Värsimõõt Lauluteksti rütmiline korrastatus. Kirjandus: * Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008 * Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157. * lihtsam.

Transcript Värsimõõt Lauluteksti rütmiline korrastatus. Kirjandus: * Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008 * Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157. * lihtsam.

Slide 1

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 2

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 3

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 4

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 5

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 6

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 7

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 8

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 9

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 10

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 11

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 12

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 13

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 14

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 15

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 16

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 17

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 18

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 19

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 20

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 21

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 22

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 23

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 24

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 25

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 26

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 27

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 28

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 29

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 30

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 31

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 32

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 33

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 34

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 35

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 36

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 37

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 38

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 39

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 40

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 41

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 42

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 43

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 44

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 45

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 46

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 47

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 48

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 49

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 50

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 51

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 52

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 53

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 54

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 55

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 56

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 57

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 58

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 59

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 60

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 61

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 62

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 63

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 64

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 65

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 66

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Slide 67

Värsimõõt
Lauluteksti rütmiline korrastatus.

Kirjandus:
* Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt
traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008
* Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157.
* lihtsam kirjeldus: Celia Roose, “Kooli folkloorikogumik”, Avita 2003, lk
15–17.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised:
värsipositsioonid
Generatiivse meetrika (M. Halle, S. J. Keyser) järgi on värsil süvastruktuur,
värsipositsioonid. Neid täidetakse mingite seaduspärade järgi, aga need seaduspärad
ei ole ranged reeglid, kõrvalekaldeid võib olla mitmesuguseid.

Regilaulu värsis on 8 värsipositsiooni – need vastavad regilaulu viisirea 8
noodile.
Need 8 positsiooni jagunevad kahekaupa 4 taktiks~värsijalaks, igaühes:
tugev (T) ehk värsirõhuline positsioon + nõrk (N) ehk värsirõhuta positsioon
Näiteks:
1.

värsijalad
värsipositsioonid

2.

3.

4.

1.T

2.N

3.T

4.N

5.T

6.N

7.T

8.N

üö
ja
vie-

tutuleb
reb

leb
onvi-

pinis
de-

meohvi-

jä
tuku-

joukaka-

ab
ne
ne

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõdust rääkides kasutatakse sõna “kvantiteet” ja
“kvantiteedireeglid”.

Mida kvantiteeti mõeldakse?
– Silbi kvantiteeti ehk pikkust.
Milliste silpide pikkus on regivärsis oluline?
– Mitmesilbiliste sõnade pearõhulise silbi = sõna algussilbi pikkus.
lühikeses algussilbis on lühike täishäälik ja kaashäälikut silbi lõpus ei ole
(esimeses vältes sõnad):
ka la
pikas algussilbis on pikk täishäälik ja/või silbi lõpus kaashäälik
(teises ja kolmandas vältes sõnad):
kal lata, kal lan, kaa bu
Analüüsimisel ei tohi unustada, et kuigi me kirjutame pika sulghääliku ühekordselt
(latika), on ta pikk (II vältes).

Pikk või lühike algussilp? (vastused on järgmisel slaidil)
neiukene
noorukene
nopitakse
kabukene
kapukaida
suga
sitiku
sulane
härga

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Pikk või lühike algussilp?
neiukene (P)
noorukene (P)
kabukene (L)
kapukaida (P)
sitiku (P)
sulane (L)

nopitakse (P)
suga (L)
härga (P)

