Transcript Loeng_4_keeled

Loeng 4
Eesti asustus, keeled ja piirid
Keeled ja kultuurigeograafia
► Keeleteaduse
osa kultuurigeograafias
 Keel on kultuuri tähtsamaid osiseid
► Enamus
kultuure identifitseerivad end keel järgi
 Erinevate keelkondade, murrete ja murrakute piiride asetamine
ruumilisse seosesse (st. kaardile) on olnud väga populaarne.
 Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika st. kuidas on
erinevad keeled oma areaali laiendanud või hääbunud
 Suur osa andmetest pärineb tegelikult keeleteaduselt,
kultuurigeograafid tegelikult vaid tõlgendavad neid andmeid.
 Probleem! (kaua ikka neid kaarte joonistada, sisuliselt on ju üldpilt
teada). Pealegi kaotab klassifitseerimine osa toone ja
sellesarnaseid piire keelte vahel nagu esitatakse kaartidel
tegelikkuses tihti ei eksisteeri
 Uutest suundumustest tegeletakse keelesiseste erinevuste
uurimisega nt. sotsiolingvistika asetamine ruumi. Eri
ühiskonnakihid kasutavad erinevat keelt ning kuidas see
ruumiliselt paikneb. Eri keelt räägivad ka mehed ja naised,
vanusest tulenevad erinevused.
► Maailmas
ligi 7000 räägitavat keelt
 keele mõiste on vaieldav nt. põhjaeestlasel on lõunaeestlasest
raskem aru saada kui rootslasel norralasest, ometi on norra ja
rootsi eri keeled, kuid lõuna- ja põhjaeesti keelt loetakse eesti
keele murreteks
►
►
►
Probleemiks küsimus, mille poolest keel ja murre erinevad. Keele
staatuses on tihti ainult normikeel (standard language), mida
peetakse tõeliseks keeleks
Keele ja kohamurde erinevus ei ole seega üldjuhul seotud mitte
keeleliste erinevustega, vaid ajalooliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja
poliitiliste piiridega
Dialektid
 Dialekt tähistab keele varianti, mis erineb grammatiliselt,
fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud
geograafilise koha ja /või kindla sotsiaalse grupiga
 Vastastikkune arusaamine
 Milline on see õige keel ja millised on dialektid
 Enamasti on nii, et ühte dialekti peame “õigeks”
Maailma keeled, iga punkt tähistab ühte keelt
►
Lingua franca

►
Pidžinkeel (Pidgin language)

►
Mitmest keelest tekkinud lihtsustatud keel. Pidžin on keel ilma rahvata. Ta on kõigile võõrkeel.
Esimene laialt tuntud lingua franca oli pidžin keel.

►
rahvastevaheline keel, mida kasutavad omavahel rahvad, kes ei räägi tavalises elus üht ja sama
keelt
Vahemere kaubanduses kasutati 13. sajandil keelt, mille aluseks oli prantsuse keel. Lisaks
elemente itaalia, kreeka, hispaania ja araabia keelest.
Kreoolkeel (Creol)

