Transcript Nagardzhuna (mahajaana loogik ja filosoof, II saj).

LINGVISTILINE STRUKTURALISM
Saussure´i lõpulause: Lingvistika ainukeseks ja tõeliseks objektiks on keel,
mida vaadeldakse iseendas ja enda jaoks.
Ühisjooned
 vastandatus noorgrammatikutele
 keelt vaadeldakse ja uuritakse kui struktuuri
 keele sünkrooniatasandi uurimine on
keeleteaduse põhiülesanne
 püüd uurida ja kirjeldada keelenähtusi kui erilist
nähtust
 lingv. analüüsi formaliseerimine, obj. analüüsi- ja
kirjeldusmeetodite otsingud
 keele struktuurne stratifikatsioon ja tasandi
mõiste
Lingvistilise strukturalismi koolkonnad
Praha lingvistiline koolkond (PLK) 1926
Teesid 1929. N.Trubetzkoy, R.Jakobson,
V.Mathesius, B.Trnka, V.Skalicka,
J.Vachek.
Glossemaatika 1936 termin
Kopenhaageni keeleteaduse ring 1931
V.Brondal, H.Uldall. L. Hjelmslev
Ameerika deskriptivism
Londoni lingvistiline koolkond J. P. Firth,
W. S. Allen, M. Halliday.
Struktuuri
 mõiste töötati välja eelkõige Trubetzkoy töödes.
20-30ndatel võrdsustati osaliselt struktuuri ja
süsteemi. Seos ka saksa terminiga Gestalt —
struktuur kui puhas vorm.
 Glossemaatikute jaoks on struktuur (kui
semiootilise süsteemi abstraktsioon) eelkõige
puhta vormi ja puhaste suhete nähtus.
Hjelmslevi jaoks oli eriti oluline Carnapi
avaldamata tees, et "iga teaduslik väide peab
olema väide suhete kohta ja ei eelda seega
nendes suhetes osalevate elementide teadmist
või kirjeldamist". Üldine semiootiline teooria.
Meetod
Deskriptivistidel ja glossemaatikutel on
keeleteadus eelkõige keele kirjeldamise ja
analüüsi teooria.
Londoni koolkond ja eriti PLK püüavad
keelestruktuuri kui niisuguse kirjeldamise
ja interpretatsiooni kõrval anda ka keele ja
keelevälise tegelikkuse suhete analüüs —
funktsionalism.
Erinev on ka suhtumine dihhotoomiasse keel–kõne
Ameerika deskriptivistid ja Londoni
koolkond suhtuvad üldse eitavalt
taolisesse probleemi püstitamisse
PLK, glossemaatikud ja Genfi koolkond
annavad oma tõlgenduse.
PLK (funktsionaalne strukturalism)
N.Trubetzkoy, R.Jakobson, V.Mathesius, B.Trnka, V.Skalicka, J.Vachek.
Teesid 1929
 Põhiideed
 — keel on funktsionaalne süsteem, st väljendusvahendite süsteem,
mis teenib mingit kindlat eesmärki — iga keelenähtust on vaja
vaadelda funktsionaalsest ja teleoloogilisest vaatepunktidest
 — fonoloogiliste elementide materiaalne sisu on vähemoluline, kui
nende süsteemisisesed seosed.
4 kontseptsiooni, mis on spetsiifiliselt omased
varasele perioodile (Thomas Winneri järgi):
 Kirjandusteost vaadeldakse kui struktuuri.
Struktuuri mõiste on võetud Saussure‘ilt ja
ümbertöötatud Trubetzkoy ja Jakobsoni
foneemika põhjal.
 Täiendasid vene formalistide kontseptsiooni
keelest kui funktsioonist, mis on orienteeritud
teatud eesmärgile <teleoloogilisus> — kogu
inimtegevuse polüfunktsionaalsus.
 Vene formalistide kirjandusteose
immanentsusprintsiibi täiendamine vajadusega
analüüsida ka kirjandusväliseid struktuure.
 Sünkroonia ja diakroonia lähendamine
teineteisele. Rõhk struktuuri ja protsessi
ühtsusel.
Jan Mukařovsky artiklis Strukturalismist (1946)
Kõige tihedamalt on kunsti strukturaalne teooria
seotud lingvistikaga (PLK mõistes):
 fonoloogia arenguga näitas lingvistika
kirjandusteooriale kätte tee sõnalise
kirjandusteose helilise külje uurimisele
 funktsioonide analüüs avas uued perspektiivid
poeetilise keele stilistika uurimiseks
 keele märgilise iseloomu rõhutamine tegi
võimalikuks kirjandusteose märgina mõistmise
Strukturaalse esteetika olemus ja eesmärk on
püüd luua kunsti võrdleva semioloogia süsteem
ja meetod.
