Transcript Keeleökoloogia ja eesti keele areng

Keeleökoloogia ja eesti keele
areng
“Keel ja ühiskond” X klassile 22. ptk
Mare Hallop
KiNG
21.01.2013
30.10.2012
Keeleökoloogia
ÖKOLOOGIA
teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga
– lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste liikidega, kuuluvad
inimesed etnilistesse rühmadesse
• mõju üksteise elamisele ja olemisele
• omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul
– väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud
suuremate hulka
– osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue
iseseisva etnose
KEELEÖKOLOOGIA – teadus, mis uurib keelte
omavahelist vastasmõju, selgitamaks
– miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga
– teised aga hääbuvad
Keele jätkusuutlikkus
• Põlvkondlik ülekanne – keel jääb külge
oma vanematelt ja ümbritsevatelt
inimestelt
• Keele staatus – kujuneb keele poolt
pakutavate hüvede hulga järgi
• Paiknemine – eraldatus (saared,
mäestikud, poolsaared)
Põlvkondlik ülekanne
• tähtsaim jätkusuutlikkuse seisukohalt
– keel kandub vanematelt lastele edasi
– kui toimib laitmatult, on keel keskpikas perspektiivis u
50 aastat jätkusuutlik
• keele hääbumine või kestmine sõltub keele
jaoks soodsast/ebasoodsast keskkonnast
– n väliseestlastel pole keelekasutuseks häid tingimusi:
keele hoidmiseks on loodud välismaal omaette
väikseid keskkondi
Keele staatuse mõju
• Mida vajalikum on keel hea hariduse
omandamiseks, hästitasuva töökoha saamiseks
ja kultuurielus osalemiseks, seda kõrgem on tema
staatus
– üks keel hakkab paremini külge kui teine
• Eestis inglise keel (noored)
• aga mitte eesti keel
• Kui keel jääb hüvede vahendamisel alla mõnele
teisele keelele, langeb lapsevanemate
motivatsioon emakeelt põlvkondlikultedasi kanda
– justkui paljude kõnelejatega võimsate rahvaste keeled
poleks ohus
– aga keele säilimist mõjutab ka kõnelejaskonna
geograafiline paiknemine
Paiknemise mõju
Jätkusuutlikkuse seisukohast on kõige soodsam
kõnelejaskonna paiknemine siis, kui teised ei saa
mõjutada
• saartel
– n Island, kus 320 000 in
– Fääri saared, kus 50 000 (õigused u 60 aastat, varem taani keel)
• mäestikes
– Kaukasus – väiksel alal üle 50 keele(gruusia, armeeneia,
aserbaidžaani, tšetšeeni(900 000)
– Andid Lõuna-Ameerikas – üle 110 indiaani keele
• ka vihmametsades ja poolsaartel
– Bretooni keel Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal
• Eestil soodne koht: kahelt poolt meri, idas järv ja sood,
lõunas suuruselt võrdne läti rahvas, mis ei ohusta
Ohustatud keeled
• nii mõneski keelekasutuse valdkonnas
domineerib inglise keel
– teadustegevus, doktoriõpe
– ingliskeelse kõrghariduse kasutuselevõtt võib
hakata mõjutama hariduskeelt madalamates
kooliastmetes
– meelelahutustööstuse keel
• oma riigiga keeled pole otseses ohus
Ohus
Ohustatute puhul on märke põlvkondliku ülekande
katkemisest
algab liikuvamates ühiskonnakihtides, kus side oma keele ja
kultuuriga nõrgem
• ketšua keel (8-12 milj in)Lõuna-Ameerikas Andides
Boliivia, Peruu ja Ecuadori territooriumil
– 600 a tagasi inkade impeeriumi keel
– muutuvad ketšua-hispaania kakskeelseteks, osa pole enam omandanudki
• iiri keel – enamik iirlasi ei omanda emakeelt enam perekonnas
