Transcript Väljakutsed, mille ees seisavad pensionisüsteemid

Väljakutsed, mille ees
seisavad pensionisüsteemid
Lauri Leppik
Tallinna Ülikool
Katastroofiretoorika
 Demograafiline kellapomm
 Pensionisüsteemi pankrot
Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus
 Finantsiline jätkusuutlikkus
 pensionisüsteemi kohustuste ja võimaluste tasakaal
 Sotsiaalne jätkusuutlikkus
 ühiskonna poolt aktsepteeritava sissetuleku tagamine
ühiskondlikust tööjaotusest kõrge vanuse või
töövõimetuse tõttu väljunud isikutele
 Poliitiline jätkusuutlikkus
Jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid
 Välistegurid
 rahvastikuprotsessid
 majanduskeskkonna ja tööturu arengud
 Süsteemi sisesed tegurid
 pensionisüsteemi parameetrid
 pensionisüsteemi hüvitised
 pensioniõiguse kujunemise reeglid
 pensioni saamise tingimused
 pensioni suurus
 pensionisüsteemi finantseerimine
Demograafilised riskid
 Rahvastikuvananemine
 pensioniealiste inimeste arvu kasv - kulude kasv
 oodatava eluea pikenemine
 tööealiste inimeste arvu langus - tulude langus
 madal sündimus
 tööealiste inimeste väljaränne
Majandusriskid
 Töötajate arvu langus
 töötuse kasv – tulude langus
 mitteaktiivsuse kasv – tulude langus ja kulude kasv
 Palkade langus – tulude langus
 Kapitali tootluse langus – tulude langus
 Inflatsioon
Jätkusuutlikkus kui süsteemi
kvalitatiivne omadus
 Toimetulek pensionisüsteemi ohustavate
tegurite mõjudega
 resistentsus  resilientsus
 mõjude neutraliseerimine
 puhvrite loomine
 mõjude absorbeerimine
 pensionisüsteemi parameetrite
kohandumine/kohandamine
Jätkusuutlikkuse suurendamise
strateegia
 … peab pöörama tähelepanu
kõigile jätkusuutlikkust
mõjutavatele teguritele!
EL pensionistrateegia
 Sotsiaalne jätkusuutlikkus
 eakate vaesusriski vältimine
 elatustaseme säilitamise võimaldamine
 põlvkonnasisene ja põlvkondade vaheline
solidaarsus
EL pensionistrateegia
 Finantsiline jätkusuutlikkus välistegurid
 tööhõive edendamine
 sh vanemaealiste tööhõive
 tööelu pikendamine
 tööjätu edasilükkamine
 fiskaalpoliitika usaldusväärsus
 kulude kontroll
 reservide loomine
EL pensionistrateegia
 Finantsiline jätkusuutlikkus –
süsteemisisesed tegurid
 Pensionisüsteemi kohandumisvõime
suurendamine
 kohandumine tööturu ja demograafiliste
muutustega
 hüvitiste ja maksete tasakaalustatud
kohandamine
 Poliitiline jätkusuutlikkus
 poliitiline konsensus pensionipoliitika suhtes
Kaks tegutsemise stsenaariumi
 Pensionisüsteemi parameetrite
kohandamine poliitilise otsusega
 Pensionisüsteemi parameetrite sidumine
demograafiliste ja/või majanduslike
indikaatoritega
Pensionisüsteemi parameetrite
kohandumine/kohandamine
 ad hoc poliitilised otsused
 automaatsed stabilisaatorid
“Klassikalised” lahendused
 tõsta makseid (FRR)
 lisakoormus langeb tööealistele
 vähendada pensione (FCR)
 lisakoormus langeb pensioniealistele
 tõsta pensioniiga
Kuidas rahvastikuvananemise
koormust õiglaselt jagada?
 Prof. John Myles (Toronto Ülikool):
 Musgrave’i kriteerium - põlvkondade
suhtelise tulupositsiooni säilitamine (FRP):
 tööealiste inimeste per capita netotulu suhe
pensioniealiste inimeste per capita netotulusse
oleks stabiilne
 kui rahvastik vananeb, siis maksemäär
tõuseb, ent ka pensionide suhteline väärtus
langeb, kuid seda nii et koormus jaguneks
põlvkondade vahel solidaarselt
Kuidas rahvastikuvananemise
koormust õiglaselt jagada?
 Keskmise eluea pikenemine mõjutab töötatud
aastate ja pensionisaamise aastate suhet
 pensioniiga ei muutu või langeb  pensionipõlv
pikeneb
 pensioniiga tõuseb kiiremini keskmisest elueast 
pensionipõlv lüheneb
 pensioniiga tõuseb proportsionaalselt keskmise
elueaga  pensionipõlve keskmine pikkus ei muutu
“Vaikne revolutsioon”
pensionipoliitikas
 OECD: Pikema eluea rahaline koormus tuleks
jagada kindla reegli, mitte poliitiliste lahingute
põhjal
Allikas: http://www.oecd.org/dataoecd/41/24/39468250.pdf
Automaatsed
kohanemismehhanismid
 Rootsi 1998





