Transcript Keele areng

Keele areng
Eva Palk
Keele areng








Keele omandamisel teeb laps läbi teatud
arenguetapid:
Koogamine ( 3.elukuu algus)
Lalisemine ( 4.k)
Häälemäng ( 6-7.k)
Kajakõne- ehholaalia ( 9.k)
Ühesõnaliste lausungite periood ( 10.k)
Kahesõnaliste lausungite periood ( 18.k)
Pikemad ja keerulisemad lausingud ( 2 eluaasta)
Keele areng













Esimesel eluaastal laste kõnes väga suured individuaalsed
erinevused
3-4-5.eluaastaks erinevused kaovad
Lapsed loovad õppides ise uusi sõnu
2-3 aastaste lausungid:
Paipadi
Maimai
Mämmud
Mõõklema
Karvapuu
Olen peast kuri
TigurudRoksoran
Keele arengu teooriad
Keeleorganiteooria ( Noam Chomsky
s.1928)
 Inimese keelevõime on kaasasündinud.
 Inimese ajus on vastav keeleorgan

Keeleteooriad







Mudeldamist, sarrustamist, harjutamist ja
valikulist sarrustamist oluliseks pidavad teooriad
( Burrhus Skinner)
Suhtlemise ja hoidekeele osatähtsus
Hoidekeel – keel, mida kasutatakse lastega
rääkides. Lihtsam, aeglasem, ilmekam, lühem
Lapse enda aktiivsus keele omandamisel
Kriitiline periood keele arengus ( Eric Lenneberg)
1.-1,5 a kuni puberteedini
Sotsiaalse isolatsiooni tulemuseks on vaimne
mahajäämus
Võõrkeele õppimiseks soodsam 3-6.a
Keele areng




Lastele ettelugemine mõjub soodsalt nende keele
arengule
Efektiivne on dialoogiline lugemine- küsimuste
esitamine raamatus esinevate piltide või jutu
kohta
Ettelaulmine, luuletuste koos lugemine,
sõnamängude, lauamängude mängimine
Vanemate keeleline rikkus, kui palju lapsega
räägitakse, kaasatakse otsustamisse,
julgustamine, põhjendamine, mõtetest ja
tunnetest rääkimine