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Kalevalavärsis (klassikalises regivärsis) mõjutab mitmesilbiliste sõnade
algussilpide kvantiteet ehk pikkus seda, milllistesse silbipositsioonidesse
sõna sobib. Kalevalavärsi värsimõõtu kirjeldavad nn kvantiteedireeglid
(reeglid algussilbi paigutamiseks pikkuse järgi):
1. Värsi tugevates positsioonides on pikk algussilp ja ei ole lühikest algussilpi.
2. Värsi nõrkades positsioonides on lühike algussilp ja ei ole pikka algussilpi – nii tekib
vastuolu värsirõhu ja sõnarõhu vahel e murtud värss.
NB! Need reeglid kehtivad ainult mitmesilbiliste sõnade esimeste silpide
kohta. Kõik järgsilbid ja ka ühesilbilised sõnad on meetriliselt neutraalsed –
neid võib esineda kõigis positsioonides.
3. Esimene värsijalg (värsi 1. ja 2. positsioon) täidetakse vabalt, seal ei arvestata
algussilpide kvantiteeti ja silbiarv võib olla 2–4.
4. Värss ei lõpe 1-silbilise sõnaga (värsi lõpus tavaliselt ei ole sõna, mis oleks
eelmisest sõnast lühem).
5. Neljasilbiline sõna moodustab 1.–2. ja 3.–4., mitte 2.–3. värsijala.
Need reeglid skeemina on järgmisel slaidil.
Kvantiteet on läänemeresoome vana laulu värsimõõdu kujundamisel nii oluline
sellepärast, et meie keeltes on esimese silbi pikkus oluline tähendust eristav tunnus.
(Ilmselt sellepärast ka alliteratsioon -- riimitakse sõnaalgusi, mitte lõppe.)
Näiteks on eri tähendusega tuba ja tuuba, suga ja suuga jne.

3., 5., 7. pikk
algussilp
ei sobi 1silbiline sõna

vaba
1.T
Tuop
naishopahopahouLaitpalkLietlietPäikat-

2.N
oli
ta
pini
peni
sut
to
kaso
so
vän
so

lühike
algussilp
3.T
4.N
sepkulaskulipaihororlaipäikohkolah-

po
lasta
tia
an
mikjat
set
vän,
ta
manjun-

lühike
algussilp
5.T
6.N

7.T

8.N

Ilta
huoa
lietpalsi
lietpailietkolnen
sa

rivatelemehekkenmamatoiteräslus-

nen
si,
li,
hen,
hen,
si,
ti.
han,
han.
sen,
na.
tä
ta...

makuvittusikerasonaso
manpea-

Murtud värsid? Murtud värsside % (Arhippa Perttuse lauludes nt 50%)?

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamiseks vajalikud eelteadmised
Regilaulu värsimõõtu on kirjeldatud kui neljajalgset (neljast värsijalast) trohheust,
tänapäeval öeldakse, et regilaulu aluseks on trohheiline rütm.

Trohheus – värsijalg, milles pikale silbile järgneb lühike silp (kvantiteeriv
trohheus) või rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp (rõhuline trohheus).
rõhuline trohheus: rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp, kõik (mitmesilbiliste sõnade
pea)rõhulised silbid on värsi tugevas positsioonis
Kui sa / tu-led, / too mul / lil-li,
too mul / kur-ki, / too mul / til-li,
soo-la/kur-ki, / koh-vi/u-be,
tule / tuu-lu/ta mu / tu-be.

Regilaulu “trohheiline rütm” tähendab, et vahelduvad tugev ja nõrk
värsipositsioon (mitte rõhuline-rõhuta või pikk-lühike silp).

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine (meenuta kalevalamõõdu
“reegleid”!)
•

pika algussilbiga 2--4-silbilised sõnad algavad tavaliselt värsirõhulisest
positsioonist:
len-das / mei-e / lep-pik- / kusse
ja suhteliselt harva on pikk algussilp koos järgmise silbiga ühes positsioonis
(tekivad topeltpositsioonid, need on alla joonitud):
här-jad jää-vad / ohk-ma, / pul-lid / puhk-ma

•

kahe silbiga täidetud positsioonid (topeltpositsioonid) on tavaliselt värsi algusosas;
tavaliselt on neis positsioonides lühikese silbiga algavad sõnad (isikulised
asesõnad, tegusõnade olema, tulema vormid jmt):
o-lin mi-na / or-jas, / käi-sin / kar-jas