virtuaalsete kontode süsteem
fikseeritud maksemäär
oodatava eluea tegur pensioni arvutamisel
tasakaaluindeks pensionide indekseerimisel
puhverfondid
 Prantsusmaa 2003
 kvalifikatsiooniperioodi sidumine oodatava elueaga
 Saksamaa ja Jaapan 2004

jätkusuutlikkuse tegur pensionide indekseerimisel
 Soome 2010

oodatava eluea koefitsient
Rootsi 1998
 Pensionile jäämisel lähtutakse pensioni suuruse
arvutamisel põlvkonna keskmisest oodatavat elueast
pensionile jäämise vanuses

omandatud pensioniõigus jagatakse eeldatava
pensionipõlve pikkusega
 Analoogia kogumispensioniga

kindlustusmatemaatiliselt neutraalne
 Stiimul lükata pensionile siirdumist edasi
 Automaatne kohandumine oodatava eluea muutusega
 Võib tuua kaasa nominaalse pensioni languse

2010 indeks: -3%
Saksamaa 2004
 Jätkusuutlikkuse tegur
 pensioniindeksi korrigeerimine lähtudes pensionäride ja
maksumaksjate+töötute arvu suhte muutusest (1/4
ulatuses)
 võtab arvesse nii oodatava eluea muutusi kui tegureid, mis
mõjutavad tööealise elanikkonna suurust
 ei indekseerita kui tooks kaasa nominaalpensioni languse
 maksemäär võib tõusta, kuid mitte üle 22% aastaks 2030
Jaapan 2004
 Jätkusuutlikkuse tegur
 pensioniindeksi (THI) modifitseerija
 aktiivse tööealise elanikkonna langus+oodatav eluea
tõus vanuses 65
 ei indekseerita kui tooks kaasa nominaalpensioni languse
 eeldatakse oodatava eluea tõusu 0.3% aastas

pensionimakse tõuseb 13.6%-lt (2004) 18.3%-le (2017)
Soome 2010
 Työntekijän eläkelaki § 82 Eläketurvan
sopeuttaminen yleiseen eliniän muutokseen
Vanhuuseläkkeen ja työkyvyttömyyden alkamiseen
mennessä ansaittu eläke sopeutetaan eliniän
odotteen muutokseen elinaikakertoimella
 2010 oodatava eluea tegur 0.9917
Paindlik pensioniiga
 vanenemise individuaalsus
 erinevad eelistused
 suurem paindlikkus  suurem vastutus
 varasem ja väiksem pension
 hilisem ja kõrgem pension
 ohud
 kui paljud teevad lühinägeliku valiku, tuleb
siiski poliitilise otsusega minimaalset
pensionile siirdumise vanust tõsta