V Käibekapitali juhtimine

Ester Vahtre 2011

Käibekapital • Käibekapital

(working capital)

on käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe – omakapital, millega finantseeritakse igapäevast majanduslike vahendite ringluse protsessi.

• Käibekapitali osad: • rahalised vahendid • nõuded ostjatele • mitmesugused lühiajalised nõuded • varud • lühiajalised kohustused (võlg tarnijatele, töötajatele, maksuvõlad jm. viitvõlad) – healoomulised lühiajalised kohustused • intressikandvad lühiajalised kohustused (pangalaenud, pikaajaliste pangalaenude lühiajaline osa jms.)

Käibekapitali juhtimise elemendid

• raha juhtimine ja rahavoogude prognoosimine (vt. näide) • nõuete juhtimine ja debitoorse võla optimeerimine • varude juhtimine • lühiajaliste kohustuste juhtimine • intressikandvate lühiajaliste kohustuste juhtimine

Käibekapitali analüüsi allikad • Kasumiaruanne • Bilanss • Rahavoogude aruanne • Info valuutakursside, intressitaseme, inflatsiooni jms. muutuste kohta • Kapitali hinna kalkulatsioonid • Lühiajalised ja pikaajalised rahavoogude prognoosid ja nende täitmine

Ülesanne 1

• Millised bilansikirjed on otseselt seotud äritegevuse tulude ja kuludega?

• Kuidas mõjub nende bilansikirjete suurenemine või vähenemine raha ja raha ekvivalentidele?

• Arvutage ettevõtte X rahavood otse – ja kaudmeetodil ülesandes 1 toodud kasumiaruande ning alg- ja lõppbilansi alusel

Rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Raha ja raha ekvivalendid aasta algul Ülesanne 2 A -100 -300 400 50 EUR Mill.

B -100 -10 70 50 C 100 -30 -80 50

Ülesanne 2

• Arvutage iga ettevõtte raha ja raha ekvivalendid majandusaasta lõpuks • Mis võis põhjustada ettevõtte C negatiivsed rahavood finantseerimistegevusest

?

• Kui võrrelda ettevõtteid A ja B, siis kumba omanik Te eelistaksite olla? Miks

?

• Kas ettevõtte C rahavoogude aruanne annab põhjust muretsemiseks selle firma omanikele? Palun põhjendage!

Likviidsus ja maksejõulisus

(liquidity and default risk)

•

Bilansipäeva seis (staatiline):

• Likviidsus –

liquidity:

• Raha ja pank % müügituludest –

Cash and Bank to Sales %

• Maksevalmidus % - (

Acid test, quick Ratio %)

• Lühiajaliste kohustuste kate –

Current ratio

Rahavoogude genereerimise võime (dünaamiline

)

• Likviidsuspuhver (p) (

liquidity buffer (d)

• Korrigeeritud kasum (kaudmeetodil) müügituludest

(Cash flow adjusted Profits to Sales)

• Korrigeeritud kasum % varast (keskmine) -

Cash flow Adjusted Profits to Assets %

Rahavoogude genereerimise võime • Äritegevuse rahavood % müügituludest –

Operating cash flow to Sales %

• Äritegevuse rahavood % varast (keskmine) –

Operating cash flow to Average Assets %

• Omafinantseerimise tase % -

Degree of Self-financing %

Raha ja pank % müügituludest • • Suhtarv näitab, mitu päeva ettevõte saab oma jooksvaid kulusid katta, mõõdetakse %-des või päevades

Raha, pangakontod ja likviidsed väärtpaberid 1 päeva müügitulud

või • Raha, pangakontod ja likviidsed väärtpaberid x 100

Müügitulud

Rusikareegel: tootmisettevõte 5-7% (18-25 päeva) Mida pikem on tootmis- ja müügitsükkel, seda rohkem raha on vaja selleks, et finantseerida tootmist ja laoseisu.

