ALGUSES

OLI … VKS

EESTI VÕÕRKEELEÕPETAJATE LIIDU 5. aastapäeva konverents 15. nov. 2014 Tallinna Õpetajate Majas Tõnu Tender

Tervitused synnpvx  !!!!

Kordamine on tarkuse ema

Meie kiisul kriimud silmad, istus metsas kännu otsas.

Piip oli suus ja kepp oli käes, kutsus lapsi lugema.

Võõrkeelte oskus kui nüüdse inimese põhioskusi Keelteoskus, st emakeele ja võõrkeelte oskamine (vähemalt kahe võõrkeele oskus) on nüüdisaja Euroopas ja maailmas inimese põhioskusi.

Mis on keelteoskus?

• • • oskus kasutada keeleteadmisi (hääldus, grammatika, sõnavara) eesmärgipäraselt nii suuliste kui ka kirjalike tekstide mõistmiseks (kuulamis- ja lugemisoskus) ja koostamiseks (rääkimis- ja kirjutamisoskus), võttes arvesse konteksti ja suhtluspartnereid

Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine, hindamine http://www.hm.ee/index.php?044980

Keelevaldkonna õigusaktidest Dokumendid: õigusaktid ja strateegiad peegeldavad ühiskonna arusaamu ning hoiakuid.

Keeleseadus (2011, 1995) keskendub eesti keelele (arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt). Kõik keeled peale eesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeeled.

Keelevaldkonna arengukavadest   

Eesti keele arendamise strateegia

2004-2010 (ptk 7 Eesti keel ja teised keeled)

Eesti keele arengukava 2011-2017

(ptk 8 Eesti keel mitmekeelses maailmas)

Eesti võõrkeelte strateegia 2009 2015

Keelevaldkonna arengukavadest (2) Eesti keele arengukava 2011-2017 (8.3, meede 11, 10. alapunkt):

Lõimida järgmises strateegias eesti keele ja võõrkeelte alane tegevus.

VKSi viis „sõrme“ ehk peatükki (1)

VKSi viis „sõrme“ ehk peatükki (2) 1. Pöial: üldharidus 2. Nimetissõrm: kutseharidus 3. Keskmine sõrm/ Pikk-Peeter:

kõrgharidus

4. Nimeta-Mats: mitteformaalne haridus 5. Väike-Ats: uuringud, teavitamine,

keeleoskuse nõuded, tunnustamine

Killuke Pipi Pikksuka tavalist tervet talupojamõistust „kui ebapraktilised võivad suured inimesed olla“ … „Mul on /…/ tervelt kaheksa pudelit, ja see kõik võiks suurepäraselt ära mahtuda ühteainsasse.“

VKS: asutada võõrkeeleõpetajate katusorganisatsioon luua tegus ühendus, mille kaudu: toimub täienduskoolituste kavandamine õpetajate nõustamine rahvusvaheline koostöö ja väliskoolituste kohta teabe edastamine parima praktika jagamine jms.

Tehtust ja kavandatavast (1) 14.XI 2013 toimus Tallinna Ülikoolis kollokvium „Tollipulgaga keelte kallal:

keelteoskuse mõõtmisest

tööjõuturul“. Korraldajateks: Haridus ja Teadusministeerium, EVÕL ning SA Archimedes.

Tehtust ja kavandatavast (2) 2016 juunis – Tallinnas võõrkeeleõpetajate rahvusvaheline konverents

The Language Teacher and Teaching at Crossroads

Tehtust ja kavandatavast (3) 2015: CertiLingua programmi rakendamine Eestis.

Sertifikaat gümnaasiumi lõpetajale, kes saavutab kahes võõrkeeles B2 keeletaseme.

Selle õiguse saavad atesteeritud (tava)koolid.

Tehtust ja kavandatavast (4) 2014. a EVÕLi toimetiste sarja 1. nr:

Pent Nurmekund.

Keeletark ja õpetaja.

? 2015. a 2. nr: Märt Läänemets ja Gao Jingi „Hiina keele õpik“

Lõpetuseks Kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda.

Kes see luges aru sai, sellele ta tegi pai.