•

kaheksas värsipositsioon võib jääda täitmata
o-lin ma / or-jas / ol-li- / mäel

•

värsil võib olla eellöök – “eespool” esimest värsipositsiooni
mis / sõi-dab / Sõr-ve / sil-la / peal; ma / lau-lak/sin kui / to-hik-/ sin

•

pikad täishäälikud ja täishäälikuühendid jagunevad sageli kahe värsipositsiooni
vahel:
au-dus / ku-u, / au-dus / kak-si;
joo-vi- / kad jo- / e ta- / gan-ta
kam-mi- / lal su- / ud ko- / ve-rad
Liitsõnad arvestatakse analüüsimisel eraldi sõnadeks.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T
Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Sõet, sõet, sõelukene
sõet sõela sõgedat
silma!
Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

jad

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõet, sõet, sõelukene

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet sõela sõgedat
silma!

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

Meie sõela põle kodugi,
meie sõel viidi Viruse.
Viru neidised tulevad,

Viru villakaarijad,
Tartu takunokutajad,
Kura kangaste kudujad.

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele –
need on kaks erinevat värsisüsteemi, eesti regivärss (erinevalt
kalevalavärsist) on K ja R vahepeal.

kalevalamõõdus (K) peavad pikad pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vaatame ainult mitmesilbilisi sõnu) ja lühikesed
pearõhusilbid nõrkades positsioonides
läksin seda/ tehtud/ teeda/ mööda,
läksin/ suure/le mä/ele

rõhulises värsis (R) peavad kõik pearõhusilbid olema tugevates
positsioonides (vahet pole, kas nad on pikad või lühikesed), nõrgast
positsioonist mitmesilbiline sõna alata ei saa
küll ma/ tulen,/ memme/kene,
juba/ tulen/ to-a/teeda

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: vaatame nende värsside
vastavust kalevalamõõdu reeglitele (K) ja rõhulise (R) värsi reeglitele
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

K või R

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

K-

R+

sõet

sõe-

la

sõ-

ge-

dat

sil-

ma

K+

R-

Mei-

e

sõe-

la

põle

ko-

du-

gi

K+

R-

mei-

e

sõel

vii-

di

Vi-

ru-

se

K-

R-

Vi-

ru

nei-

di-

sed

tu-

le-

vad

K+

R-

Vi-

ru

vil-

la-

kaa-

ri-

jad

K+

R+

Tar-

tu

ta-

ku-

no-

ku-

ta-

jad

K+

R+

Ku-

ra

kan-

gas-

te

ku-

du-

jad

K+

R-

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: selle järgi, kas värss vastab
kalevalamõõdu reeglitele (K) või rõhulise (R) värsi reeglitele või mõlema
värsimõõdu reeglitele, määrame värsiliigi.
tavalised pikkade(silpide)ga värsid – sobivad nii K (tugevas positsioonis pikk
pearõhusilp) reeglitega kui R (ainult tugevas positsioonis pearõhusilbid) reeglitega;
murtud värsid – sobivad ainult K reeglitega (lühike pearõhusilp nõrgas
positsioonis);
tavalised lühikeste(silpide)ga värsid – sobivad ainult R reeglitega (pearõhusilbid
ainult tugevas positsioonis, vähemalt üks neist on lühike)
erandlikud värsid – ei vasta ei K ega R reeglitele

kalevalamõõt

rõhuline värsimõõt
tavalised pikkadega värsid

sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

Eesti regilaulu värsimõõdu kirjeldamine: kalevalamõõdu reeglitele (K) vastavad
murtud ja tavalised pikkadega värsid; rõhulise (R) värsi reeglitele vastavad kõik tavalised
värsid, pikkade ja lühikestega. I värsijalga ei vaata, II jalast alates ainult mitmesilbiliste
sõnade algussilpe, ei arvesta juhtumeid, kus kaks silpi on ühes positsioonis!
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Sõ-

