Transcript Andmekaitse ja meditsiin Mati Rahu Epidemioloogia ja biostatistika osakond Tervise Arengu Instituut Tallinn ESSi 19.

Andmekaitse ja meditsiin
Mati Rahu
Epidemioloogia ja biostatistika osakond
Tervise Arengu Instituut
Tallinn
ESSi 19. konverents, Tallinn, 25.01.2007
mati.rahu @tai.ee
Paljude eluteadusalaste uuringute
tegemise võimalikkus sõltub sellest
…kuidas on õigusaktides reguleeritud:
A. Kirjaliku nõusoleku saamine andmesubjektilt enne
andmetöötlust.
B. Andmesubjekti teavitamine andmete edastamisest
kolmandale isikule.
C. Andmesubjekti õigus teada ja muuta oma andmeid.
D. Andmete säilitamise kestus ja kogutud andmete
kasutamine teadustöös.
E. Kohustus saada andmekaitse järelevalveorganilt
luba uuringu alustamiseks ja andmetöötluseks.
Eurodirektiivi teke
Eelnõu 1990
Eelnõu 1992
Mida ei mõistetud?
 Suurim osa inimkonna teadmistest haiguste põhjuste
kohta on saadud pikka aega säilitatud isikustatud
andmekogudest linkimise teel.
 Maailmas ei ole ühtki kvaliteetset haigusregistrit,
mis töötaks informeeritud nõusoleku alusel.
 Andmesubjekti teavitamine järjekordsest andmetöötlusest või selleks loa küsimine häirib eraelu
rohkem kui küsimatajätmine.
Eurodirektiivi teke
Eelnõu 1990
Eelnõu 1992
Erandid
1993–1994
Eurodirektiiv
95/46/EC
teadusuuringud
riigistatistika
ennetav meditsiin
meditsiiniline diagnoos
ravi võimaldamine
tervishoiuteenuse juhtimine
Mõistete esinemise sagedus
seitsme riigi andmekaitseseadustes
Mõiste
Norra Rootsi Soome Taani
2000 2000 1999 2000
Eesti
2003
Leedu
2000
Läti
2000
Avalik huvi
7
4
2
6
2
0
2
Ajalugu, ajaloouuring
6
5
5
1
0
1
1
Statistika, -uuring
4
4
6
7
0
11
3
Teadus, -uuring
4
13
22
8
0
12
3
Meditsiin,
diagnoos, ravi
Tervishoiuteenus,
tervishoiutöötaja
3
3
5
3
0
9
1
2
1
3
2
0
2
0
(Allikas: Rahu, 2004)
Eesti seaduse tagajärgi (1)
1. Eesti Vähiregister. Linkimine surmaregistriga keelatud  igal aastal jääb 5% esmasjuhte
registreerimata. Viimased haigestumusandmed
aastast 2000.
2. Registripõhine vähiepidemioloogia. Mitmed
uuringud on katkestatud, sest kohortide
jälgimine vähihaigestumuse suhtes osutub
võimatuks. – Register ei tohi väljastada andmeid.
Eesti seaduse tagajärgi (2)
3. Eesti Meditsiiniline Sünniregister ja Eesti
Tuberkuloosiregister. Linkimine surmaregistriga keelatud.
4. Surmaregister (e-andmed 1983–) kuulutati
illegaalseks, andmesisestus katkestati
(01.11.2003–11.01.2005), register soovitati
teha anonüümseks ja hävitada kõik arstlikud
surmatunnistused (ESA arhiivis 1964–) (Rahu M
et al, Eesti Arst 2006;85:449–455).
Eesti seaduse tagajärgi (3)
5. Leiab aset surve muuta meditsiiniregistrid
anonüümseks – luua nn kodeerimiskeskused, kes
jagaksid registritele haigestunute pseudonüüme, ja/või kehtestada informeeritud nõusolekule tuginev süsteem.  Saksamaa mudel
6. Andmekogude linkimist käsitletakse
protseduurina, mis ilmtingimata rikub
privaatsust – seetõttu on linkimine keelatud.
“...AKI pole siiamaani veel ühtegi ristkasutuse luba
väljastanud... ja andmeid ristkasutatakse ebaseaduslikult.” (Lillemaa PF, Juridica 2000;7:447–453).
