Transcript Keel ja kirjandus - Eesti Õpetajate Liit

Ainevaldkond
“Keel ja kirjandus”
Mari Kadakas
valdkonnajuht
Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Valdkonna õppeained
1)
2)
3)
4)
eesti keel
kirjandus
vene keel (vene õppekeelega koolis);
kirjandus (vene õppekeelega koolis);
Ainevaldkonna töörühmad
• Töörühmad moodustati õppeaineti;
• töörühmadesse kuulusid kõrgkoolide
õppejõud, ainedidaktikud, tegevõpetajad;
• valdkonna ainerühmade tööd suunas ja
koordineeris valdkonnajuht;
• ainekavade tööversioone hindasid
retsensendid, tagasisidet saadi ka
üksikisikutelt, EES-ilt jm ühendustelt.
Põhikooli ainevaldkonnakava
•
•
•
•
•
Ainevaldkonna üldosa
Eesti keele ainekava
Kirjanduse ainekava
Vene keele ainekava
Kirjanduse ainekava (vene õppekeelega
koolile)
• Ainekavade klassiti lahti kirjutused (4)
Muutustest põhikooli ainekavades
• Eesti keel ja kirjandus on alates 5. klassist eri
õppeained, neil on eri ainekavad.
• Eesti keele ainekavas on eristatud neli õppevaldkonda:
suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome
ning õigekeelsus ja keelehoole; suurenenud on tekstiõpetuse osakaal, lisandunud infokanalite kasutamine.
• Kirjanduse ainekavas on eristatud neli õppevaldkonda:
lugemine, jutustamine, teksti tõlgendamine ja analüüs,
esitamine, omalooming; õppe keskmes on kirjandustekst
• Kirjanduse ainekavas puuduvad autorite loendid, nende
asemel on terviklikult käsitletavate teoste loendid
kooliastmeti.
• Õpitulemused ja -sisu on esitatud õppevaldkonniti;
õppesisu ja -tegevust on käsitletud seostatuna.
Muutustest gümnaasiumi
ainekavades
• Ainekavad on koostatud kursuseti, kursustel on
nimetused.
• Eesti ja vene õppekeelega kooli keele ja kirjanduse
kursuste arv on ühtlustatud.
• Eesti keele / vene keele ainekavas on 6 kohustuslikku
kursust ja 1 valikkursus.
• Kirjanduse ainekavades 5 kohustuslikku ja 3 valikkursust
• Nii eesti keele / vene keele kui ka kirjanduse ainekavade
kontseptsioon on muutunud, koostatud on täiesti uued
ainekavad.
Gümnaasiumi eesti keele ainekava
• Eesti keele ainekava keskmes on praktilise keeleoskuse
arendamine, mida toetab keeleteadmiste omandamine.
• Ainekavas on 3 teoreetilise iseloomuga ja 3 praktilise eesti keele
kursust ning 1 valikkursus.
• Iga sisukursus on seostatud ühe praktilise kursusega.
• Õigekirjaküsimusi käsitletakse vastavalt vajadustele kõigis
kursustes.
• Kohustuslikud kursused:
“Keel ja ühiskond”, “Meedia ja mõjutamine”, Teksti keel ja stiil” ning
“Praktiline eesti keel I”, “Praktiline eesti keel II” ja “Praktiline eesti
keel III”,
• valikkursus “Kõne ja väitlus”,
• kursuste protsessikirjeldused.
Gümnaasiumi kirjanduse ainekava eesti
õppekeelega koolis
• Kirjanduse ainekavas ei käsitleta eesti ja maailmakirjandust eraldi.
• Maailmakirjanduse ajalugu ei käsitleta lineaarselt
antiigist tänapäevani.
• Kursuste ülesehitamisel on kirjandusloolise lähenemise
kõrval silmas peetud žanrispetsiifikat, kirjanduse
kasvatusväärtusi ja analüüsioskuste arendamist.
• Kohustuslikud kursused:
“Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine”, “Kirjandus
antiigist 19. sajandini”, “Kirjanduse põhiliigid ja zanrid”,
“20. sajandi kirjandus”, “Uuem eesti kirjandus”
• Valikkursused: “Müüt ja kirjandus”, “Kirjandus ja
ühiskond”, Draama ja teater”, “Kirjandus ja film”
• Kursuste protsessikirjeldused
Tänan tähelepanu eest!