Transcript PUHETTA TUKEVAT JA KORVAAVAT KOMMUNIKOINTIKEINOT

STUDENT WITH SPECIAL NEEDS training
Koolitus ERILINE ÕPPIJA II
Jyväskylä Ülikooli
täienduskoolituskeskus
Tallinn 27.05.2009
Marjut Ojanen
Kõneterapeut, filosoofia
magister
Meditsiiniõde,
psühhiaatriaravi
Laste kõnepuuded
• Lapse kommunikatsiooniraskuste põhjuseks võib
olla nt.
– Keele arengu häire ehk düsfaasia
– Kõne ja keele arengu hilinemine
– Arengupuue
– Tserebraalparalüüs
– Autism / Aspergeri sündroom
– Kogelemine/puterdamine
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Spetsiifiline kõnepuue
Spesific Language Disorder
(Düsfaasia)
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Spetsiifiline kõnepuue
• ”keele arengu häire on neurobioloogiline häire,
mille puhul laps ei omanda keelt ootuspäraselt,
kuigi tema areng on muus osas normaalne”
(Marttinen, Ahonen, Aho & Siiskonen, 2001)
• Rahvusvahelises ulatuses varieerub
esinemissagedus vahemikus 0.5-7.4%
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Spetsiifiline kõnepuue
• Üldmõiste raskete keele ja kõne arengu
häiretele
– Sümptomaatika ja raskusaste on individuaalselt
erinevad
– Raskusi võib esineda kõne tootmisel ja
mõistmisel (ainult kõne tootmises)
– Raskusi ka lugema ja kirjutama õppimises,
arvutamises, raha kasutuses, ajakasutuses,
erineva raskusastmega õpiraskused
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõneterapeudi uuring
• Põhineb tähelepanekutel, mängul, vestlusel lapsega
ja vanema küsitlemisel ning standardiseeritud
testidel
– Reynelli kõne mõistmise test
– Sõnavaratest, nt. Bo Ege
– Mõistete test, nt. Boehm
Erinevus keelelise ja mittekeelelise toimetuleku
vahel
Testid moodustavad uuringu baasi
 viitavad ainult osale lapse keelelistest oskustest
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõneterapeudi uuring
• Keele erinevad tasandid
– foneetiline (häälikute füüsikalised ja
artikulatoorsed omadused)
– fonoloogiline (keele häälikute süsteemi kuuluv)
– leksikaalne (sõnavaraline)
– semantiline (tähendusõpetuslik)
– morfoloogiline (vormiõpetuslik)
– süntaktiline (lauseõpetuslik)
– pragmaatiline (keele kasutamist käsitlev)
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõne ja keele arengu hilinemine
• Keele arenguetapid on normaalsed, kuid
arenevad tavapärasest aeglasemalt
• Keele areng on tervikuna hilinenud
• Oletatakse, et laps saavutab normaalse keele
arengutaseme
• Põhjused: keskkonnategurid, pärilikkus (aju
väljakujunemine), mitmekeelsus, korduvad
kõrvapõletikud, tserebraalparalüüs
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Spetsiifiline kõnepuue
• Kõne ja keele areng kulgeb viivitustega ja
normaalselt lapsest erineval viisil
• Prognoos ei ole nii hea, sümptomid on püsivamad
• Iseloomulikud omadused: nimetamisraskused,
grammatilised erinevused, sõnakujude oluline
muutumine, erandlik keelekasutus (pragmaatilised
probleemid)
• Keele kasutamise osade oskuste peetunud
areng”out of order”
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõne ja keele omadused
• Samaealistega võrdlemisel ilmnevad piirangud
kõikides keelevaldkondades
• Keele arengu erijooned ”out of order”
• Kõne ja keele areng algab hiljem
• Esimesed sõnad hilja / normaalselt, aga sõnavara
ei suurene, areng taandub
• Sõnadest lausete moodustamine hilinemisega
• Piiratud sõnavara ja mõistete puudulik haldamine