Ameerika deskriptivism
L. Bloomfield "Language" 1933
Ideed, mõisted on vaid keelefaktide vale
tõlgendus. Tuleb kirjeldada, mitte seletada.
 utilitaarsus, pragmatism. Rakenduslingvistika
 rikkalik uurimismaterjal — kirjata indiaanikeeled
 tees keele kirjeldamise võimalikkusest
semantikat arvestamata
 seos kultuurantropoloogiaga, biheiviorismiga,
neopositivismiga
I. Bloomfieldi õpilased ja järgijad (Z. Harris, G.
Trager) Yale'i koolkond
lingv. ühikute määratlemine ja kirjeldamine
fonoloogia ja morfoloogia tasanditel
distributiivse (distribution — jaotus)
analüüsi metoodika ja analüüs vahetute
moodustajate alusel (immediate
constituents)
isomorfism nii fonoloogilisel kui
morfoloogilisel tasanditel
nõue ignoreerida tähenduse faktorit
Distributiivne analüüs (L. Bloomfield, Z. S.
Harris)
 põhineb algselt tähistaja lineaarsusel. Sellisel analüüsil
on induktiivne ja deskriptiivne iseloom ja peamine
eesmärk on eristada distributsioone, s.o. kontekste, kust
antud lingvistilist üksust leida võib. See protseduur, mis
teoreetiliselt väldib vajadust tähenduse kriteeriumi järele,
baseerub koosesinemisel* (co-occurence). Selgitades
süntagmaatilise telje elementide sobivuse (compatibilité)
või mittesobivuse vahelisi suhteid, võimaldab
distributiivne analüüs, võttes arvesse tuvastatud
kombinatsioonid ja piirangud, välja tuua distributiivsed
klassid. Sedasorti lähenemine, mis on loomult
taksonoomiline, viib lause segmenteerimiseni ja lõpuks
vahetute moodustajate (constituants) analüüsini (mis oli
generatiivse grammatika alguspunkt).
II. Ann-Arbor (Michigani ülikool) K. L. Pike, E.
Nida
Tugevad Sapiri mõjud. olulised ka mittelingv. faktorid
(psühholoogilised, sotsiaalsed, eetilised).
Antropoloogiline lingvistika.
Meetod kolmeetapiline
 teksti jagamine antud tasandi jaoks minim. ühikuteks
(foonid ja morfid), nende distributsiooni määratlemine ja
selle alusel nende viimine teatud keelestruktuuri ühikute
(foneemid, morfeemid) alla nende variantidena
(allofoonid, allomorfid).
 keelestruktuuri ühikute enda distributsiooni määratlemine
ja selle alusel nende ühendamine klassideks
 teatud keelemudeli loomine tema struktuuri antud etapil
Allomorf
 For example, in English, a past tense morpheme is -ed.
It occurs in several allomorphs depending on its
phonological environment, assimilating voicing of the
previous segment or inserting a schwa when following
an alveolar stop:
 as /əd/ or /ɪd/ in verbs whose stem ends with the alveolar
stops /t/ or /d/, such as 'hunted' /hʌntəd/ or 'banded'
/bændəd/
 as /t/ in verbs whose stem ends with voiceless
phonemes other than /t/, such as 'fished' /fɪʃt/
 as /d/ in verbs whose stem ends voiced phonemes other
than /d/, such as 'buzzed' /bʌzd/
Üldine keelestruktuuri mudel peegeldab
erinevate tasandite koostööd —
mikrolingvistika <lingvistika>, mis on
keeleteaduse (makrolingv.) tuum.
Foneetilised uurimused — eellingvistika,
semantilised — metalingvistika.
Deskr. lingv. põhieesmärk — uurida
jaotussuhteid (distributsioon) või erinevate
sõnaliikide asetust (arranžeering) üksteise
suhtes kõneprotsessis.
I ja II ühine:
 keele sisemine struktuur moodustub 3st komponendist
väljendusplaan (fonoloogia, morfoloogia)
sisuplaan
sõnastik
 morfeem kui väikseim keeleühik. Ignoreeritakse sõna kui
globaalset keeleelementi.
 põhilised operatsioonimeetodid kõigil tasanditel
 substitutsioon (mood. el–de klassid)
 vahetute moodustajate meetod (kehtestatakse el–de
seostamise seaduses)
 keeleteooria puudumine, esikohal fonoloogia
(Bloomfield "Keele kirjeldamine algab fonoloogiast")
 grammatikas kasutavad samu ühikuid, kuid metakeel
erineb
Põhimeetod on distributiivne analüüs —
ühiku eristamine ütluses
 segmenteerimine (morfid ja foonid)
 identifitseerimine (morfeemid ja foneemid). Kaks
tekstiühikut kuuluvad ühe keeleühiku alla kui on
mittekontrast. D., erinevatesse — kui
kontrasteeruv D.
 substitutsioon (morfeemide klassifitseerimine).