et

sõ-

et

sõe-

lu-

ke-

ne

sõet

Mei-

mei-

Vi-

Vi-

Tar-

sõe- la

e

e

ru

ru

tu

sõe-

sõel

nei-

vil-

ta-

sõ-

la

vii-

di-

la-

ku-

ge-

põle

di

sed

kaa-

no-

dat

ko-

Vi-

tu-

ri-

ku-

sil-

du-

ru-

le-

ma

gi

se

vad

jad

ta-

jad

K või R

värsiliik

KR+

tavaline lühikestega (sõ-

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

KR-

erandlik (pearõhusilbid N

K+
R-

murtud (pearõhusilp N

K+
R+

tavaline pikkadega

K+
R+

tavaline pikkadega

et: lühike silp T positsioonis)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
positsioonis, aga üks neist on
pikk, seega ei ole reeglikohane
murtud värss)

positsioonis ja lühike, T
positsioonis pikk silp)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)
(pearõhusilbid T positsioonis ja
pikad)

Murtud värsid on klassikalisele regilaulule (kalevalalaulule) ainuomased, nende
esinemise järgi on näha, millise piirkonna laulud on kõige sarnasemad
kalevalalaulule -- kus on kõige rohkem murtud värsse, st kus arvestatakse
värsikujunduses kõige rohkem pearõhusilbi kvaniteeti e pikkust.
i-sand / viab, i-/se i-/ni-seb
aa va-/gu va-/na pu-/na-ne

Murtud värsside esinemisprotsendid

Tavalised lühikeste algussilpidega värsid ei sobi kalevalamõõduga, värsikujunduses ei
arvestata pearõhusilbi pikkust, vaid ainult sõnarõhku. Lühikestega värsid on murtud
värssidele alternatiiviks – mõlemates kasutatakse ära lühikese algussilbiga sõnu, aga
erinevalt: murtud värssides paigutatakse nad nõrka värsipositsiooni, rõhulistes
värssides tugevasse. On üsna loogiline, et rõhulisi värsse on rohkem seal, kus murtud
värsse on vähem. See näitab piirkondi, mille laulud erinevad rohkem klassikalisest
regivärsist (kalevalalaulust).

Rõhuliste värsside esinemisprotsendid

Murtud (üleval) ja rõhuliste
värsside (all) esinemine

Murtud ja rõhuliste värsside protsendi vahekord. Paks joon eristab
murtud värsside ülekaaluga ala rõhuliste värsside ülekaaluga alast.
Mis murdepiirkonnad siia jäävad?

põhjaeesti

Lääne-Eesti

Kagu-Eesti

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Võrumaa regilaulu (Kagu-Eesti regilauluala) näide: Helmi Vill, Urvaste khk.
< Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

Poig mul mäele künd
verevile veitsile,
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

Poig mul mäele künd
verevile veitsile
kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

le

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.
Sõir tal oll sõba all,
vatsk valgõ räti sisen,
kuts mu poja kuusistullõ

rit,

8. N

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

rä-

ti

si-

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ

val-

rit,

gõ

8. N

sen

Võrumaa regilaulu näide: Helmi Vill, Urvaste khk. < Karula khk.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

Poig mul mäele künd

Po-

ig

mul

mä-

e-

le

künd

verevile veitsile

ve-

re-

vi-

le

ve-

it-

si-

le

ki-

rõ-

vi-

lõ

ä-

ri-

si-

le

Sin-

na ti

tsõd- sõ

tsi-

a

tsii-

rit

tsi-

a

tsii-

kar-

ja

kar-

gut

Sõir tal oll sõba all,

sõir

tal

oll

sõ-

ba

all

vatsk valgõ räti sisen,

vatsk

kirõvilõ ärisile.
Sinna ti tsõdsõ tsia
tsiirit,
tsia tsiirit, karja kargut.

kuts mu poja kuusistullõ kuts

mu

rit,

8. N

val-

gõ

rä-

ti

si-

sen

po-

ja

kuu-

sis-

tul-

lõ

Võrumaa regilaul: tav. lühikestega värsid, aga siiski ka pisut murtud värsse
tavalised lühikestega
värsid
ki-rõ- / vi-le / ä-ri- / si-le

