
1.53
T
RISK
Nõrk
EI
5
6.35
ns
RISK
Kesk/Tugev
JAH
7
7.59
ns
RISK
Kesk/Tugev
EI
12
31.52
AT
TAVA
Nõrk
JAH
15
8.37
ns
TAVA
Nõrk
EI
8
34.75
AT
TAVA
Kesk/Tugev
JAH
14
41.51
AT
TAVA
Kesk/Tugev EI
220
172.37
T
Õpetajate hinnangud laste lugemisoskusele
4. klassis (Soodla & Kikas, 2010)
Projekt: Eesti põhikooli efektiivsus
479 õpilast, 42 õpetajat
 52% tüdrukuid, 48% poisse
 Testid: teksti mõistmine (3. ja 4. kl)
 Õpetajate hinnangud: lugemisraskus / eakohane
lugemisoskus (4. kl)
Keskmise/hea testitulemusega lapsi hinnati enamasti
adekvaatselt, madalate testitulemustega lapsi sageli
tüüpiliseks lugejaks (60% juhtudest)

Järeldused





Õpetajate hinnangud laste lugemisoskuste kohta on
oluliseks infoallikaks lapse arengu kohta
Õpetajad hindavad täpsemini eakohase lugemisoskuse
tasemega laste oskusi, riskilaste ja lugemisraskustega
laste oskusi sageli ülehinnatakse
Oluline on võimalikult varajane lugemisraskuste riski
märkamine ja vajadusel lisaabi pakkumine
Laste oskuste hindamine peab olema pidev
Õpetaja hinnangutele lisaks on vaja usaldusväärseid
hindamisvahendeid
Lugemisoskuse areng esimeses
kooliastmes: Empiirilise uurimuse tulemused

Projekt: Areng üleminekul lasteaiast kooli ja
esimeses kolmes klassis –vastastikune
interaktsioon lastevanemate, õpetajate ja laste
vahel

1. ja 3. klassi tulemused lugemises
Tulemused 2



Osalejad:
1.klass: 408 poissi, 359 tüdrukut
Lugemise testid: lihtsate sõnade lugemine ja tähenduse
mõistmine (+ fonoloogilised oskused)




3.klass: 573 õpilast (330 poiss, 243 tüdrukut)
Teksti mõistmine:



Riskirühm: 30 poissi, 12 tüdrukut
Kontrollrühm: 378 poissi ja 347 tüdrukut
kahte tüüpi tekstid: ilukirjanduslik, populaarteaduslik
Erinevat tüüpi küsimused, valikvastused, vabad vastused
Tulemuse alusel kolm rühma:

Nõrk (M-SD), Keskmine (>M-SD, <M+SD), Tugev (M+SD)
Mis sai nõrgast rühmast?





Mitte keegi selle rühma lastest ei kuulunud 3.klassis
tugevasse rühma
8 poissi ja 3 tüdrukut olid klassist lahkunud
9 poissi ja 3 tüdrukut kuulus nõrka rühma
9 poissi ja 5 tüdrukut kuulus keskmisesse rühma
4 poissi ja 1 tüdruk ei teinud teste
Kuidas hindavad algselt nõrka rühma
õpetajad 3.klassis
Õpetaja hinnang
Rühm
3.klass
Nõrk
Keskmine
Hea
Väga hea
Nõrk
1
7
3
0
Keskmine
0
5
1
7
Väga nõrk hinnang puudus
Üldiselt – õpetajad hindavad lapsi
adekvaatselt, aga ka pigem üle










Adekvaatsed hinnangud
Nõrk-nõrk
15 | 4.43 Tüüp
Keskmine-keskmine 22 | 84 | 88.80
Tugev-tugev
92 | 73.90 Tüüp
Alahindamine
Keskmine-nõrk | 14 | 20.28 AT
Tugev-keskmine |
5 | 18.81 AT
Ülehindamine
Nõrk-keskmine | 38 | 19.39 Tüüp
Keskmine-Tugev | 360 | 348.92
Missugustes klassides arenevad lapsed
paremini?










Algse lugemise taseme järgi: nõrgemad ja
tugevamad klassid (kahte võrdsesse gruppi)
Nõrgad klassid:
Nõrgad jäävad nõrgaks 9 1.6 Tüüp
Nõrgad langevad välja 7 1.51 Tüüp
Nõrgad keskmiseks 9 7.87
Tugevad muutuvad nõrgemaks 38 28.65 Tüüp
Tugevad klassid
Nõrgad muutuvad keskmiseks 5 15.03 AT
Nõrgad nõrkadeks 3 3.06 langevad välja 4 2.89
Tugevad keskmisteks ja tugevateks (tüübid)