Transcript KEEL - liisiklass

KEELED
LIIGITUS, MÕISTED, TEGIJAD
TPL 2012
KEEL
loomulik keel
formaalkeel
LOOMULIK KEEL
PIKA AJA JOOKSUL LOOMULIKUL TEEL JA
PRAKTILISEST VAJADUSEST VÄLJA KUJUNENUD
KEEL
inimese olulisim suhtlemisvahend;
 mõtete ja tunnete vahendaja;
 mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend;
 maailmas on umbes 6000 keelt.

KEELEUNIVERSAAL JA TÜPOLOOGIA

Keeleuniversaal on seaduspärasus või joon, mis
esineb kõigis või vähemalt enamikus maailma
keeltes,
nt mineviku märkimiseks on grammatikas tunnused,
aga tuleviku märkimiseks ei pruugi olla.
 Seni on avastatud kokku üle 2000 keeleuniversaali. Vt
universaalide andmebaas http://typo.uni-konstanz.de/archive/intro/


Keeleteaduse haru, mis tegeleb maailma keeltes
esinevate ühisjoonte kirjeldamise ja
süstematiseerimisega, nimetatakse
keeletüpoloogiaks.
KEELTE LIIGITAMINE
I TÜPOLOOGILINE LIIGITUS
Morfoloogilised tüübid:

aglutinatiivsed keeled – sõnavorme saadakse sõnatüvele tunnuste ja
lõppude lisamise teel;

nt türgi, jaapani, suahiili keel;

flektiivsed keeled – sõnavormide moodustamiseks muudetakse
sõnatüve või kannab tüvele liituv tunnus korraga mitut tähendust;

nt vanakreeka, ladina, araabia, inglise, saksa keel;

isoleerivad keeled – vormimoodustust pole, sõnad on kogu aeg
ühes vormis ja ühesuguse kujuga; sõnadevahelisi suhteid antakse
edasi sõnajärje ja abisõnadega;

nt hiina, vietnami keel;

polüsünteetilised keeled – rikka vormimoodustusega; sõnavorm
võib edasi anda terve lause tähenduse;

nt tšuktši, baski, osa eskimo keeli.
Eesti keel kasutab nii aglutinatsiooni kui ka flektsiooni!
KEELTE LIIGITAMINE
I TÜPOLOOGILINE LIIGITUS
Sõnajärje tüübid (S – subjekt, V – verb, O – objekt):
 SVO-keeled, nt inglise, eesti, vene, soome keel (nt
Lehmad söövad rohtu.)
 SOV-keeled, nt saksa, jaapani, türgi keel (nt
Lehmad rohtu söövad; perekonnanimi paikneb
eesnime, tiitli ees: jpn Matsumoto Tada; Yamata
sensei (=professor));
 VSO-keeled, nt kõmri, iiri, araabia (nt Söövad
lehmad rohtu; sõidab buss punane uus; poeg+nimi:
MacAllistair; O’Hara.
KEELTE LIIGITAMINE
II GENEALOOGILINE LIIGITUS
Tegeleb keelte sugulus- ja põlvnemissuhetega.
Sugulussuhted esitatakse sageli keelepuu vormis. Nt
ladina
portugali hispaania katalaani prantsuse itaalia rumeenia
Ladina keel on algkeel, portugali, hispaania jm keeled on
tütarkeeled.
INDOEUROOPA KEELKOND
germaani keeled (rootsi, norra, taani, fääri, islandi,
inglise, saksa, hollandi, flaami, afrikaani (LõunaAafrikas));
 balti keeled (läti, leedu);
 slaavi keeled (vene, valgevene, ukraina, poola, tšehhi,
slovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni,
makedoonia);
 romaani keeled (itaalia, hispaania, katalaani,
portugali, prantsuse, provansi, retoromaani (Šveits),
sardiinia, rumeenia);
 kreeka keel;
 keldi keeled (iiri, gaeli (Šotimaa), kõmri (Wales),
bretooni (Bretagne));
 armeenia keel;
 albaania keel;
 indoiraani keeled (indoaaria keeled, nt hindi, bengali,
nepali; iraani keeled, nt pärsia, kurdi, puštu e afgaani).

FERDINAND DE SAUSSURE
XX saj alguse keeleteoreetik,
tänapäevase keeleteaduse rajaja;
 võttis kasutusele keelemärgi
mõiste;
 suunas keeleteaduse huvi keele
süsteemile;
 pani aluse strukturalismile (keel
on märgisüsteem), semiootikale
(uurib teisi märgisüsteeme).
 eristas keelt ja kõnet
prantsuskeelsete terminitega
langue ja parole.

NOAM CHOMSKY JA GENERATIIVNE
GRAMMATIKA
Inimesel on keelepädevus, mille
abil on võimalik genereerida
lõpmatu hulk lauseid.
 Keelepädevus on teatud lõplik
hulk reegleid, mille abil inimene
lauseid moodustab.
 Inimesel peab suur hulk
keelereegleid olema kaasa
sündinud, st tal on nn keelemeel.
Chomsky on tänapäeva ja
kogu keeleteaduse ajaloo  Keelemeel on nagu grammatika,
suuremaid keeletadlasi,
kuhu kuuluvad väga üldised
reeglid, mis on ühised kogu
generatiivse grammatika
looja (1957).
maailma keeltele.



