Transcript Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu-21

Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu
19. veebruar 2014
Tiina Peterson
HTMi üldharidusosakonna peaekspert
Kontekstuaalse
eestvedamise
mudel
alushariduses
(Nivala, 1999)
Koolieelse lasteasutuse seaduse
muutmise seaduse eesmärk (1)
• Kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid toetavad
EL 2020 eesmärke vähendamaks varajast
koolist väljalangevust ja vaesust ning
sotsiaalset isolatsiooni.
• Lissaboni strateegiast tulenevalt on eesmärk,
et Euroopa Liidu liikmesriikides osaleb 2020.
aastaks alusharidust võimaldavas asutuses
95% kõigist 4-aastastest kuni kooliminekueas
lastest.
Koolieelse lasteasutuse seaduse
muutmise seaduse eesmärk (2)
• Eelnõu väljatöötamisel lähtuti Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammist 2011–2015,
mille eesmärkidena on määratletud sätestada
ühe pere lastele õigus käia samas lasteaias,
muuta lapsehoiuvõimalused paindlikumaks ja
võimaldada alusharidus koolieelsetes
lasteasutustes vähemalt 95% lastest.
Eelnõu sisu
• Linnade ja valdade kohustuse sisu
lasteaiakohtade tagamisel
• Õpetajate ja õpetajaid abistavate töötajate
töökorraldus lähtudes täiskasvanute ja laste
suhtarvudest koolieelsetes lasteasutustes
Alushariduse ja lapsehoiu
kättesaadavus (1)
• Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse
kohaselt peab valla- või linnavalitsus looma
kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele
lastele, kelle elukoht on antud valla või linna
haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda
soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna
lasteasutuses (koolieelse lasteasutuse seadus
§ 10 lõige1).
Alushariduse ja lapsehoiu
kättesaadavus (2)
• Alusharidust võimaldatakse 97%-s kohalikus
omavalitsuses. Eesti Hariduse infosüsteemi
2012/2013. õa andmetel on 4–6-aastaste laste
osalusprotsent koolieelsetes lasteasutustes ja
koolides 98% ja 1,5-3-aastaste laste
osalusprotsent 76% vastava eagrupi lastest.
• Eesti keskmine kogukulu lapse kohta
koolieelses lasteasutuses on 2908 eurot.
Alushariduse ja lapsehoiu
kättesaadavus (3)
• Lapsehoidu võimaldatakse 22%-s kohalikus
omavalitsuses. Üldjuhul on lapsehoidudes 1,5
– 3-aastased lapsed.
• Lapsehoiuteenust kasutas 2012. aastal Eestis
8,6% 1,5-3-aastastest lastest
(Sotsiaalministeeriumi 2012. a andmed).
• Lapsehoiuteenuse keskmine maksumus lapse
kohta on 1166 eurot.
Alushariduse ja lapsehoiu
kättesaadavus (4)
• Laste ja perede rände ning demograafilised mõjud on
oluliselt kasvanud ja mõjutavad alushariduse
võimaldamist kohalikes omavalitsustes.
• 2008 – 2012 on 1 – 6-aastaste laste üldarv
suurenenud Eesti kohalikes omavalitsustes 20% või
enam 43-s (19%-s) kohalikus omavalitsuses (Eesti
Statistikaameti 2012 andmed).
Alushariduse ja lapsehoiu
kättesaadavus (5)
• Linnade ja linnalähiste piirkondade kiirest rahvastiku
arvu kasvust tulenevalt on raskendatud kõigile 1,5 –
3-aastastele lasteaiakohtade loomine.
• Kohalike omavalitsuste 1. septembri 2013 küsitluse
andmetel ei võimaldata 21-s (10%-s) kohalikes
omavalitsustes lasteaiakohta kõigile 1,5 – 3aastastele lastele, kelle vanemad soovivad. Kohtade
ootel on ligikaudu 10 – 55% kohalikes omavalitsustes
elavatest 1,5 – 3-aastastest lastest.
Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu (1)
Paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt:
• (1) Valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile
pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on
selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe
vanema või eestkostja (edaspidi vanem) elukohaga, võimaluse
käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise kuni
kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus
vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille
rahastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 3
ja 4 sätestatut.
11
Selgitus (1)
• Sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 123
lõikest 1 tulenevalt võib täielikult või osaliselt
riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest
rahastatavat lapsehoiuteenust osutada
füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik,
kohaliku omavalitsuse asutus või
valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on
lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse
maavanema antud kehtiv tegevusluba.
Selgitus (2)
• Kui pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele mõeldud
lapsehoiuteenus asendab lasteaiakohta, peab see
olema lastevanematele rahaliselt kättesaadav.
• Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või
ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud
palga alammäärast.
• Valla- või linnavolikogu kehtestab vanemate kaetava
osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt
lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või
muudest asjaoludest.