7-positsioonilised värsid
sõir tal / oll / sõba / all
kuri / miis tull´ / kuusis- / tust

“silbijaotusega” värsid – värsid, kus
üks silp täidab kaks positsiooni
sõir tal / oll / sõba / all (erandlik)
sai / sae / pee- / tüs (tavaline
lühikestega)

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Lääne-Eesti regilaulu näide: rõhuline värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E
Suu laulab süda muretseb,
Ja silmad aga vetta veerelevad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,
Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerelevad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Miks

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.
Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: rõhuline värss, vähe murtud värsse, topeltpositsioonid,
eellöögid, 7-positsioonilised värsid
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on
tumedamad)

E

1. T

2. N

3. T

4.
N

5. T

6. N

7. T

8. N

Suu laulab süda muretseb,

Suu

lau-

lab

sü-

da

mu-

ret-

seb

Ja silmad aga vetta veerele- ja
vad
Ja kulmud aga kulda keerele- ja
vad
Ja lõugelt laened langevad,
ja

silmad

aga

vet-

ta

vee-

re-

le-

vad

kulmud

aga

kul-

da

kee-

re-

le-

vad

lõu-

gelt

lae-

ned

lan-

ge-

vad

Miks muret pole minule:
Miks

Miks
mu-

muret

ret
po-

pole

le
mi-

minu-

nule

Ma

nä-

gin

o-

ma

sil-

ma-

ga

Mis

mo

pruut tegi

teis-

te-

ga

kar-

gas

kan-

gest pois-

te-

ga

Ma nägin oma silmaga,
Mis mo pruut tegi teistega,
Ta kargas kangest poistega.

Ta

Rootsist tõin aga omale ruudi ...

le

Lääne-Eesti regilaul: tavaline lühikestega värss, vähe murtud värsse,
topeltpositsioonid, eellöögid, 7-positsioonilised värsid
topeltpositsioonidega värsid:
Root-sist / tõin a-ga / o-ma-le / ruu-di

eellöögiga värsid:
Ja / sil-mad a-ga / vet-ta / vee-re- / le-vad

7-positsioonilised värsid:
ja / lõu-gelt / lae-ned / lan-ge- / vad

Eesti regilaulu värsimõõdualad ja tuumalad.

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse (u 30%), aga siiski leidub lühikestega värsse (u 10%). Eellööki,
topeltpositsioone ja täitmata 8. positsiooniga värsse väga vähe.
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)
Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,
mulle musta ja rumala,
tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.
Kuhu pian mustaga
menema,
rumalaga ruttemaie?

tõr-

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

ga

me-

ne-

ma

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

rumalaga ruttemaie?

du

Põhjaeesti regilaul: kõige sarnasem kalevalavärsile – kõige rohkem murtud
värsse, aga siiski rõhulisi värsse
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

mulle musta ja rumala, mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

ja

ka-

va-

la

Oi Mari murumadala
taas Mari rohutasane,
miks jätid minu
magama,
kui neid peigusi jaeti.

Mulle musta jäetije,

tõrvaskandu ja kavala.

tõr-

vas-

kan-

du

Kuhu pian mustaga
menema,

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

rumalaga ruttemaie?