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõne ja keele omadused
• Perseveratsioon ehk silpide ja häälikute tarbetu
kordamine
• Düspraksia
• Artikulatsioonivead
• Rohkem vigu ja need kestavad kauem,
• Samuti rohkem ebatüüpilistes häälikutes
• Sõnade häälikulised eripärad
• Sõnakujud moonduvad
• Sõnade puuduvad / üleliigsed häälikud
• (valmis= maamis )
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõne ja keele omadused
• Raskused sõnade leidmisel – kõnes on pikki pause /
asendusväljendeid
• Spontaanne eneseväljendamine ja jutustamine on rasked
• Grammatika tundub olevat SLI-laste suurim probleem
• Sõnade käänamine ja pööramine, lausete moodustamine
– Uuritud juba 1964 Menyuk
– Üksikute sõnade üleüldistamine, sõnajärjestuse tähenduste nõrkus
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõne ja keele omadused
• Ka nõrk keeleline teadlikkus
• Keeleline otsustusraskus ja keeleline aeglus
• Raskused vastastikmõjus, vestlustes
(pragmaatika)
– Rohkesõnaline, laialivalguv jutustamine, teemas
püsimine raskendatud, vestluspartneri arvestamine
puudulik
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Õpiraskused
• Sageli raskusi ka lugemisel ja kirjutamisel
• Fonoloogilise teadlikkuse, keelelise mälu ja
sõnade leidmise raskused on düsleksia probleemi
riskifaktorid (Torgesen, Wagner & Rashotte, 1994)
–
–
–
–
Mehhaaniline lugemisoskus / loetu mõistmine
õigekii
Raskusi ka võõrkeelte õppimisel
Matemaatilised raskused
• Eriti keelelist protsessikulgu eeldatavates ülesannetes
• Kellaajad, ajakavad, raha kasutamine
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kõne ja keele omadused
• Mõnedes valdkondades võivad oskused olla vastavuses /
ligilähedased ja teistes valdkondades võivad raskused olla
suuremad
Oluline profiilivahe; ebaühtlus ja varieerumine
keele omadustes
ND –lastel on keele arengu profiil ühtlasem
 SLI –lapsed samal tasemel nagu MLU (mean length
utterance), kuid erinevused üksikutes keele omadustes
(nt. inglise keele mitmus ja ainsuse 3. isik)
ühed keele omadused arenevad kiiremini ja teised jäävad
MLU-alusel võrdluses kasutatud lastest maha
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Keeleline mõistmine
• Mõistmise raskused on väga tavalised
• Väljenduvad eriti pikemate juhiste puhul
– Tõlgendamine lausekontekstis on raske
– Võrdlevate väljendite mõistmine on raske
• Lapsed enamasti mõistavad rohkem kui toodavad
ise
• Aeglane vastamine tundub seostuvat ka mõistmise
raskustega
• Sageli võib vanematel / laste lähedastel olla
eriarvamus (seda tuleb põhjendada!)
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Pragmaatilised raskused
• Uuritud juba 20 aastat
Sotsiaalsed raskused, tõrjutus, madalam
sotsioökonoomiline tase, ka agressiivsus ja
tagasitõmbumine
Suhetes eakaaslastega ja täiskasvanutega vähem
vaheldumisi suhtlemist, kontakti võtmist, algatuste
tegemist, vestluse arendamist
Ei märka teiste tehtud algatusi
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Pragmaatilised raskused
Vestluse teemas püsimine on raske (teemad
vahelduvad kiiresti)
vestluse sobitamine kuulajaga on nõrgem
kui ND-lapsel
kaudsed küsimused jäävad sagedamini
tähelepanuta
keeleline probleemilahendus tekitab raskusi
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Pragmaatilised raskused
Lühemad väljendused, rohkem ühesõnalisi
väljendusi
Tootlikkus kahaneb eeskätt grupis (nt.