Erinevad keeleühikud kuuluvad ühte klassi, kui
võivad üksteist asendada samades
kontekstides.
 nende paigutus (arranžeering)
Distributsioon
 1.mittekontrastne D. (lingv. samased elemendid, ühe
foneemi variandid)
 täiendav e komplementaarne (complementary) D. —
keeleühikute variandid, mille ümbrused üksteist välistavad (nt
alaleütleva lõpud -le/-lle, kino/tsirkus) a ja an ingl.k.
 vaba varieerumine (free variations) — võib kohata samas
kontekstis, ilma et tähendus muutuks praegu, praegalt,
praega
 2. kontrasteeruv D. — lingv. mittesamased elemendid
foneetikas ja morfoloogias (jäär–käär–määr–säär–näär),
ka süntaksis: the expression of the indicative versus
subjunctive mood is contrastive.
 (1) If I am a rich man, then I have a lot of money.
 (2) If I were a rich man, then I would have a lot of money.
Puudused:
ei võimalda eristada tähenduselt erinevaid
süntaktilisi struktuure
ei võimalda tuua välja seoseid
aktiivse/passiivse, jaatav/eitava lause
vahel
ei anna vastust küsimusele, mis on keele
elementaarühikuks süntaktika tasandil
Generatiivne grammatika
 Peab keeleteaduse peamiseks uurimisobjektiks
inimese keelepädevust: võimet moodustada ja
mõista lõpmata paljusid lauseid, ka niisuguseid,
mida pole veel kordagi moodustatud. Ideaal —
esitada reeglid keele struktuuri kohta nii, et neid
mingis järjekorras täites oleks võimalik
moodustada (genereerida) kõiki keele
grammatiliselt õigeid lauseid ja ainult neid.
 Vahetute moodustajate meetod →
transformatoorne analüüs (1957, Harris, Noam
Chomsky Süntaktilised struktuurid)
→interpreteeriv semantika (1965 Chomsky
Süntaksiteooria aspektid, joon) →generatiivne
semantika (Lakoff, Ross, joon)
III. Transformatoorse analüüsi koolkond
Vahetute moodustajate
meetod
Transformatoorne analüüs
Hierarhiline süsteem
Ekvivalentsete lausete või
süntaktiliste struktuuride
perekond
Deduktsioon
Induktsiooni meetod
Süntagmaatika
Kuidas on koostatud lause?
paradigmaatika
Millisest lausest või lausetest
on tuletatud lause?
Teooria printsiibid ja
kategooriad tuletatakse
analüüsitavatest faktidest
kindlate induktsioonireeglite
Enne teooria, siis tuletada
faktid. Seletada inimeste
keelevõimet
1965 Chomsky "Süntaksiteooria aspektid“
generatiivne transformatsiooniteooria
kolmest osisest koosnev keelemudel:
 generatiivne - selle reeglid produtseerivad struktuuri;
koosneb baastähestikust ja baasreeglitest, mis
moodustavad süvastruktuuri (üldistatud baasnäitajad).
Süvastruktuurid pole samad mis tuumlaused, sest
süvastruktuurid võivad olla ainult abstraktsed,
tuumlaused aga on nii abstraktsed kui konkreetsed.
 transformatiivne – süvastruktuurist saavad
pindstruktuurid.
 interpretatiivne – interpreteerib / tõlgib nii süva- kui
pindstruktuure, kuid eraldi. Tulemuseks on ütlus.
Pindstruktuure interpreteerib morfoloogiline komponent,
süvastruktuure tõlgitakse semantiliselt.
Tuumlause
Tuumlause: S (sentents, lause) = NP
(nimisõna-fraas) + VP (tegusõna-fraas)
NP= (Adj) + N (nimisõnale võib lisanduda
omadussõna, adjektiiv)
VP=(Adv) + V (tegusõnale võib lisanduda
määrus, adverb)
Süvastruktuur, süvalause, pindlause
 Kõik ühtekuuluvad pindlaused moodustatakse süntaktiliste transformatsioonide
abil ühest ja samast süntaktilisest süvastruktuurist.
 Markeerimata pindlause on kõige lähemal süvastruktuurile, kuid pole sellega
siiski identne.
 Süvastruktuur on kokkukuuluvate pindlausete oletatav invariantne esindaja.
