Transcript PRESENTATION NAME

Koolituskonverents
Eesti keele õpetamise parimast kogemusest
„Lõimumine algab lasteaias”
24. aprill 2013
Tallinna Padriku Lasteaed
Toredasti lauluga lähme keelt me
õppima
JEVGENI SUITS
Tallinna Pae lasteaia eesti
keele õpetaja
Tallinn 2013
Curriculum vitae
Haridus:
2011 - Tallinna Ülikool. Magistriõpe, muusikalise multimeedia spetsialist,
Muusika osakond, Kunstide Instituut.
2008 - 2011 Tallinna Ülikool. Bakalauruseõpe, kooridirigendi eriala,
Muusika osakond, Kunstide Instituut
1996 - 2008 Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium.
1997 - 2004 Eramuusikakool «Gamme».
Töökogemus:
2009. aastast Tallinna Tuletõrjeühingu Segakoori «Sõprus» abidirigent
2012. aastast Tallinna Pae Lasteaia eesti keele õpetaja
Tallinn Pae Lasteaed
• Tallinna Pae Lasteaed on 4-rühmaline vene
õppekeelega munitsipaalasutus.
• Eesti keele õppimine
on korraldatud
igapäevaselt
väikestes rühmades
(10-12 last rühmas).
Sissejuhatus: lühidalt keeleõppest
Tänapäeval käib väga aktiivne teaduslik arutelu selleks et
leida vastust küsimusele: Millal on parem aeg
võõrkeelt / teist keelt õppida?
Igas vanuses inimene on võimeline võõrkeelt omandada,
kuid baasi keele valdamiseks luuakse lapsepõlves.
Eric Lenneberg (1967), keda peetakse Kriitilise Perioodi
Hüpoteesi (CPH) „isaks“, rõhutab, et inimelu periood
sünnist puberteedini on eriti soodne keele õppimiseks.
Mitmed uurijad (Krashen, Scarcella and Long,
1982) on jõudnud järeldusele, et lapseeast võõrkeelt
õppiv inimene omab seda pärismaalase tasemel, k.a.
ka hääldamine. (Täiskasvanud õppijat eristab aktsent).
Keel ja Muusika: integreeritud õpe
Maia Muldma oma artiklis
„Muusika kultuuride
kohtumispaigana“ rõhutab
muusika tähtsust dialoogis
kultuuride vahel
mitmekultuurilises ühiskonnas.
Väike laste õpetamisel on laule
kasutatud läbi aegade.
Saksa pedagoog, lasteaedade
kontseptsiooni looja Friedrich
Fröbel pidas muusika ülitähtsaks
osaks laste kasvatamises.
Keel ja Muusika: integreeritud õpe (2)
Keeleõppe läbi muusikalisi tegevusi (laulud, laulumängud)
võimaldab :
• Omada nõutud sõnavara ( keelelist materjali pakutakse
lapsele meeldivas vormis)
• Äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ( kultuuripärandi
tutvustamine ja edasiandmine)
• Arendada hääldamist (lauldes areneb lapse hääleaparaat,
häälikute artikulatsioon ja intonatsioon)
• Muuta keeletundi huvitavamaks, atraktiivsemaks,
mitmekesisemaks
• Laulmine aitab üle häbelikkusest
Õppematerjalid
Tundide koostamiseks ja läbiviimiseks
kasutatakse:
• Lauldes on õppimine tore! (Eesti keele õppekomplekt
venekeelsele lasteaiale) + CD
• Mängime ja õpime (koostanud Aino Ugaste)
• Väikese lapse laulud 1, 2 (Ave Kumpas) + CD
• Präänik Väänik (Inga Rand) + CD
• Kaks sammu väljapoole - Ringmängulaulud (Meeme Liivak)
• Eesti keele sõnamängud (M. Romanenko, O. Nikitina)
Abivahendid
Näitlikustamiseks
kasutatakse:
• Erinevaid pilte,
raamatuid
• „Võlutorusid“
• IKT vahendeid
(esitlused, videod)
• Töölehti (oma poolt
tehtud)
Tunni ülesehitus
• Tunni alustamine, õpilaste tervitamine, Tervituslaul
• Materjali kordamine, uue teema / sõnavara
tutvustamine
• Uue teemaga seotud laul, või laulumäng
• Tunni lõpetamine – lõpulaul.
Interaktsioon teiste ainetega
• Pannoo teemal
„Elas kord“
Ülo Pikkov „Tallinna
korstnapühkija“
raamatu põhjal.
Kokkuvõte
Võimalus kuulata eesti laule eesti keele kandjate
esituses ja laste osalemine laulumängudes
loob muukeelsele lapsele keele õppimiseks
vajaliku keskkonna.
Tutvumine eesti lauludega ja laulumängudega
annab lapsele kindlustunde, kui ta külastab või
siseneb tegelikku keelekeskkonda.
Laulmine arendab nii kõnet kui ka sõnavara, ning
aitab üle häbelikkusest.
Kasutatud kirjandus:
• Krashen, Stephen D. ; Scarcella, Robin C. ; and Long, Michael H. (1982).
Child - Adult Differences in Second Language Acquisition. Rowley, MA:
Newbury House.
•
Lenneberg, E. (1967). Biological Foundations of Language. New York: John
Wiley & Sons.
• Muldma, M. (2009). Muusika kultuuride kohtumispaigana. Kultuuride
dialoog – võimalus või paratamatus? (koostatud M. Muldma). Tallinn:
Tallinna Ülikooli Kirjastus, 287–299.
Aitäh tähelepanu eest!