Soomekeelsete ja eestikeelsete õppijate käsitus hispaania keele õppimisest Heleen Vennikas 2009 Töö eesmärgid     Õppija käsituste selgitamine Kas soomekeelsetele ja eestikeelsetele tekivad hispaania keelt õppides samad raskused Uurida, millele tuleks hispaania.

Download Report

Transcript Soomekeelsete ja eestikeelsete õppijate käsitus hispaania keele õppimisest Heleen Vennikas 2009 Töö eesmärgid     Õppija käsituste selgitamine Kas soomekeelsetele ja eestikeelsetele tekivad hispaania keelt õppides samad raskused Uurida, millele tuleks hispaania.

Slide 1

Soomekeelsete ja eestikeelsete
õppijate käsitus hispaania keele
õppimisest

Heleen Vennikas 2009


Slide 2

Töö eesmärgid







Õppija käsituste selgitamine
Kas soomekeelsetele ja
eestikeelsetele tekivad
hispaania keelt õppides
samad raskused
Uurida, millele tuleks
hispaania keele õpetamisel
rohkem tähelepanu pöörata
Hispaania keele mõju
lähtekeele kasutamisele


Slide 3

Hüpoteesid






Hispaania keele õppimist mõjutavad inglise- ja
lähtekeel (soome või eesti)
Lähtekeel on abiks hääldamisel ja takistajaks
grammatika õppimisel
Inglise keele oskus hõlbustab hispaania keele
õppimist
õpimotivatsiooniks on keele ilu ja selle kasutus
maailmas
Inimeste silmaring on laienenud pärast
hispaaniakeelses keskkonnas elamist/ pärast
hispaania keele õppimist.


Slide 4

Töö meetod
Uurimus on kvalitatiivne
 Töö aluseks on küsitlus
 Küsimused soome ja eesti keeles
 Saatsin 16 küsimustikku meili teel
 Analüüsin koos soome- ja eestikeelseid
vastuseid



Slide 5

Teooriataust







Lähtekeel mõjutab sihtkeele omandamist (Kaivapalu 2005,
Sajavaara 2006, Ringbom 2007 jne).
Keeleõppijale valmistavad raskusi just sellised sihtkeele omadused,
mida lähtekeeles pole, või olukorrad, kus lähtekeele ühele nähtusele
vastab sihtkeeles mitu, üks-mitu-suhe(Ladon 2007).
Metalingvistiline teadlikkus lähtekeele ja sihtkeele vahelistest
erinevustest aitab õppijal õppimise vältel tekkivatest raskustest üle
saada. (Kupferberg 1999; Spada & Lightbown 1999, Sajaavaara
2006).
Õppijad toetuvad teisele keelele, mis on sihtkeelele sarnasem kui
lähtekeel. (Ringbom 2007).


Slide 6

Tulemused 








Hispaania keele õppimist mõjutavad vastanute
arvamuse põhjal lähtekeel, inglise keel,
prantsuse keel, rootsi keel ja itaalia keel.
Lähtekeel on abiks hääldamisel ja takistajaks
grammatika õppimisel
Probleemiks on lähte- ja sihtkeele vaheline üksmitu- suhe grammatikas, foneetikas ja
sõnavaras.
Inglise keele oskus on üldiselt abiks hispaania
keele õppimisel, eriti sõnavara osas.
Õppija toetub enam inglise keelele kui
lähtekeelele


Slide 7









Need kohad, mis olid eesikeelsetele ja
soomekeelsetele hispaania keeles rasked, on
sellised, mis erinevad teineteisest ka hispaania
ja inglise keeles.
Rootsi keel on pigem takistajaks sõnavara
õppimisel
Prantsuse keel aitab sõnavara omandada
Itaalia keel on takistajaks ja aitajaks hääldamisel

õpimotivatsiooniks on keele ilu ja selle
kasutus maailmas


Slide 8








Hispaania keele abil teiste kultuuridega
tutvumine, isiklik vajadus, tuleviku pärast
õppimine
Hispaania keele ja kultuuri mõju tajusid rohkem
need, kes keelekeskkonnas elanud olid
Käitumise muutusena on esile toodud rohkem
kehakeele kasutamist, kiiremat rääkimise rütmi,
sõnade kordamist.
Õppijad väitsid ka, et hispaania keele õppimine
on avardanud nende maailmavaadet


Slide 9

Hüpoteeside tulemused








Hispaania keele õppimist mõjutavad inglise- ja
lähtekeel (soome või eesti)+ /Lähtekeel on abiks hääldamisel ja takistajaks
grammatika õppimisel +
Inglise keele oskus hõlbustab hispaania keele
õppimist +
õpimotivatsiooniks on keele ilu ja selle kasutus
maailmas+
Inimeste silmaring on laienenud pärast
hispaaniakeelses keskkonnas elamist/ pärast
hispaania keele õppimist.+


Slide 10

Järeldused







Soomlased ja eestlased käsitavad hispaania
keele õppimist üsna sarnaselt
Õpetamisel tuleks tähelepanu pöörata
keeltevahelisele üks-mitu-suhtele grammatikas,
foneetikas ja sõnavaras
Foneetilisest sarnasusest hoolimata on reegleid,
mida tuleb eestikeelsetele ja soomekeelsetele
õpetada.
Õppijat aitab, kui ta teab, milline on lähtekeele ja
sihtkeele struktuur, kus nad erinevad
teineteisest.


Slide 11

Küsitlus uurimismeetodina ei osutunud
piisavaks.
 Seetõttu oleks soovitatav osalejaid ka
intervjueerida
 Uurimuse tulemused kinnitasid teoreetilisi
seisukohti