Eesti seaduse tagajärgi (4)
7. Sisuliselt – seadusandjad ja andmekaitsjad
häbimärgistavad Eestis epidemioloogilisi
uuringuid ja epidemiolooge.
Kui teised argumendid enam ei mõju, siis võetakse
kasutusele tugevaim, mis peab hajutama kõik
kahtlused – “Eesti Vabariigi põhiseaduse § 26järgi on
igaühel on õigus perekonna ja eraelu puutumatusele”.
Mida meile on selgitatud (1)
1. 1998. aastast tänaseni: Eesti ei ole infotehnoloogiliselt võimeline tagama andmebaaside ohutust. Sel juhul on parim meditsiiniregistreid mitte teha või pidada neid anonüümsena.
2. Märtsis 2004: Eurodirektiivi erandid
teaduse, statistika jms kohta ei tohi Eesti
seadusandluse loogika tõttu kuuluda IKSi,
vaid need tuleb paigutada eriseadustesse.
Mida meile on selgitatud (2)
3. Detsembris 2004: AKI peadirektor –
teistsugust seadust polegi vaja, sest Eesti
statistikud ja teadlased asuvad oma
andmekaitsealaste teadmiste poolest kiviajas.
4. Alati käepärast olnud väide: me pärineme
totalitaarsest süsteemist, noore demokraatia tingimustes kujutavad isikustatud registrid ennast suurt ohtu ühiskonnale.
5. Alati käepärast olnud väide: Eesti arstkond
on erakordselt lobisemishimuline.
Halva seaduse tekkepõhjusi (1)
1. Seadusetegijate ja seadusandjate võhiklus
ning hoolimatus.
IKS 2003 võeti 12.03.2003 Riigikogus vastu
26 poolthäälega.
2. Mingi osa ühiskonnast on sügavalt teadusevaenulik.
Kui teadusuuringutes lubatakse kasutada
andmekogudes sisalduvaid delikaatseid isikuandmeid
ilma isikut teavitamata, muutub ka arsti juurde minek
ebakindlaks (Riigikogu õiguskaitse komisjoni esimees
Indrek Meelak, intervjuu AKs 27.01.2003).
Halva seaduse tekkepõhjusi (2)
3. Otsustajatel puudub arusaam, et teadustöö on mitmepalgeline. Osa uuringuid saab teha
anonüümsete andmetega, osa puhul on informeeritud nõusolek tingimata vajalik, osa
tehakse olemasolevate andmekogude alusel.
4. Kuni viimase ajani ei teadnud seadusetegijad ega AKI, et uuringukavand saab
hinnangu teadusnõukogult ja eetikakomiteelt.
Teadur (= inimene tänavalt) tahab delikaatseid
isikuandmeid...
Halva seaduse tekkepõhjusi (3)
5. Teadlaskond on erialati killustunud ning
tervikuna passiivne seadusloome, privaatsuse,
andmekaitse ja teaduseetika temaatika
suhtes.
6. Eesti epidemioloogia ja rahvatervishoiu
märkimisväärne mahajäämus (nt Põhjamaadest).
Puudub piisav jõud, et teha tõhusat lobitööd
teadustööd soosivate õigusaktide nimel.
Halva seaduse tekkepõhjusi (4)
7. Ühiskonnas valitseb ähmane ettekujutus
terviseandmeid sisaldavate andmekogude ja
nende alusel tehtava teadustöö kohta.
Olukorda halvendab, et inimesi eksitatakse
väärteadetega.
Halva seaduse tekkepõhjusi (5)
8. Puudub võimalus pidada seadusetegijatega
väitlust IKSi teadusevaenulikkuse teemal.
Senine mõttevahetus andmekaitsjatega  vastuseks:
kui tähtis on andmekaitse, mis on AKI ülesanded, te
ei taha uut moodi töötama hakata, ja meelisteema –
mida võiks juhtuda inimesega, kui tema andmed
satuksid pahatahtliku või harimatu isiku kätte.
The U.S. privacy debate “today is based mainly on
guesses what’s going happen, based on the fear that
there’s going to be an information rape of society.”
(Anonym., The Pfizer J 2001;5:4–8).