Transcript Eesti keele tänapäev

Eesti keele tänapäev
“Keel ja ühiskond” X klassile 20.-21. ptk
Mare Hallop
KiNG
16.01.2013
30.10.2012
EESTI KEELE ALLKEELED (ptk 20)
Keel jaguneb allkeelteks sõltuvalt kasutajaskonna
vanuselisest, piirkondlikust või tegevusalalisest
määratlusest
(allkeeled – variandid kokkuleppeliste erijoonte
alusel)
1. funktsionaalsed (eri olukordades kasut: aja-,
ilu-, seadus-, teadus-, oskus-, internetikeel)
2. piirkondlikud (eri paikades kasut: murde-,
linnakeeled)
3. sotsiaalsed variandid(eri ühisk gruppide:
noorte-, vanglakeel, släng)
Kirjakeel
• üldkasutatav normitud keelevariant
• piiritletud ennekõike ametliku ja avaliku
kasutussfääriga
• esineb nii suulises kui kirjalikus vormis
• iseloomustab normilisus ja traditsioonilisus
• norm ÕS-is ja lähtub Emakeele Seltsi
keeletoimkonna otsustest ja normingutest
• nõutud ametlikus keelekasutuses ja
riigiasutustes
Ilukirjandus-, ajakirjanduskeel
• põhinevad normil, aga keelekasutus
vabam
• ilukirjanduses kujundlikkus ja värvikus,
mille nimel normist kõrvalekaldeid
– tegelaste ehe argikeelne kõnepruuk
• ajakirjanduskeel mugandub põhilise tarbija
keelekasutuse järgi
– kollases meedias üsna palju argikeelsust ja
slängi
Oskuskeel
• seotud ühiskonnas viljeldavate alade ja nende
mõistetega
• erialasõnavara
• terminiloome
• sageli erilised tuletusliited
• -is: eraldis (eraldatud rahalised vahendid), kaevis
(kaevandatud maavara)
• -ng: tüübing (veetihe toestikuvõru – mäendus
• 90-ndatel lisandus hulk uusi tegevusalasid, mis vajasid
oma oskussõnavara: pangandus, turundus,
infotehnoloogia, riigikaitse, statistika jpm
Suuline keel
•
•
•
•
•
spontaansem ja loomulikum kui kirjakeel
võtab uuendusi kõige kiiremini vastu
lühidusetaotlus: a-aga, aa-ahah, vä-või jne
suhtlusrutiini sõnad: tere, aitäh, palun
dialoogipartiklid: jah, mhmh, ahah
Piirkondlikud allkeeled
• Avalduvad murdekeeles
Paremini säilinud Eesti
äärealadel: saared,
Lõuna-Eesti,
kirderannik
Murdekeel on keeleline
rikkus
Murdekeelt
väärtustatakes
(aabitsad, ilukirjandus,
ajakirjandus: võru- ja
kihnukeelsed aabitsad)
“Väike murdesõnastik”:
http://portaal.eki.ee/dict/
Kirjaliku vestluse keel
MSN, jututoad, suhtlusvõrgustikud, e-post
•
•
•
•
•
•
•
•
kombineerib suulise ja kirjaliku vestluse jooni
toimib kirjalikult
lühikesed, dünaamilised, emotikonid: 
ei taotle vormilt korrektsust: saand, autosi
kirjakeelest hälbivad kokkukirjutused: teepeal, igapäev
Kõnekeelsed lühendivormid: ossa `oh sa`, mai `ma ei`
Spetsiifilised lühendid: irw, norm, kle
Küsilause sageli küsisõnata: tuled vä?
MITMEKEELNE EESTI (ptk 21)
• eesti keele kõrval on alati olnud teiste keelte
kõnelejaid, kord vähem, kord rohkem
• pärast II ms, kui Eesti liitus NSVL-iga, oli 38%
muulasi
• taasiseseisvumise järel eestlaste osakaal küll
kasvanud, aga ikka paljurahvuseline riik
– 2000. a rahvaloendusel emakeeli 109
• eesti k emakeel – 67,3%,
• vene k – 29,7
• elanikud oskavad lisaks emakeelele vähemalt üht keel
(fakte lk 200)
Ühiskondlik kakskeelsus
Kahe keele kasutamine ühes riigis:
*de jure (lad k) – seaduse kohaselt, ametlikult
*de facto(lad k) – tegelikult
Kanada de jure kakskeelne – riigikeeled inglise ja prantsuse
keel
Prantsusmaa de facto mitmekeelne: lisaks prantsuskeelele üle
kümne ajaloolise vähemuskeele (bretooni, oksitaani jne)
*territoriaalne kakskeelsus
ühel osal üks, teisel osal teine keel (Kanada)
*funktsionaalne kakskeelsus
ametlikus sfääris üks keel, mitteametlikus suhtluses teine (19.