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

ga

Kokkuvõttes:
Eesti regivärss on piirkonniti väga erinev. Karjala ja soome traditsioonile
(klassikalisele, kalevalamõõdule) on kõige lähedasem Eesti põhjarannik oma
murtud värsside rohkusega. Kõige kaugemad on Kagu-Eesti (siin esitatud
analüüsid ei hõlma Setomaad), millele on iseloomulik lühike värss, kus üks silp
jagatakse (“venitatakse”) kahele positsioonile. Ja samuti Lääne-Eesti, kus
esineb suhteliselt palju eellööke, sageli on kaks silbi ühes positsioonis ja värsi
kaheksas positsioon täitmata.
Umbes 1/3 Eestist on ülekaalus kalevalamõõduline põhimõte (pearõhusilbi
pikkus ehk kvantiteet määrab sõna asukohta värsis, lühikese pearõhusilbiga
sõna algab värsi nõrgast positsioonist), umbes 2/3 Eestist on olulisem silbilisrõhuline süsteem (kõik sõnad, sõltumata pearõhusilbi pikkusest, algavad
enamasti värsi tugevast positsioonist, murtud värsid, kus sõnad algavad värsi
nõrgast positsioonist, on nagu rütmilised “kaunistused”).
Seega võib Eesti regivärsimõõtu kirjeldada nii: “eesti regivärsis kasutatakse
sõnarõhkude paigutusel põhineva trohheilise rütmiga värsimõõtu, mida
(sõltuvalt piirkonnast) elustavad murtud värsid, topeltpositsioonid, üle kahe
positsiooni venitatud silbid, viimase positsiooni täitmata jätmine ja värsi ette
täitesõnade lisamine” (Mari Sarv “Loomiseks loodud..., lk 40).

Miks erinevad kalevalamõõt ja eesti regivärsimõõt?

Miks Eesti regivärsimõõtu on nii keeruline kirjeldada ja miks ta erineb nii
oluliselt kalevalamõõdust? (Muutumine näib olevat toimunud
kalevalamõõdust rõhulise süsteemi suunas, sest muidu oleks raske
seletada murtud värsside olemasolu terves Eestis.)
Eesti keel on viimase aastatuhande jooksul läbi teinud mitmeid
muutusi: sõnade silbiarv on vähenenud – sõnad on lühenenud; algussilp
on muutunud kaalukamaks võrreldes järgsilpidega; tekkinud on II välde –
II ja III välte vastandus (välja arvatud põhjarannikul); järgsilpides on
vähem eri vokaale, sest vokaalharmoonia on kadunud.

Need keele muutused koos kõikvõimalike muude mõjutustega – näiteks
rannarootslaste mõju Lääne-Eestis, soome siirdlaste mõju põhjarannikul,
läti mõju Kagu-Eestis – on värsimõõdu muutumise või erinevuste
põhjustajaks.

Arvestustöö harjutus. Meenuta värsiliikide määramist (vt eespool)

kalevalamõõt

silbilis-rõhuline värsimõõt

tavalised pikkadega värsid
sõnade pearõhulised silbid ainult värsirõhulistes positsioonides; neis
positsioonides on pikad pearõhulised silbid:
mei-e / pei-gu / pee-ni- / ke-ne

murtud värsid

tavalised lühikestega värsid

värsi 4. ja/või 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp,
värsirõhulistes positsioonides
pikad pearõhulised silbid:
ma sain / mus-ta / ja ru- / ma-la

sõnade pearõhulised silbid ainult
värsirõhulistes positsioonides;
neis positsioonides on lühikesi
pearõhulisi silpe:
kus on / or-ja / voo-di / a-se

erandlikud – ei vasta neile reeglitele

Põhjaeesti regilaul
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik määratud

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud

miks

jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline
lühikesega

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

murtud

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

murtud

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline
pikkadega

du

ga

Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

värsiliik koos selgitusega

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Oi

Ma-

ri

mu-

ru-

ma-

da-

la

murtud, 4. (N) ja 6. (N)
positsioonis lühike pearõhuline
silp

taas

Ma-

ri

ro-

hu-

ta-

sa-

ne

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

miks jä-

tid

mi-

nu

ma-

ga-

ma

murtud, 4. ja 6. positsioonis
lühike pearõhuline silp

kui

neid

nei-

du-

si

ja-

e-

ti

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

Mul-

le

musta

jä-

e-

ti-

e

tavaline lühikesega, 3. pos-s
pikk, 5. pos-s lühike pearõhus.

