Transcript Haridus keskajal

Haridus keskajal
Erika Udaltsova
Perioodiline jagunemine



9.-11. sajand kloostrikasvatus
11.-13. sajandi keskpaik rüütlikasvatus
13. sajandi keskpaik kuni 16. sajandini
linlik kodanikukasvatus
Varakristlus




Teoreetiline pedagoogika puudus, kasutati
vaid autoriteetide ütlusi, mõtisklusi (nt
Johannes Chrisostomus)
Uued väärtused: heategevus, lootus
pühakutele (tervendav, kasvatav, toetav
jõud), etendused, palverännakud,
patukahetsus, paast, Jumala rahu ja
vaherahu
Kristlikus pedagoogikas rõhutati vaimu,
kasvatus toimus usu kaudu
Kõik oli suunatud inimese sisemusse
Keskaegse hariduse
eesmärgid:



Õpetada hirmu tundma
Vaba tahte ja mõistuse
distsiplineerimine
Lähtuti inimese arengu jumalikust
ettemääratusest
Seitse voorust







Usk
Armastus
Lootus
Õiglus
Mõõdukus
Tugevus
Ettevaatlikkus
Seitse surmapattu







Kõlblusetus
Prassimine
Upsakus
Viha
Laiskus
Ihnsus
Kadedus




Kristus oli pedagoog, isa, kasvatatava
käendaja
Kasvatus oli Kristuse jäljendamine
Inimene ise polnud oluline, oluliseks
peeti Jumalat ja patust vabaolekut tema
ees
Haridus oli tõe selgitamine ja
tõlgendamine
Olulisim õppimise juures oli püsivus
 Esines kaks vastandlikku seisukohta
(teadus – usk, usk – armastus)
 Õpetus toimus õpipoisi vormis
 Õpetus põhines antiikajast üle võetud
seitsmel vabakunstil

Seitse vaba kunsti







Grammatika
Retoorika
Dialektika
Aritmeetika
Geomeetria
Muusika
Astronoomia
Trivium ja quadrivium
Algteadmiste
kolmiktee
 Grammatika
 Retoorika
 Dialektika
Matemaatiline neliktee
 Aritmeetika
 Geomeetria
 Muusika
 Astronoomia
Koolide teke




Vajadus vaimulike järele
Suuline õppimine
Õpetaja andis edasi seda, mida teadis
ja vajalikuks pidas
Algõpetus puudus
Kirikukoolid





Kristlike kogukondade laienedes tekkis
vajadus avada kirikukoole
Algselt vaid ristimiseks valmistujatele
Toimus grupikasvatus
Üleeuroopaliseks kirjakeeleks sai ladina keel
Piibli tõlkimise järel ladina keelde, hakati ka
ladina keeles koolides õpetama
Linnakoolid


Emakeelne õpe
Õpetajatel vabadus valikuid teha
Ülikoolid


Tudengid elasid kogukondades
Ülikoolidel vahet ei tehtud, oluline oli
loengupidaja
Pedagoogilised subkultuurid:




Vaimuliku kasvatusmudel
Rüütlikasvatus
Linlase kasvatus
Talupoja kasvatus
Vaimuliku kasvatus





Seotus teispoolsuse ja Jumalaga
Väärikaim seisus
Range distsipliin
Jumala nimel kohtu mõistmine
Keskaja inimese kasvatuse vormimine
Rüütlikasvatus





Elukutselised
sõdalased
Relvade
käsitsemine, vaprus,
vastupidavus
Karm kasvatus
Turniirid ja jahid
Daami teenimine
Turniir
Linlase kasvatus






Kaupmehed (gildides), käsitöölised
(tsunftides)
Au, ausus, sõnapidamine, õiglus
Töö kõrge kvaliteet
XII saj linnakoolid, ka tüdrukutele
(kristlik algõpetus, õpipoisi meetod)
Õpipoiss > sell > meister
Meister on nimeline, meistri au
Keskaegne linnapilt
Talupoja kasvatus





Seisuslik uhkus
Töökasvatus
Varane sotsiaalne küpsus
Looduslähedus
Loodustsüklid ja -elemendid
Talupojad
Kokkuvõte



Õpetamise ja kasvatamise peaeesmärk
oli väärikas ja kuulekas inimene
Hariduse tähtsus ja väärtus kasvas
keskaja jooksul
Haridus muutus kättesaadavamaks
Kirjandus




Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides II. Tallinn,
2004.
Gurevitš, A. Keskaja inimese maailmapilt.
Tallinn, 1982.
http://www.medieval-life.net/education.htm
http://www.yourchildlearns.com/heraldry.htm