saj Eestis ametlik vene või saksa k, suhtlus eesti k, NSVL-i
ajal osa riigiasutusi venekeelsed)
Individuaalne kakskeelsus
• üksikisiku võime toimida kahes (või enamas)
keeles ja kasutada neid regulaarselt
• inimene saab kakskeelseks eri põhkustel:
sotsiaalsed, majanduslikud, perekondlikud või
isiklik huvi
• ühiskondlik kaks- või mitmekeelsus ei eelda
individuaalset kakskeelsust (Šveitsis 4 riigikeelt,
Soomes - 2), vajalik riigiametnikele
• Keeleseadus (vastu võetud 23.02.2011) - reguleerib
keelekasutust riigis (lk 203)
Eesti keelepoliitika põhimõtted
• Iseseisvumisest alates põhimõte:
– Eesti ainus riigikeel on eesti keel
– riik “peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise
läbi aegade” – põhiseaduses
• rahvusvahelised organisatsioonid on soovinud, et Eestis
oleks ka vene keelel ametliku keele või vähemuskeele
staatus
– riik ei soovi vene emakeelega inimesti õigusi piirata
– vaid tagada eestlaste õigus ja võimalus kasutada eesti keelt
kõigis ühiskonnaelu valdkondades
• keelepoliitika sõnum: Eestis elamiseks ja
töötamiseks peab oskama eesti keelt
– teised keeled ei tohi eesti keelt ja selle emakeelena kõnelejat
kahjustada
– aga ka teisest rahvusest inimeste keelelised õigused peavad
teatud määral tagatud olema
– oluline on mõelda ka turistidele mõeldud siltide
Keelemaastik
kaupluseakende sildid + plakatid +
liiklusmärgid jne = keelemaastik
• annab teada
– millise maailmakohaga on tegu,
– millised keeled koos eksisteerivad,
– kuidas nad omavahel segatud on
• peegeldab tänapäeva mitmekeelset tegelikkust,
annab infot mitmekeelsuse 3 tahust:
– millised on ühiskonnas keelte vahel valitsevad võimuja mainesuhted,
– milliseid keeli eelistavad piirkonna elanikud ise,
– kuidas kasutab reklaam eri keeli ning tähestikke
tarbijate tähelepanu tõmbamiseks
Keelemaastik 2
• Eestis määrab keelte võimusuhte keeleseadus,
(https://www.riigiteataja.ee/akt/118032011001), mis sätestab eesti
keele, võõrkeelte ja vähemustrahvuste keelte
kasutuse siltidel
• keelemaastik näitab tarbijate hoiakuid ja
peegeldab tegelikku keelestaatust (mida
venekeelsem piirkond, seda rohkem avalikus
keelekasutuses vene keelt – Narvas vaid 4%
eestlasi)
• kujundajad püüavad segada eri keeli ja
tähestikke (keelesegu köidab) – suunatud justkui
mõlema keele kõnelejale
Keelemaastiku näide
Keelemaastik 3
• keelemaastikku iseloomustavad ja seletavad
–
–
–
–
–
eesti keel riigikeele ja teise keele rollis
vene keel võõrkeele ja emakeele rollis
vene keel piirkonna etnolingvistilise koosseisu näitajana
inglise keel üleilmastumise näitajana
välisturistidele mõeldud info (eelkõige soome k)
KOKKUVÕTTEKS:
*Eesti keel on riigikeel, aga igapäevases elus kasutatakse
ulatuslikult 3 keelt: eesti vene , inglise, turistidele soome k
*keeleseadus tagab vähemusrahvuste keelekasutuse nendes
omavalitsustes, kus vähemusrahvuste keelte kõnelejad on
enamuses
*keeleseadus reguleerib keelemaastikku, aga seda vaid
osaliselt