KEEL SÜSTEEMINA, KEELEKOLLEKTIIVI
ÜHISE SOTSIAALSE NORMISTIKUNA
ERINEB TEGELIKUST KÕNEST VÕI
KIRJUTATUD TEKSTIDEST.
MIKS?
ALLKEELED

Allkeeled on keele variandid, mis eristuvad
kokkuleppeliste keeleliste erijoonte alusel:
funktsionaalsed variandid: eri olukordades kasutatavad
keelekujud, nt ajakirjandus-, ilukirjandus-, seadus-, teadus-,
oskus- (ameti-), internetikeel;
 piirkondlikud variandid: eri paikades kasutatavad
keelekujud, nt murded ja linnakeeled;
 sotsiaalsed variandid: eri ühiskonnagruppide keelekujud,
nt släng, noortekeel, vanglakeel.

Tänapäeva eesti keele tähtsamad allkeeled on kirjakeel,
ajakirjanduskeel, ilukirjanduskeel, oskuskeeled ja
bürokraatiakeel, suuline keel, släng, paikkondlikud
murded ja kirjaliku vestluse keel (MSN ja jututoad).
 Isikukeel on idiolekt.

KIRJAKEEL
... on üldkasutatav normitud keelevariant, keskseim
allkeel;
 ... on pika aja jooksul teadlikult kujundatud ja ühtlustatud
kokkuleppeline keelekuju;
 ... on kasutusel eelkõige ametlikus ja avalikus sfääris
(ajakirjandus, kirjandusteosed, avalik info);
 ... esineb nii suulises kui ka kirjalikus vormis, selles me
räägime ja kirjutame, seda õpime koolis.
 Kirjakeele norm tagab ametliku keelekasutuse ühtluse ja
selguse, suunab avalikku keelekasutust.
 Norm on kirjas uusimas ÕS-is ning lähtub Emakeele Seltsi
keeletoimkonna otsustest.
 Normitud kirjakeelt nõutakse ametlikus keelekasutuses,
riigiasutustes on see kohustuslik.

FORMAALKEEL
KUNSTLIKULT LOODUD MÄRGISÜSTEEM –
ARTEFAKT
Erinevused võrreldes loomulike keeltega:
 kasutusalad
on kitsapiirilised;
 programmeerimiskeelt ei saa kasutada
tunnete väljendamiseks;
 formaalkeelte põhisümbolite arv on
loomulike keeltega võrreldes väike ja nende
väljendite tähendused täpsed,

nt matemaatika, loogika ja arvutiprogrammide
formalismid, aga ka tehiskeeled.
TEHISKEELED
EHK
RAHVUSVAHELISED ABIKEELED
Loodud selleks, et nendest
võiks saada universaalkeel
(soov lahendada Paabeli
segadus).
 Õnnestunum abikeeletüüp
toetub loomulikele keeltele,
üldjuhul ladina keelele ja
kesksetele indoeuroopa keeltele
(sõnavara on loodud nende
keelte baasil, aga grammatika
on tehtud võimalikult lihtsaks).

POPULAARSEID TEHISKEELI

Esperanto
Esperanto keel on täielikult häälduspärane, igale
tähele vastab ainult üks häälik ning igat häälikut
märgitakse ainult ühe tähega.
Esperantos määrab sõna viimane täht selle sõna tüübi
- nimisõnad lõppevad tähega o, omadussõnad
tähega a ja määrsõnad tähega e. Mitmuse tunnus on
sõna lõpus täht j - ĉambro “tuba”, ĉambroj “toad”.
Esperanto sõnavara (sõnatüved) on tuletatud
peamiselt romaani ja germaani keeltest.
Esperanto kõnelejaid on paarsada tuhat kuni mitu
miljonit. Levikut piirab sõnavaraline baas,
indoeuroopa keeltest redutseeritud grammatika ja
ladina kiri.
LUDVIK LAZAR
ZAMENHOF,
POOLA SILMAARST,
AVALDAS 1887.
AASTAL RAAMATU
„UNUA LIBRO”
DOKTORO ESPERANTO
NIME ALL.
TEHISKEELI

volapük – loodud 1879 – 1880, Johann Martin
Schleyer.
Tänapäeval on maailmas umbes 20-30 tuhat volapüki
kõnelejat.
 Volapük kaotas populaarsust universaalkeelena 19.
sajandi lõpus ja 20. sajandi alul lihtsamatele ja
lihtsamalt õpitavatele keeltele nagu esperanto.


ido – tehiskeel, esperanto keele reformitud
versioon, töötati välja 1900. aastate alguses.



Ido pooldajaid on praegu vähe, põhiliselt Euroopas.
Ühe versiooni järgi tuleb keele nimi esperanto sõnast
'ido' ('järglane'; ido on esperanto keele järglane). Teise
versiooni järgi tuleb see nimi ingliskeelse lühendi 'I.D.'
(International Delegation) hääldusest idos.
novial – looja taani keeleteadlane Otto Jespersen;


eeskujuks ido keel,
keelt kasutati 1928-1943, st kuni O.Jesperseni surmani.
KASUTATUD ALLIKAD
M. Ehala, K. Habicht jt, Keel ja ühiskond. Õpik
gümnaasiumile. Künnimees, 2012
 M. Ehala, Eesti keele struktuur. Õpik
gümnaasiumile. Künnimees, 2001
 internetiavarused