Kui pidgin keel muutub teatud inimrühmale emakeeleks räägime keele kreoolistumisest. Kreoolkeel
on seega pidžin, mis on endale kasvatanud rahva, kes teda sünnist peale kõneleb ja põlvest põlve
pärandab.
Kreool ja
pidžin keeled
► Eesti
keel
 Eesti keelt räägib emakeelena u 930 000 inimest Eestis ja 100 000
mujal (Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja
Venemaal).
 kõnelejate arvu poolest esimese kahesaja seas, soome-ugri
keeltest ungari ja soome keele järel kolmas.
 2000. aasta rahvaloenduse andmetel kõneldakse Eestis
emakeelena 109 keelt (kusjuures enamikul elanikest on see eesti
(67,3%) või vene keel (29,7%). Ülejäänutest enamlevinumad on
ukraina, valgevene, soome, läti ja leedu keel.
 Võib käsitleda ka nii, et Eestis kõneldakse päriskeeltena kahte
keelt. Eesti keelt ja viipekeelt. http://www.ethnologue.com/
Emake
Emakeel
el
Rahvusk Muu
..valgeve
..muu teadmat
kokku eel
emakeel ..eesti ..vene ..ukraina ne
..soome ..läti
keel
a
137005
Rahvus kokku
2 1285948 74915 11324 61959
376
244
254
147
611
9189
Eestlased
930219 910493 18385
0 17985
78
6
105
63
148
1341
Venelased
351178 344796
5595
5062
0
168
99
115
37
114
787
Ukrainlased
29012 11923 17044
481 16486
0
27
4
2
44
45
Valgevenelased 17241
4953 12270
144 12014
20
0
3
8
81
18
Soomlased
11837
4554
7267
3701
3534
0
2
0
0
30
16
Tatarlased
2582
1229
1351
51
1295
2
1
0
0
2
2
Lätlased
2330
1242
1082
208
859
0
0
0
0
15
6
Poolakad
2193
539
1649
133
1338
58
95
0
9
16
5
Juudid
2145
124
2011
248
1728
7
5
0
3
20
10
Leedulased
2116
1147
965
100
849
0
0
0
6
10
4
Sakslased
1870
455
1405
176
1219
5
1
0
2
2
10
Armeenlased
1444
711
729
42
682
0
0
0
0
5
4
Aserbaidžaanid
880
580
293
18
264
1
0
0
3
7
7
Moldovlased
645
308
335
11
316
2
0
0
0
6
2
Mordvalased
562
221
339
6
333
0
0
0
0
0
2
Mustlased
542
426
114
45
59
1
0
0
9
0
2
Tšuvašid
495
230
262
7
255
0
0
0
0
0
3
Grusiinid
430
187
242
25
216
1
0
0
0
0
1
Karjalased
430
99
327
18
292
0
0
17
0
0
4
Kui iseäralik on Eesti keel (Mati Hint, 1982)
►
►
►
Palju põhivokaale (võrreldavad on skandinaavia keeled, kuid nt. prantsuse keeles palju vähem)
 Vokaalide esinemissagedus: a-d on ö-st ligi 30 korda rohkem
 Palju diftonge, sellest ka õigustatud arvamus, et eesti keel on heliline. Esisilbi vokaalide ja
diftongide rohkus on kindlasti üks eesti keele eripärasid
Konsonantide puhul mängib tähtsat rolli palataliseerimine (palk(a); palk(i)
Üks eesti keel omapära on kahtlemata väldete kasutamine
 eriti teise ja kolmanda välte vahe (suure metsa, suuri metsi; istu ja astu, istus ja astus; laiad
aasad, laiade aasade). Kirde-Eesti rannikumurrakus sellelaadiline vahetegemine puudub.
Tagasõnalised sõnaühendid
 Laua peal, puu otsas, sõja järel on enamikule Europa keeltest võõrad on the table, auf dem Tisch,
nach dem Krieg. Teiset keelte mõjul on siiski ka eesti keeles eessõnalised võimalused üle jõe,
pärast sõda
►
►
►
►
Astmevaheldus
 Lagi lae; kuid sellesarnast muutust on ka mujal singen sang gesungen; die Tochter. Die Töchter
Suur käänete arv
 Kuid seda on ka mujal nt. Ungari
Sõnamoodustus- ja tuletussüsteem
 Nurgakivipanek, umbrohutõrje nt. vene keeles liitsõnad praktiliselt puuduvad; from the point of
view of psychology of language - keelepsühholoogiliselt
Lauseehitus
Lauseehitus on suhteliselt vaba: koer nägi kassi – kassi nägi koer – nägi kassi koer – nägi koer
kassi
Loodushääli ja helisid väljendav sõnavara (enamik selliseid sõnu puuduvad sõnaraamatutes)
 Plärin, kärin, tärin, särin ....
 Ragisema, plagisema, nagisema, lagisema ....
 Loginal, roginal, moginal, koginal ....
 Kahin, sahin, lahin, nahin, pahin ....