• keeled, milles 100 või vähem eakat kõnelejat – 473 keelt
– itelmeeni keel Kamtšatkal – vähem kui 20 kõnelejat vanuses üle 60 a
– ka omavaheline suhtlemine vene keeles
– keeleteadlased püüavad talletada itelmeeni keelt, koostamaks
grammatikaid, sõnaraamatud, et hääbunud keeli elavaka muuta
Jätkusuutlikkus minevikus
• eesti keel
– kandub põlvkondlikult hästi edasi
– on riigikeel
– Euroopa liidu ametlikke keeli
• läänemeresoome keeltest
– on sama hästi läinud vaid soome keelel
– karjala, võro, vepsa on tõsiselt ohustatud
– vadja, liivi hääbunud
Eesti keele minevik
• Ajaloo jooksul mitmeid kordi ohustatud
– muistse vabadusvõitluse käigus olevat eestlaste
arvukus langenud poole võrra (180 000-lt alla 100
000)
– pärast liivi sõda ja katkuepideemiat (300 000-lt 120
00-ni)
– põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000-lt 150 000
inimeseni)
• pärast iga suuremat sõda tuli sisse naaberalade
elanikke, kes sulandusid juba paari põlvkonnaga
• talupoeglik elulaad (sunnismaisus – ei pääsenud
linna saksastuma) soodustas keele
põlvkondlikku edasikannet
Jätkusuutlikkus praegu
• põlvkondlikult jätkusuutlik
• otsest ohtu hääbumisele pole
• samas, keele- ja kultuurikeskkond väike
– suuremad katastroofid (sõda, loodus-, maj katastroof)
nõrgendavad
– kui lahkub 20% e. k kõnelejaskonnast
– kui saabub 20% muukeelseid
• äärmuslikud arengud pole välistatud
• parim kaitse – võimalikult suur kõnelejaskond
– ei tekita paarikümne aastaga
• keele- ja kultuurikeskkond vajab arendamist
– et pääseks ligi tipptasemel haridusele
– töökohtadele
– rikkale kultuurielule
Arendamise valdkonnad
Keeletehnoloogia
eestikeelne
arvuti- ja mobiiliTeadus- tarkvara:programm,
hääljuhtimine Masintõlge
kirjanduse
mitteoskaja
kättesaadavus
saab aru
tõlge
eesti k tekstist
Eesti keele kui
teise keele
Õpetamine
Keele
arendamise
valdkonnad
suhtluskeeleks
Teadus- ja
hariduskeel
eesti k
terminoloogia
ja õpikud
Keelekasutuse
Maailma
õiguslik
kultuuripärandi
reguleerimine vahendamine
eesti keele kasut
võimal Eestis
kirjanduse
tõlkekeel
Arendamise valdkonnad 2
• Euroopa Liidu ametlik keel
• ometi igas Eesti piirkonnas probleemideta asju ajada ei saa
– oluline - eesti keele kui teise keele õpetamine (vajalik ühise
suhtlusvahendina)
• Riiklik eesti keele arendamise kava eesmärgistatud ja
efektiivseks tegevuseks
• 1) 2004-2010
• 2) “Eesti keele arengukava 2011-2017”
http://ekn.hm.ee/system/files/Eesti_keele_arengukava_2011-2017_0.pdf
• Eesti on esimesi riike, kes keele jaoks arengukava välja
töötanud
Sõnaus
• 2010. a osales president Toomas Hendrik
Ilvese väljakuulutatud sõnavõistlusel
Sõnaus 593 inimest 2123
sõnaettepanekuga
• http://et.wikipedia.org/wiki/Presidendi_s%C3%B5nav%C3%B5istlus
• http://portaal.eki.ee/uuedsonad.html
• Sõnavõistlusi on korraldatud ka varem, ka nõukogude ajal
• tulemused: kohuke, helkur, kõlar, parkla, linnak, meene, eirama,
olme, sõõrik, ulme jpt
Jätkusuutlikkus tulevikus
• kui maailma ja Eesti areng jätkuvad sama
stabiilselt kui viimased paarkümmend aastat
– on eesti keel jätkusuutlik ja
– areneb tugevamaks
– 500 aastat ette ennustada ei saa...
• viimased 1000 aastat on keel arenenud
ebasoodsates tingimustes
• viimase 100 a jooksul areng väga kiire
Kui nii jätkub – oleme jätkusuutlikud ka tulevikus