Transcript VI Rahvusvahelised arveldused

VI Rahvusvahelised arveldused.
Konsolideeritud aruanded
Ester Vahtre
Tallinn
2011
Akreditiivid
• Akreditiiv on ostja panga kohustus tasuda
müüjale kauba eest, kui müüja poolt
esitatud dokumendid tõendavad, et kaup on
teele saadetud kujul, mis on kooskõlas ostumüügilepinguga
• Akreditiive kasutatakse eelkõige
rahvusvahelistes arveldustes finantsriskide
maandamiseks
Arveldused akreditiividega
Akreditiivi avamise teade (3)
Taotlus akreditiivi
avamiseks
(2)
Ostja
pank
Kauba
saatedokumen
did (9)
Ostja
Kauba saatedokumendid (8)
Raha (11)
Akreditiivi
avamise
teade (4)
Müüja
pank
Kauba
saate-
Raha (10)
dokumen
did (7)
Leping
akreditiiviga
tasumiseks (1)
Müüja
Kaup
(5)
Kauba saatedokumendid (12)
Kaup (13)
Transpordiettevõte
Kauba saatedokumendid (6)
Kontsernisisene riskikindlustus (A.Kraus)
USA emafirma ja kontserniettevõtete vahelised nõudedkohustused (USD)
$20
$30
$10
$25
$40
$35
$60
$30
$20
$10
$40
$30
Kahepoolne tasaarveldus
$10
$15
$25
$20
$10
$10
Mitmepoolne tasaarveldus
$15
$40
Konsolideeritud aruannete koostamise
üldpõhimõtted
• Konsolideerimine: kontserni finantsaruande
koostamine (põhineb IAS 27-l)
• Konsolideerimine on vajalik, sest: omanikel on
huvi käsitleda kontserni ühtse majandusüksusena
• investoritel on vajalik saada infot kontserni kui
ühtse majandusüksuse finantsseisukorrast
• riikliust seadusandlusest väga paljudes riikide (k.a.
Eesti Vabariik)
Konsolideeritud aruande koostamine
(raamatupidamisseaduse § 27 alusel)
• (1) Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu
raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise
raamatupidamiskohustuslase üle. Valitsev mõju võib muu hulgas
tuleneda järgmistest asjaoludest:
1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses;
2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus
asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi
kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest.
• (2) Konsolideeritav üksus on tütarettevõtja või muu
raamatupidamiskohustuslane, kelle üle teisel
raamatupidamiskohustuslasel (konsolideerival üksusel) on valitsev
mõju.
• (3) Konsolideeriv üksus koos ühe või mitme konsolideeritava üksusega
moodustavad konsolideerimisgrupi.
• (4) Konsolideerimine on konsolideerimisgruppi kuuluvate
raamatupidamiskohustuslaste aruannete ühendamine nii, nagu oleks
tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega.
Konsolideerimise üldpõhimõtted
•
•
•
konsolideeritud kasumiaruanne sisaldab ainult neid tehinguid, mis
toimusid väljaspool kontserni olevate ettevõtetega
konsolideeritud kasumiaruandes näidatakse:
– kasum, millest on elimineeritud kontsernisisesed kasumid ja
kahjumid
– teiste vähemusaktsionäride osa kontserni kasumist
proportsionaalselt nende häältele
konsolideeritud bilansis näidatakse:
– ainult kontserni nõuded ja kohustused kontserniväliste
ettevõtetega
– kontserni teistelt ettevõtetelt ostetud varud ja põhivara kontserni
esmases sisseostuhinnas
– ainult emaettevõtte omakapital
– ainult kontserni ettevõtete investeeringud väljapoole kontserni
– kontserniväliste vähemusaktsionäride vähemusosa
omakapitalist proportsionaalselt nende häältele
– tütarettevõtte omandamisel kallimalt (odavamalt) kui tema
netoväärtus, tekib kontserni bilansis positiivne (negatiivne)
firmaväärtus
Erandid (EV RP seadus)
• 1) äriühing, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90%
kuulub Eestis registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on
kohustatud koostama konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande;
2) äriühing, kelle aktsiate või osadega esindatud häältest vähemalt 90%
kuulub lepinguriigis registreeritud konsolideerivale üksusele, kes on
asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud koostama
konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande;
3) konsolideeriv üksus, kelle vähemalt kaks järgmisest kolmest
konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on
väiksemad kui: äriühingul müügitulu (netokäive) ja teistel
raamatupidamiskohustuslastel tulu 10 miljonit krooni, bilansimaht 5
miljonit krooni ja töötajate arv 10;
4) konsolideeriv üksus, kelle konsolideeritavate üksuste bilansimahud
kokku ei ületa 5% konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu ei
ületa 5% konsolideeriva üksuse müügitulust;
5) konsolideeriv üksus nende äriühingutest konsolideeritavate üksuste
osas, kelle aktsiad või osad on omandatud kauplemiseks või
edasimüümise eesmärgil lühiajalise perioodi jooksul.