klassiruumis on rohkem kontaktis
täiskasvanutega)
Kohesiooni, sidususe loomine jutustusest on raske
SLI –laste keelelisi oskusi kiputakse eeskätt
pragmaatiliste raskuste puhul üle hindama
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Kaasnevad häired
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Visuaalse ettekujutamise raskused
Motoorne kohmakus (apraksia)
Keha tunnetuses ja kompamismeeles probleeme
Keskendumisraskused
Ülielavus / ettevaatlikkus
Tegevuse alustamise raskused
Raskus taluda üleminekusituatsioone ja uusi asju
Enesehinnangu probleemid
Kommunikatsiooniprobleemide tagajärjel
käitumisraskused
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Põhjused
• Auditiivne vastuvõtmine
•
•
•
•
•
•
•
•
Mälu ja ettekujutuse loomine
Raskused helidele ja helikeskkonna muutustele reageerimisel
Raskused tugevate heliliste ärritite talumisel
Kuulmisel põhineva protsessi aeglane kulg
Raskused heliärritite erinevuste tajumisel
Fonoloogilise teadlikkuse nõrkus
Võimetus järjestata helilisi ärriteid ja neid taasesitatavasse vormi viia
Kõnehäälikut pikkuse ja kõrguste nõrgenenud eristamisvõime
(Korpilahti, 1996)
• Keele kestuserinevuste auditiivne täheldamine on raskendatud
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
• Auditiivse protsessi nõrkus võib olla seletav faktor
1) Mitmed keele omadused ei eelda lühikeste akustiliste omaduste
eristamist
2) Otsustamisel on abi ka laiematest keelelistest teadmistest (top – down
–läbitöötamine)
3) Auditiivse analüüsimise nõrkust saab parendada harjutamisega, kuid
SLI ei kao
4) Samalaadseid auditiivse protsessiga seotud raskusi on täheldatud
ADHD –lastel, kuigi neil ei pruugi esineda keelelise protsessi
probleeme
> Võib siiski järeldada, et SLI –laste raskused kiirete ja kiiresti toodetud
stiimulite (lühike ISI) on SLI üheks faktoriks
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Põhjused
• Pärilikkus
•
•
•
•
Geneetilisi põhjusi on nimetatud 1959, 1961, 1970
Uuritud eeskätt 1980-aastate keskel
Oluline faktor
Grupiuurimuste käigus on leitud 30 % laste
lähisugulastest
• Isasid rohkem kui emasid, vendasid rohkem kui
õdesid
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
• SLI –laste täiskasvanutest lähisugulastel
– 15 %-l on kõneprobleeme
– 2 % -l on kõne ja lugemise probleeme
– 3 %-l on muid õpiraskusi
• kontrollgrupist 0 – 2 %-l
• Millised oleks tulemused, kui täiskasvanud oleks
osalenud rehabilitatsioonis?
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
• Pärilikkus ei ole piisav põhjendus
• Võimalik, et geneetilistest faktoristest tulenevad
raskused, aga põhjused võivad olla ka muus
• Teine võimalus, et kõikidel on geneetiline
lähtekoht, kuid ilmnevad erineval viisil
• kuid 30 – 60 % lastest on sellised, kelle suguvõsas
mingeid keelelisi probleeme ei esine
• Ainuke põhjus ei saa olla geneetiline
• Millised faktorid koos pärilikkusega põhjustavad SLI?
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
SLI universaalsed omadused
1.
2.
Mõistmine on tootmisest tugevam
Fonoloogilised omadused ja vead järgivad keele
häälikute süsteemi
3. Sõnavara areng hilineb
4. Sõnade ühendamine lauseteks hilinemisega
5. Häälikute ärajätmist on rohkem kui asendamist
6. Piiratud keelelised võimed
7. Osades keele valdkondades meenutavad nooremaid
MLU-kontrollgruppe
 KEELE ÕPPIMINE AEGLANE JA NÕRK
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
SLI universaalsed omadused
Raskused ilmnevad keeletüübile omaselt
• Laps, kelle keeles alus, öeldus ja omadussõna käänduvad
ja pöörduvad soo ja arvu järgi, kasutavad seda keele
alusena, seega järgib type of language, aga teeb rohkem
vigu
• Kui sõnade järjekord muutub, kasutab laps rohkem
varieerumist, kui laps, kelle keeles on regulaarne sõnade
järjestus
• Kui tegusõna asukoht keeletüübis varieerub, kasutab laps
ka seda rohkem kui teise keeletüübi laps
• German use german
• Spanish use spanish
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Mäng
• 1968 esimesed uurimused SLI laste
sümboolsest mängust
• Vanuselisel kontrollgrupil rohkem
sümboolset mängu
• SLI –lastel üleminek practice playsst
sümboolsele mängule hiljem ja
üleminekuperiood kestab kauem
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Mäng
• Vanuselise kontrollgrupiga võrreldes on SLI –lapsed
sümboolses mängus maha jäänud, aga MLU-lastega
võrreldes ei ole suhe nii selge
• On tekkinud veendumus, et sümboolse mängu ja keele
arengu vaheline suhe on reaalsus
 SLI –laste sümboolse mängu oskused arenevad välja
hiljem kui keelelised oskused
 nt. objekti asendamine tundub pikaajaliste uurimuste alusel
õnnestuvat siis, kui sellele õnnestub nimi anda
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Mäng
• Capreol, 1994
– Lapsed, kellel on laiem sõnavara ja paremad
oskused sõnade lauseteks ühendamisel, on
sümboolses mängus arenenumad
Mida väiksemad keelelised oskused, seda
minimaalsem on sümboolne mäng
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM
Marjut Ojanen, Puheterapeutti, FM