mul-

le

musta

ja

ru-

ma-

la

murtud, 3. positsioonis pikk prs,
6. positsioonis lühike prs

tõr-

vas-

kan-

ja

ka-

va-

la

sama

kuhu

pian

musta-

ga

me-

ne-

ma

sama

ru-

ma-

la-

rut-

te-

mai-

e

tavaline pikkadega, 5. pos-s
pikk prs

du

ga

Harjutusvärsid: paiguta tabelisse, määra
värsiliik ja põhjenda määramist (lisa
selgitus, nagu eelmisel slaidil)
Ma laulan mere äraje,
Mere kaldaad kalaksi,
Mere loukaad luheksi,
Mere auad ahvenaksi,
Mere laud lattikaksi.
Künnämme mere ülesse,
Äästämme mere äräje,
Tiemme sisse seemenaida,
Otsa ohrija ilusi

Läksin Luojalle luole,
Maarijale einamaale
Maarija eina ajama,
Luoja luogu vottemaie.
Ei old Luoja luogu kuiva,
Maarija eina ei ilusa.

Mina puesasta teretin:
Tere puesas, poissikene,
Migäs mies oled vennikäne?
- Merimies olen uekane.
- Migäs sie sinu järellä?

Jätt mu varra vaeses,
Enne muid armetumas.
Mõtel ta kerigu kulladse ollev,
Avva mõtel õpeõtse.
Is ole kerik kuldane,
Aud is ole õbeõne Kerik oll külmist kivvest,
Aud allist sõmõrõist.

Es ole kuast kostjat,
es aidast andjat.
Putru ma sei, suu paludi,
taari jõie, kaala kalludi.

harjutamistabel (selle saab kätte lisatud Wordi failist)
Värsipositsioonid (“värsijala” piirid on tumedamad)

1. T

2. N

3. T

4. N

5. T

6. N

7. T

8. N

Arvestustöö ise:
1. paiguta värsid tabelisse, määra värsiliik ja põhjenda
määramist;
TABEL ON ERALDI WORDI FAILIS SAMAL LEHEL
www.folklore.ee/~janika
Need, kes teevad tööd iseseisvalt kodus, saatke mulle kiri,
saadan laulu. Minu aadress: [email protected]
2. a: kas tegemist on Põhja-Eesti, Kagu-Eesti (Võrumaa) või
Lääne-Eesti piirkonna lauluga ja ...
2. b: ... miks?

Meeldetuletuseks:

kõigepealt paiguta silbid positsioonidesse
siis unusta ära I värsijalg (1. ja 2. positsioon), seda värsiliikide määramisel ei
vaata
liitsõnu vaata eraldi sõnadena
märgi ära mitmesilbiliste sõnade algussilbid 3.-8. positsioonis, muid silpe
värsiliikide määramisel ei vaata (ei vaadata ka neid positsioone, mis on täidetud
kahe silbiga)
nüüd vaata, kas mitmesilbiliste sõnade algussilbid on 4. ja/või 6. positsioonis või
ainult paarituarvulistes (3., 5., 7.) positsioonides

kui on mõni algussilp nõrgas (4. või 6.) positsioonis, siis vaata, kas see on pikk
või lühike – kui on lühike ja ühtlasi need ära märgitud silbid, mis on 3., 5. või 7.
positsioonis, on pikad, siis on tegemist murtud värsiga (kui 4.~6. pos on pikk või
3.~5.~7. positsioonis lühike pearõhuline silp, siis on tegemist erandliku värsiga)
kui kõik algussilbid on tugevas (3.~5.~7.) positsioonis, siis vaata nende pikkust:
kui need on kõik pikad – siis on tegemist tavalise pikkadega värsiga, kui kasvõi
üks neist on lühike – siis on tavaline lühikes(t)ega värss

Värsimõõt Lauluteksti rütmiline korrastatus. Kirjandus: * Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008 * Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157. * lihtsam.

Transcript Värsimõõt Lauluteksti rütmiline korrastatus. Kirjandus: * Mari Sarv, “Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis”, ERA toimetused 26, Tartu 2008 * Jaak Põldmäe “Eesti värsiõpetus”, lk 150–157. * lihtsam.

Directory