Konsolideerimisprotseduurid tütarettevõtte
omandamisel
• elimineeritakse ema investeering tütresse
• tütre valduses olevad ema aktsiad näidatakse konsolideerimisel
ema tresooraktsiatena
• elimineeritakse tütre omakapitali kõik komponendid
(aktsiakapital, aažio, reservid, jaotamata kasum)
• elimineeritakse vastastikused nõuded ja kohustused
• näidatakse vähemusosa tütre aktsiakapitalis konsolideeritud bilansi
eraldi real
• netovara reaalväärtus = vara reaalväärtus - kohustuste reaalväärtus,
kus reaalväärtus = väärtus turuhinnas
investeering - netovara reaalväärtus = firmaväärtus
• kui vara reaalväärtus ületab vara bilansilist väärtust, siis lisatakse
konsolideeritud bilansi vastavale varale üleshindluse summa (või
vähendatakse allahindluse võrra)
• Kui ema osalus on alla 100%, siis võetakse konsolideeritud bilanssi
ainult emaettevõttele kuuluv proportsionaalne osa
Äritegevuse tulemusmõõdikud
• Müügitulud
- Tegevuskulud
= Ärikasum enne kulumit (EBITDA)
- Kulum
= Ärikasum (-kahjum)
+- Finantstulud ja –kulud
= Majandustegevuse kasum (kahjum) (EBT)
- Tulumaks
= Puhaskasum (-kahjum) (Net Profit)
Tegevuse marginaalid
• Brutomarginaal % - Gross margin %
• Tegevuse marginaal % - Operating profit margin %
• Majandustegevuse marginaal % Management/Business margin %
• Tasuvusmarginaal – Net operating margin %, Profit
margin %
• Tegevusmarginaalide abil analüüsitakse
kasumiaruandes esitatud või tuletatavate tulemite
suhet müügituludesse. Neid kasutatakse võrdluses
teiste ettevõtetega ning nad on kasumiaruande
vertikaalanalüüsi (kasumiaruande kirjete osakaalu
analüüsi) väljundid
Brutomarginaal%
• Brutomarginaal näitab, mitu % igast müügitulu
kroonist on alles peale müüdud kaupade ja
teenuste kulude mahaarvamist. Suhtarvu
arvutatakse kasumiaruande skeem II baasil
• Brutokasum x 100
Müügitulud
• Rusikareeglit ei ole, võrdle teiste ettevõtetega
samal tegevusalal
• Suhtarvu saab kasutada ainult nende ettevõtete
puhul, kes kasutavad kasumiaruande skeem II
Tegevuse marginaal/tasuvus %
• Suhtarv näitab, mitu % igast müügitulu kroonist
on alles enne finantskulusid ja tulumaksu.