Selgitus (3)
• Sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 121
lõike 2 alusel, mille kohaselt juhul kui
lapsehoiuteenust rahastatakse kohaliku
omavalitsusüksuse eelarvest, kehtestab
kohaliku omavalitsuse volikogu
lapsehoiuteenust saama õigustatud isikute
ringi, lapsehoiuteenuse rahastamise mahu
ning lapsehoiuteenuse osutamise tingimused
ja korra.
Selgitus (4)
• Euroopa Sotsiaalfondi 2014+ meetme “Lapsehoiu ja puudega
laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks“ raames kavandab Sotsiaalministeerium
toetada 2300 hoiukoha loomist 6 382 084 euro ulatuses.
• Siseministeerium kavandab meetme „Linnapiirkondade
jätkusuutlik areng“ raames ühe tegevusena alushariduse ja
lapsehoiu infrastruktuuri toetamist, et tagada kodulähedased
lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremates
linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu koos ümbritsevate
omavalitsustega). Eesmärgiks on luua juurde infrastruktuur
2000 uue lasteaia- või lapsehoiukoha loomiseks 34 miljonit
euro ulatuses.
Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu (2)
• (2) Valla- või linnavalitsus loob lapsele, kelle
koolikohustuse täitmine on põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3 sätestatud
nõustamiskomisjoni soovitusel ühe õppeaasta võrra
edasi lükatud, võimaluse käia lasteasutuses rühmas,
mis on sätestatud käesoleva seaduse § 6 lõike 3
punktides 3 või 4 ning erivajadustega lapsele
võimaluse käia lasteasutuses rühmas, mis on
sätestatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 6.
Koolieelse lasteasutuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (3)
• (3) Käesolevas seaduses käsitletakse isiku
elukohana rahvastikuregistrisse kantud
elukoha aadressi.
Paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse teise lausega
järgmises sõnastuses:
• Ühe pere lastel, kelle elukoha aadress ühtib,
on õigus saada koht samasse lasteasutusse.
Koolieelse lasteasutuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (4)
Paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises
sõnastuses:
• (6) Lasteasutuse personali töökorraldus
lähtub põhimõttest, et kogu rühma tööaja
jooksul on sõimerühmas kuni 8 last
täiskasvanu kohta, liitrühmas kuni 10 last
täiskasvanu kohta, aiarühmas kuni 12 last
täiskasvanu kohta, sobitusrühmas kuni 8 last
täiskasvanu kohta ning erirühmas sõltuvalt
laste erivajadusest 2–6 last täiskasvanu kohta.
Selgitus (5)
• Oluliseks näitajaks lasteasutuse kvaliteedi hindamisel on täiskasvanute ja
laste suhtarv rühmades, kuna õpetaja ja õpetaja abi individuaalne toetus
on koolieelses eas lastele väga oluline.
• Euroopa Liidu Komisjoni soovitustest lähtuvalt on suhtarvud sõimeealistel
lastel max 1:8; 3–6-aastastel lastel max1:15.
• Lähtuvalt Eesti Hariduse Infosüsteemi 2012. a andmetest on koolieelsetes
lasteasutustes keskmiselt 9,3 last ühe õpetaja ametikoha kohta rühmas ja
kohalike omavalitsuste küsitluse 2013. a andmetel keskmiselt 5,8 last ühe
täiskasvanu ametikoha kohta rühmas. Lähtudes Eesti Hariduse
Infosüsteemi ja kohalike omavalitsuste küsitluste andmetest ei too
muudatus kaasa personali ametikohtade täiendavat mahtu, küll aga
vajadusel personali töökorralduse muutmise viisil, et lastega reaalajas
tegelevate täiskasvanute hulk vastab eelpool nimetatud suhtarvudele.
19
Selgitus (6)
• Laste arvu täiskasvanu kohta muudab Eestis kõrgeks pikk
lasteasutuste lahtioleku aeg ja traditsiooniline töökorraldus.
Näiteks Norras on kõik lasteaiad on avatud kl 07.30 – 17.00,
s.o 9,5 tundi, lähtutakse põhimõttest, et vanemate tööaeg on
kuni 8 tundi ja laste arengule ei ole kasulik üle 10 tunni
lasteasutuses viibida. 50% lastevanematest kasutab
lasteaiakohti osaajaliselt.
• Pikk lasteasutuse lahtiolekuaeg vähendab laste ning vanemate
koosolemise aega, mis on lapse arengu toetamiseks
eelkoolieas ülioluline. Eesti lasteaedade töökorraldust saab
muuta lapsest lähtuvamaks läbi kattuva tööaja soodustamise
õpetajate ja õpetaja abide vahel.
20
Tänan tähelepanu eest!
Tiina Peterson
[email protected]
7 350 114