►
Kui iseäralik on Eesti keel (Mati Hint, 1982).
Lõppjäreldus!
Eesti keel on väga omapärane keel, vähemalt sama omapärane kui
teised keeled, kohati aga enamgi. See keel suudab kanda ka
omapärast kultuuri.
►
MURDEGEOGRAAFIA
 Murdegeograafia keskne mõiste on isogloss: st ühe keelelise joone esinemise piir.
Ühel pool piiri vastav keeleline joon esineb ja teisel pool mitte või esineb ühel pool
piiri joon ühel kujul ja teisel pool teisel kujul.
 Erinevate keeleliste nähtuste isoglossid paiknevad kaardil alati veidi erinevates
kohtades. Seetõttu liigendub kogu keeleala erinevate isoglossidega keerukaks
võrgustikuks. Samas võime leida kohti, kus paljud isoglossid paiknevad üksteise
lähedal või koos. Sinna on võimalik tõmmata murdepiir.
 Murdepiirid omakorda võib jagada eri järkudesse vastavalt sellele, kui palju
isoglosse antud kohta koondub.
Koguteos “Tartumaa”, 1925
►
Eestisse tõi murdegeograafia 1920. aastatel Andrus Saareste.
Murdegeograafia põhimeetodiks on keelenähtuste territoriaalse
leviku täpne kaardistamine.
►
Murdegeograafiline keeleanalüüs on olnud tavapärane häälduse ja
grammatika analüüs: informantide valiku, andmete kogumise viisi
ning keeleandmete esitamisega kaartidel.
►
Kaarte on kahte tüüpi
 Tsitaatkaardid
 sümbolkaardid
►
18. sajandil ja enne seda, kui Eesti elanikud olid praegusest märksa
paiksemad, sõltus kõneleja keele omapära tema kodukohast.
Murdepiire kujundasid nii haldusüksused kui ka looduslikud piirid ja
ühendusteed. Kõige selgemini eristuvad üksteisest põhja- ja lõunaeesti
keel, mis koosnevad omakorda kaheksast murdest ning 117
murrakust.
►
19. sajandi teisel poolel sündinud eesti rahvuse ühisidentiteet,
talupoegade liikumispiirangute kadu ning laialt levima hakkav
kirjakeelne aja- ja ilukirjandus nõrgestasid kohalike murrete
positsiooni. 20. sajandi alguskümnendeil arenes välja kirjakeele
korraldus ja avalik elu muutus üha normikeelsemaks, mistõttu
kohamurded taandusid tasapisi. Siiski on võimalik praegugi mõne
erijoone põhjal ära tunda, milliselt murdealalt kõneleja pärit on.
Eesti kirjakeele sünnist võib kõnelda ka pidžin- ja kreoolkeele
terminites: 19. sajandi teisest poolest alates pidžinina arenenud keel
kasvatas endale 20. sajandi esimesel poolel rahva, sundides uue
keele kooli kaudu rahvale peale ning surudes alla ja hävitades
konkureerivad allkeeled, vanad kohamurded.
(Tiit Hennoste
http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201&artsuite=3)
►
Tähtsamad teosed
►
►
►
►
►
Wiedemanni Eesti-Saksa sõnaraamat (1873)
Saareste Eesti keele mõisteline sõnaraamat
http://www.eki.ee/dict/saareste/
Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat http://www.eki.ee/dict/ekss/
Mägiste, J. 1982. Estnisches etymologisches Wörterbuch
Eesti murrete sõnaraamat
 Väike murdesõnastik http://www.eki.ee/dict/vms/
Murdekeele oskus 2011
Murdekeele oskuse andmed esitatakse 3-aastaste
ja vanemate isikute
Kokku
Oskab mõnda murret
..idamurre
..keskmurre
..läänemurre
..Mulgi murre
..rannikumurre
..saarte murre
....Kihnu murrak
..Tartu murre
..Võru murre
....Setu murrak
..oskab murret, kuid täpne murre teadmata
....Põhja-Eesti murre
....Lõuna-Eesti murre
Ei oska murdeid
Murdekeele oskus teadmata
Mehed ja
naised
852968
131243
1277
210
770
9698
1288
24520
1320
4109
87048
12549
2323
209
1002
706556
15169
Eesti murded
Eesti murded ning murrete ja kaasaegse kirjakeele ühisosa
http://haldjas.folklore.ee/~kriku/MURRE/Index.htm
Eesti kihelkondade murdesõnavaralisi suhteid
►
►
Saaremaa murdekeele
tuntuimaks iseärasuseks
on hääliku Õ puudumine
kõnekeeles. Otto Wilhelm
Masingu 19. sajandi algul
välja mõeldud tähemärki
hääldab suur hulk saarlasi
teistmoodi kui mandri
inimesed. Siiski pole kõik
saarlased „hädas“ Õ
hääldamisega. Idapoolne
osa Pöide kihelkonnast ja
ka muhulased saavad
sellega kenasti hakkama.
Siinesitatud Õ ja Ö hääliku
vahelise piiri selgitas välja
Theodor Kaljo 1928.
aastal.
Piirid
►
Eraldavad nt. riike ja territooriume
 Kuigi kaardil kujutatud tavaliselt joonega on piiri tähendus tihti
palju laiem. Piir ulatub ka vertikaalselt. Probleemid nt. maavarade
kaevandamisel.
 Kultuuride piirid ja poliitilised piirid tihti ei kattu.
Eesti haldus ja asustussüsteem
Igas riigis tegeleb keskvõim ainult kogu riigi jaoks
oluliste probleemidega, kuna piirkondliku tähtsusega
küsimuste lahendamine jäetakse kohalike omavalitsuste
ülesandeks.
► Igal sellisel omavalitsusel peab olema kindel
haldusterritoorium, millele ta võim levib.
►




►
Maakond
Vald
Kihelkond
Küla
Eesti asustusüksused on:
 Maakond, linn (linnaosa), alev, alevik, küla
►
Eesti haldussüsteem
 Maakond, linn ja vald (linnaosa ja osavald)
Vallad ja mõisad
17.-18. sajand
tähendas vald
mõisamaad
1866
vallaseadusega
eraldus vald
mõisast, üle 1000
valla, aastaks 1889
ligi 400 valda
www.eha.ee/kupits
Mõnede kihelkondade puhul saab ka satelliidipildi alusel aru piiri- ja tuumala jaotusest.
Anna kihelkond (A) eristub Landsat 7 keskmise infrapunakiirguse (SWIR) pildil selgelt,
samas Kambja kihelkonna (B) puhul on visuaalsest hindamisest vähe kasu.
Muinas-Eesti maakonnad
Eestimaa kaart, 1920 (H. Laakmanni joonistus, trükk ja kirjastus, Tartus: 1: 650 000)
Eesti ja Läti Vabariigi vaheline piir : magistritöö / Peeter Päts, 1927