Transcript Ettekanne - Taluturg

Tiina Mällo
[email protected]
Loomse toidu büroo juhataja
Veterinaar- ja Toiduamet
Jaanuar 2014
 Väikese toidukäitlemisäri alustamine kodus on igati
tervitatav ning annab võimaluse kodus valmistatud
toitu turustada laiemale tarbijaskonnale.
 Toidu tootmine suuremale tarbijaskonnale ei ole sama,
mis perele söögi tegemine.
 Toiduohutuse tagamiseks tuleb tagada kõrgeim
hügieenitase.
 Kodus toidu valmistamisele ja selle turustamisele
kehtivad reeglid, mis kuuluvad täitmisele.
 Toidu ohutuse eest vastutab toidu käitleja!
Mida tähendab eraelamus toidu valmistamine?
 Toidu regulaarne valmistamine kodus, eesmärgiga toitu
turustada.
 Toidukäitlemise kohtadeks loetakse ehitisi, rajatisi ja
ruume, mida kasutatakse peamiselt enda elamise tarbeks.
 Nt eramaja köök, suve- ja/või väliköök, saun, suitsuahi jne.
 Kui eraelamus on toidu käitlemiseks spetsiaalselt ehitisi,
rajatisi ja ruume kohaldatud, siis ei ole enam tegemist
eraelamus toidu käitlemisega.
 Nt juustu valmistamine piimafarmis, lihalõikus, pagari-
töökoda, ladu jne.
Toidu käitlemise alustamine eraelamus
 Tegevus kuulub teavitamisele:
 Teavitamise avaldus esitada kohalikule veterinaarkeskusele.

tunnustamisele täiendavalt Mahepõllumajandusseaduse alusel, kui soovitakse tegeleda mahetoidu
käitlemisega ja selle müümisega.
 Vastavus hügieeninõuetele:
 852/2004 II lisa III ptk ja V-XII ptk jt asjakohased nõuded.
 853/2004 III lisa VI jagu (nõuded toorainele) jt asjakohased nõuded.
 Toiduseadus.
 Enesekontrolliplaani olemasolu/rakendamine sh toiduohutuse juhtimissüsteemi HACCP
printsiipide rakendamine.
 Toidu jälgitavus ja toidu tagasikutsumine tervisele ohtliku toidu puhul jne.
 Koolitus
 Tervisetõend
 Joogivee analüüsid
 Jäätmekäitlus jne.
 Sõltuvalt valmistatavast toidust rakenduvad täiendavad nõuded nt toidu märgistamise,
lisaainete, külmutamise, toitumisalase teabe, kestvuskatsete, toidu mikrobioloogia, toidu
koostise ja kvaliteedinõuete, toiduga kokkupuutuvate materjalide jne kohta.
Toidu käitleja üldised kohustused
 Toiduohutus peab olema tagatud kogu toiduahela
ulatuses.
 Toitu tuleb käidelda/hoida temperatuuril, mis kõige
paremini sobib tema omaduste säilitamiseks.
 Toidu käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle
käitlemise nõuetekohasust ja rakendama abinõusid selle
tagamiseks. Nimetatud abinõud tuleb kirjeldada
enesekontrolliplaanis.
 Toidu valmistaja määrab toidule säilitamisnõuded
kestvuskatsete abil.
 VVm nr 445 Kestvuskatsete tegemise kord
 Abiks PÕMm nr 66 Toidu säilitamisnõuded
Hügieeninõuded toidu käitlemisele
eraelamus
 Määruse nr 852/2004 üldosa ning II lisa ptk III-XII esitatud
nõuded, nt:
• käitlemiskohad hoitakse puhtad ja heas seisukorras;
• pesemisvõimalused
ja
riietumiskohad
personalihügieeni
•
•
•
•
•
•
tagamiseks;
toiduga kokkupuutuv pind peab olema heas seisukorras, kergesti
puhastatav ja desinfitseeritav jne;
meetmed ja vahendid käitlemisvahendite puhastamiseks ja
desinfitseerimiseks;
piisav kuuma ja külma veega varustatus;
vahendid toidu säilitamistemperatuuri tagamiseks ja seireks;
toidu paigutamisele;
toidu vastuvõtmisele, hoidmisele, kahjuritõrjele, veole, seadmetele,
toidujäätmetele, isiklikule hügieenile, toidu pakendamisele sh
pakkematerjalidele, kuumtöötlemisele ja väljaõppele.
Erihügieeninõuded loomse toidu käitlemisel
 Valmistades liha-, muna-, kala- ja piimatooteid tuleb
järgida ka määruses 853/2004 toodud erihügieeninõudeid:
 853/2004 I lisa, III lisa: LIHA -V jao I, II, III ja IV ptk; VI
jagu; KALA VIII jao III, V, VI, VII, VIII ptk; PIIM – IX jao II,
III ja IV ptk; MUNAD – X jao I ja II ptk; SULATATUD
RASVAD – XII jao II ptk.
Kus ja kellele võib eraelamus valmistatud toitu
turustada?
 Otse tarbijale eraelamus sh toitlustamine.
 Müümine või üleandmine (mitteloomse kui ka loomse
toidu) toidu käitlejalt otse tarbijale laadal, turul vms
kohas.
 Mitteloomse toidu sh kombineeritud toidu (nt
lihapirukas, kohupiimasai) üleandmine otse tarbijale
ja/või teisele käitlejale nt kauplusele, toitlustusettevõtjale, hulgikaubandusettevõtjale, vahendajale.
 Loomse
toidu üleandmine samale käitlejale
kuuluvasse jaemüügiettevõttesse.
 Loomset päritolu toitu ei või teisele käitlejale üle anda!
Nõuded tooraine päritolule
 Toidu valmistamisel kasutatav tooraine peab üldjuhul
pärinema tunnustatud/teavitatud ettevõttest, kuid:
 Piim võib pärineda toidukäitleja enda piimafarmist, kui
see läheb väikese koguse alla. Toorpiima analüüse
tegema ei pea.