Võrreldakse samal tegevusalal tegutsevate
ettevõtetega, kuna suhtarv näitab tegevuse
efektiivsust ja ei kajasta finantseerimisviisi
• Kasum enne finantskulusid ja makse (EBIT) x 100
Müügitulud
• Saab kõikide ettevõtete puhul arvestada
• Rusikareegel – peaks olema positiivne
• Võrreldakse teiste sama tegevusala ettevõtetega
• Olukord paraneb, kui EBIT suureneb või müügitulud
vähenevad
EBITDA
• Paralleelselt analüüsitakse EBITDA suhet
müügituludesse. EBIT ja EBITDA marginaali
väljatoomine on tingitud asjaolust, et üks ettevõte
investeerib põhivarasse, orienteerudes kvaliteetse
toodangu strateegiale, teine elab “vanast rasvast”
niikaua kui võimalik – teise marginaalid on sel
juhul kõrgemad ja vabad rahavood suuremad.
Samal ajal võib paari aasta pärast märgata teise
ettevõtte kasvu seiskumist.
Majandustegevuse marginaal/tasuvus %
• Näitab, mitu % igast müügituluna kajastatud kroonist
on alles peale finantskulude mahaarvamist
• Majandustegevuse kasum x 100
Müügitulud
• Saab kõikide ettevõtete puhul arvestada
• Sõltub ettevõtte kapitalistruktuurist ja võõrkapitali
kuludest
• Rusikareegel: peaks olema positiivne
• Olukord paraneb, kui majandustegevuse kasum
suureneb või müügitulud vähenevad
• Võrdle teiste sama tegevusala ettevõtetega, kellel on
sama kapitali struktuur
Tasuvusmarginaal
• Tasuvusmarginaal % näitab, mitu % igast
müügitulu kroonist on alles pärast finantskulude ja
tulumaksu mahaarvamist
• Puhaskasum x 100
Müügitulud
• Saab arvestada kõikide ettevõtete puhul
• Rusikareegel – peaks olema positiivne
• Olukord paraneb, kui puhaskasum suureneb või
müügitulud vähenevad
Vara tasuvus ja rentaablus %
• Vara tasuvus: näitab vara tasuvust enne maksustamist.
Tasuvus peab võrduma või ületama kapitali hinda. Varade
tasuvusest kaetakse maksud, võlausaldajate intressid ja
omanike dividendid
• Kasum enne intresse ja makse (EBIT) x 100
Keskmine vara
• Rusikareegel: peaks olema positiivne
• > riskivaba intressimäär
• > hoiuste tootlikkus
• > keskmine finantskulude määr
• > tegelik kaalutud keskmine kapitalikulu
• Olukord pareneb, kui EBIT suureneb või keskmine vara
väheneb
• Tegevuse tasuvus x Vara käibesagedus = Vara tasuvus
Vara rentaablus
• Näitab vara maksudejärgset tootlikkust
• Puhaskasum x 100
Keskmine vara
• Rusikareegel – peaks olema positiivne
• > keskmine maksudejärgne finantskulude määr
• > keskmine tegelik kaalutud kapitalikulu
• Olukord paraneb, kui puhaskasum suureneb või
keskmine vara väheneb
• Investeeritud kapitali rentaablus (ROIC)
• EBIT või ärikasum
Intressikandvad kohustused ja omakapital
Omakapitali tasuvus ja rentaablus%
• Suhtarv näitab omakapitali tootlikkust enne
maksustamist (OpROE %) – Omakapitali tasuvus
• Majandustegevuse kasum x 100
Keskmine omakapital
• Rusikareeglit ei ole
• Olukord paraneb, kui majandustegevuse kasum
suureneb või keskmine omakapital väheneb
• Omakapitali rentaablus %
• Puhaskasum x 100
Keskmine omakapital
Omakapitali rentaabluse Du Pont esitus
Puhaskasum
Tasuvuse
marginaal
Vara
rentaablus ROA
Müügitulud
Keskmine vara
Vara
käibesagedus
Omakapitali
rentaablus
ROE
Keskmine vara
Keskmine
omakapital
Finantsvõimendus