Transcript Häälikuõpetus - Keel ja kirjandus

Häälikusüsteemid
“Keel ja ühiskond” X klassile
Mare Hallop
KiNG
30.10.2012
Häälikuline koosseis






Kõigis keeltes vokaalid ja konsonandid
Enim häälikuid 141 (xū keel L-Aafrika khoisani keelkond)
Kõige vähem - 11 (6 k, 5 v)- rotokase keeles UusGuineas
Keskmiselt konsonante 23, vähim 6, enim 96
Keskmine vokaalide arv 9, vähim 3, enim 46
Rääkimist võimaldab vokaalide ja konsonantide
vaheldumine
Eesti keeles 20 konsonanti, 9 vokaali
Inglise k 25 konsonanti, 6 vokaali, vene k 32 kons, 6 vok
Konsonandid

Hääldamisel 3 häälduselementi:

Moodustusviis (mil määral õhu liikumine
takistatud)

Moodustuskoht (koht, kus sulg või ahtus
tekitatakse)


Helilisus (kas häälepaelad vibreerivad või ei)
+ häälduse peenendamine –
palatalisatsioon (l,n,s,t)
Eesti keele konsonandid
huuled
hambad
Hambasombud
klusiilid
p, b
t, d
frikatiivid
f, v
s, z
nasaalid
m
n
r
liikvidad
Poolvokaalid
w
Kõva
suulagi
Pehme
suulagi
kõri
k, g
š, ž
h
ņ
l
j
Eesti keele vokaalid
i
ü
e
ö
ä
ees
u
õ
o
a
kõrge
keskkõrge
madal
taga
Labialiseerimine – huulte kasutamine selleks, et muuta
kõnetrakti kuju (e – ö; i – ü);labialiseeritud - torus
Teiste keelte vokaalid
i
u i
e
o
ä
i
o
u
ö
ä
o
a
soome keel
a
vene keel
ü
e
e
a
läti keel
u
i (õ)
Eesti keel on naaberkeeltest
keerukama vokaalisüsteemiga
+ veel häälikupikkus ja välde (n
läti ja soome k välde puudub)
Prosoodilised vahendid
Prosoodia - häälikujärjendite erineval viisil hääldamine
 Intonatsioon (lause tasand)
 langev – neutraalne
 tõusev – imestus
 lainetav – iroonia
 Rõhk (sõna tasand)
 Tähenduse eristus (traktorist – seestütl;
traktorist – kes?)
 Toon (hääle kõrgus sõna või silbi hääldamisel
kannab tähendust) – toonikeel – hiina keel
 Häälikupikkus ja välde (kannab tähendust nagu
toonikeelgi)
Häälikupikkus
erand
sulghäälik
lühike
ühe tähega
kana
tema
pikk
kahe tähega
kanna
teema
taba
koda
suga
tapa tappa
kota kotta
suka sukka
Välde

Pikka häälikut saab erinevalt hääldada
(klusiilil ka erinev kirjapilt)




ostsin sukad, nõelus sukka
lill kalla, kalla klaasi
Kolme erinevat häälduspikkust
nimetataksegi välteks
Üksikhääliku puhul on võimalik vaadelda
kolme pikkust, häälikuühendis mitte

laisa – laiska ???
NB! seega on hääliku pikkus kogu sõna
iseloomustav prosoodiline nähtus
Välde


I välde – 1. silp lahtine lühikese vokaaliga
II-III välte erinevus tuleb kogu sõna hääldusest

1. silp lahtine pika täishäälikuga


1. silp kinnine



kal/la
Hääldamise kestussuhe
Põhitoon = hääle kõrgus



koo/li
II v – põhitooni liikumine sama kõrgusega
III v 1. silp järsu tõusuga, lõpp langeb, 2. silp algab sealt
madalalt, kuhu 1. silp langes
Võrreldavad:


madalaharjalised lained (II v), lau-lan
kõrge + madal laine (III v), lau-lis
Välte määramine

ühesilbiline – alati III välde


Kahesilbiline: 1. silp lahtine, tuum lühike – I välde


Va-na, kö-ha
II-III välde



kass, maa
mõlemad silbid kestuselt ühepikkused – II v pan-nal
Kui esimene silp kestab kauem – III v pan-dud
kolmesilbiline


II v – kõik silbid võrdse kestusega – soo-la-se
III v rõhuline silp teistest pikem – ämb-li-ku
Määra välde
la/mab, lai/ub, vars/ti, ek/sam, e/ma,
too, vee/nis, pal/gid, pa/lus, vi/kat,
kä/gu, tal, par/gis, mär/gid
I välde
II välde
III välde
Välde
Jaga sõnad: maa, sõber, kannab, vanker, puhkab, vana, keksiti,
elab, lõunat, vehib, laudadel, meenub, laual, minut, kange,
meenutus, viilime, vale
I välde
II välde
III välde