(1) Peeter elab Petseris.
tuumlause – väljendab neutraalset väidet ja on vormilt markeerimata
(2) Kas Peeter elab Petseris? on süntaktiliselt markeeritud
(3) Elab Peeter Petseris (või mitte)? on süntaktiliselt markeeritud: sõnajärg(fraasijärg)
(4) Peeter ei ela Petseris. on süntaktiliselt markeeritud
(5) Petseris Peeter elab. on tuletatud süvastruktuurist siirdetransformatsiooni ehk
permutatsiooni abil. topikaliseerimine
(6) Petseris elab Peeter. on kontekstisidusad
pindlause Tudeng taha+b õppi+da
süvalause Tudeng tah(t)a- Tudeng õp(p)i-
Generatiivne semantika
Chomsky järgne noorem põlvkond (G.
Lakoff, J. Ross) lihtsustasid skeemi.
Semantiline esitus on primaarne. Keel on
vahend mõtete esitamiseks kindlas
vormis. Süvastruktuuride asemel
genereeritakse kohe lausete semantilised
esitused.
Oluline loogiline struktuur
 Foneetiline esitusFoneetilise interpretatsiooni
reeglid
 PindstruktuurTransformatsiooni reeglid
 Semantiline esitusFraasistruktuuri reeglid
Generative Semantics Is Interpretive Semantics. Jerrold J.
Katz. Linguistic Inquiry, Vol. 2, No. 3 (Summer, 1971),
pp. 313-331
George Lakoff and J. R. Ross. Is Deep
Structure Necessary? 1976
 Süvastruktuurile lisati semantiline komponent ja
see lähenes pindstruktuurile.
 Samal ajal interpreteeriv semantika (ka
Chomsky) “edastasid” (transferred) rohkem
süntaksit semantilisse komponenti ja selle
tulemusel jällegi süvastruktuur “lähenes”
pindstruktuurile, haarates endasse rohkem
leksikalisi elemente (included more lexical
elements).
 Lakoff jätkas kognitiivse lingv arendamisega, mis
eitab süntaktika autonoomsust.
Londoni lingv.koolkond
J. P. Firth (1890-1960, "Speech" 1930)
Põhijooned:
 rahvuslik elavate keelte uurimise traditsioon
(asumaad)
 B.Malinowski kultuursotsioloogia. Keelel ja
kultuuril on ühised om-d.
 glossemaatika kriitika: iga täielikult
aksiomatiseeritud matemaatiline lingvistika
osutub praktikas kasutuks
 biheiviorism ja positivism. Viini ringi liikmete
mõju. Wittgenstein: "sõna tähendus on tema
kasutus".
 Funktsionaalne tähenduse teooria. Sõnadel on
tähendus vaid kontekstis.
Tähenduse analüüsis on keskne koht
kontekstualisatsioonil (konteksti määramine iga
konkreetse keeletasandi jaoks):
I situatsiooni kontekst (modifitseeritud Malinowski)—
reaalne sõnaline kontekst:
tuleb arvestada
 kõneaktis osalejate relevantseid tunnuseid (kõnelisi ja
mittekõnelisi)
 relevantseid esemeid
 kõneakti tagajärgi
II vormi kontekstualisatsioon
 leksikaalsel tasandil kollokatsioon(collocalibity) —
tüüpiline ja pidev ümbrus (environment)
 grammatika tasandil kolligatsioon — omavahel seotud
grammat. kategooriate kooslus (nt nimis. ja omaduss. —
artikkel ja näitav asesõna)
Süsteem ja struktuur
 Struktuur on ühemõõtmeline, luuakse
abstraheerimise tulemusena süntagmaatika
tasandil, horisontaalne. Elemente võib asendada
(substitutsioon).
 Süsteem on mitmemõõteline, ruumiline,
vertikaalne, paradigmaatika.
Liikmeid võib allutada kommutatsioonile.
Süsteemid paigutatakse struktuuri teatud
punktidesse ja vaid see garanteerib nende
relevantsuse.
 Keel on mitmestruktuuriline ja polüsüsteemne.
Firth nimetas oma teooriat monistlikuks, eitas
igasuguste dihhotoomiate vajalikkust. Eitas põhimõttelist
erinevust formaalse ja semantilise analüüsi vahel.
Igas tekstis on kahte tüüpi seosed
distributiivsed
süntagmaatilised (ühikute koosesinemine)
k+o+o+l t+o+o+l
paradigmaatilised (ühikute omavahelise
asendamise võimalus) k, t, s + ool
funktsionaalsed (antud ühiku seosed
teise tasandi ühikutega)
Kommutatsiooni test
 määrata eristavad tähistajad,
 defineerida nende tähendus, ja
 jagada materjal paradigmaatilisteks klassideks ja
identifitseerida koodid, mille juurde tähistajad kuuluvad
(Roland Barthes).
 Daniel Chandleri järgi sisaldab ühte neljast
baastransformatsioonist:
Paradigmaatilised:
 asendamine
 kohtade vahetus (transpositsioon)
Süntagmaatilised:
 lisamine
 eemaldamine