Väike kogus: lehma toorpiim; kuni 100kg päevas või 700kg
nädalas.
Kitse toorpiim: kuni 20kg päevas.
Ute toorpiim: kuni 10kg päevas.
 Piim võib pärineda teiselt piimatootjalt, kellel on kehtiv
toorpiima veterinaartõend 8P.
Nõuded tooraine päritolule
 Munad võivad pärineda kuni 50 linnuga karjast;
 Mesi võib pärineda ka kuni 15 taruga majapidamisest;
 Kala võib olla käitleja enda püütud või ostetud kalurilt juhul
kui seda kala saab käsitleda väikese kogusena (kuni 100kg
päevas);
 Ulukiliha võib osta teavitatuks loetud jahimehelt (PÕMm nr
74) ning kodulindude ja jäneseliste liha teavitatuks loetud
käitlejalt (PÕMm nr 127) üksnes juhul kui sellest lihast
valmistatud toitu pakutakse kuumtöödelduna toitlustamise
korral.
 Mitteloomne toit võib olla esmatoode väikese koguse
määruse mõistes juurvili, köögivili vms.
Enesekontrolliplaan
 Eraelamus toidu valmistaja vastutab toidu ohutuse eest alates kauba
vastuvõtmisest kuni toidu väljastamiseni ning selleks rakendatavaid
abinõusid tuleb kirjeldada enesekontrolliplaanis.
 Enesekontrolliplaan hõlmab:












tegevuse kirjeldust;
asendiplaani ja ruumide plaani;
toidu valmistamisega seotud etappe;
puhastamist ja desinfitseerimist;
töötajate hügieeni ja koolitust;
tervisetõendit;
kahjuritõrjet;
jäätmekäitlust;
joogivett;
kaebusi, toidumürgistuse kahtlusi;
arvestuse pidamist e. jälgitavust;
enesekontrolliplaani toimimise kontrollimist ja dokumentide säilitamist.
Juhendmaterjalid on leitavad VTA kodulehel
www.vet.agri.ee
Toidukontroll: Eraelamus toidu käitlemine
 Juhend toidu käitlejale, kes tegeleb eraelamus toidu regulaarse




valmistamisega turule viimise eesmärgil.
Enesekontrolliplaani koostamise juhend eraelamus toidu
valmistamisele ja selle turustamisele (sh toitlustamisele).
Juhend Vesi toidukäitlemisettevõtte toiduohutus-süsteemis.
Määrus 852: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2004
R0852:20090420:ET:PDF
Määrus
853:
http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2004
R0853:20130701:ET:PDF
Riiklik järelevalve
 Käitleja on kohustatud abistama järelevalveametnikku talle
õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmisel.
 Järelevalveametnikul
on ametitõendi esitamisel õigus
takistamatult kontrollida kõike, mis käitlemisega on seotud.
 Dokumentatsiooni;
 Ruume;
 Seadmeid;
 Toitu, abiaineid jne.
 Puhastamis- ja desinfitseerimisvahendeid;
 Hügieeninõuete täitmist
 Võtta käitleja kulul proove laboratoorsete analüüside tegemiseks
ettevõtte ja toidu nõuetekohasuse kontrollimiseks jne.
 Järelevalvetulemused vormistatakse
ettevõtte nõuetele
vastavuse hindamise aktis.
 Aktis teeb järelevalveametnik õiguserikkumise avastamise
või põhjendatud kahtluse korral toidu käitlejale ettekirjutuse.

Ettekirjutuses juhitakse tähelepanu õiguserikkumisele ning
esitatakse nõue õiguserikkumise lõpetamiseks.
 Järelevalveametniku poolt määratud tähtaja jooksul ettekirjutuste
täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus kohaldada
sunnivahendit kuni Toiduseaduse 10 peatükis sätestatud
vastutusele võtmiseni välja. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
 Järelevalvetoimingu
teostamisele järgneb
kohustus tasuda järelevalvetasu tunnitasuna.
käitlejale
Tänan!