Tuleks võrrelda teiste ettevõtetega samal tegevusalal

Raha ja pank % müügituludest variatsioonid • Raha ja pank % tootmiskuludest – kasutatav ettevõttesisesel analüüsil. Kasutamine raskendatud, kuna ettevõtted kasutavad erinevaid kasumiaruande skeeme • Raha ja pank + kasutamata arvelduskrediit % müügituludest – arvelduskrediidi eesmärk on ajutiste finantsmõõnade finantseerimine, mistõttu tuleks ta võrdsustada raha ja pangaga • Raha ja pank + raha ekvivalendid % müügituludest + finantstulud väärtpaberitest • Juhul, kui ettevõte hoiab raha likviidsetes väärtpaberites, tuleb arvestusse lisada nii väärtpaberid kui nendest saadavad finantstulud

Maksevalmidus % (likviidsuskordaja, likviidsussuhe, maksevõimekordaja, happetest) • Suhtarv näitab ettevõtte suutlikkust tasuda oma lühiajalised kohustused bilansipäeva seisuga • Likviidsed käibevarad x 100 lühiajalised kohustused • Likviidsed käibevarad: raha ja pank + lühiajalised väärtpaberid + nõuded (neto) • Rusikareegel: vähemalt 100%, kuid näit. kaubanduses võib olla ka väiksem • Suhtarv suureneb, kui likviidsed käibevarad suurenevad või lühiajalised kohustused vähenevad • Rahavoogude seisukohalt on positiivne, kui nõuded vähenevad ja healoomulised lühiajalised kohustused suurenevad (maksevalmidus seejuures kahaneb). Ideaalne olukord: tarnija maksetingimus 60 p., laoseis 20 p. ja nõuete maksetingimus 30 p.

Lühiajaliste kohustuste kate % • • Suhtarv näitab, millises ulatuses käibevara katab bilansipäeval arvel olevad lühiajalised kohustused

Käibevara x 100 Lühiajalised kohustused

• Rakendatakse tootmisettevõtete analüüsimisel • Rusikareegel: = 200%, kuid oleneb tegevusalast • Varud ei ole üldjuhul likviidsed • Käibekapitali arengut tuleb võrrelda sama tegevusala ettevõtetega • Kohustuste kate, maksevõime tase, lühiajalise võla kattekordaja

Likviidsuspuhver päevades • Suhtarv näitab, mitmeks päevaks ettevõtte likviidsest varast jätkub äritegevuse finantseerimiseks

(Keskmine likviidne käibevara – keskmised lühiajalised kohustused) x365 Korrigeeritud kasum

• Korrigeeritud kasum on kaudsel meetodil koostatud RV aruandes esitatud korrigeeritud kasum • Likviidsest käibevarast lahutatakse lühiajalised kohustused, varusid ja ettemakse ei kaasata • Näeme, kas ettevõttel on puhvrit, millega taandada jooksvat finantseerimisvajadust või finantseerida müügitulude kasvu • Kui likviidsuspuhver on ebapiisav, tuleb leida kliente, kes kiiremini tasuvad, või suurendada healoomulisi lühiajalisi kohustusi • Suhtarvu arengut jälgitakse ettevõttesiseselt • Suhtarv võib olla ka negatiivne

Suhtarve võrdluseks tegevus (tootmis)haru keskmisega

• Korrigeeritud kasum % müügituludest • Korrigeeritud kasum % keskmisest varast • Rahavood äritegevusest % müügitulust • Rahavood äritegevusest % keskmisest varast

Rahavood ja omafinantseerimise tase % • Suhtarv näitab, mis ulatuses äritegevuse rahavood on katnud investeeringuid, laenude tagasimakseid ja dividendide väljamakseid omanikele

Neto rahavood äritegevusest x 100 .

investeeringud + laenude tagasimaksed + dividendid

• Rusikareegel: 10 a. keskmine = 100% • Kasvuperioodidel laenatakse. Kui investeeringud on tasuvad, ületab IRR kapitali kaalutud keskmise hinna • Kui ettevõtte omafinantseerimise tase ületab 100% ja vara tasuvus on kõrgem kapitali kaalutud keskmisest hinnast või ettevõte maksab dividende aktsionäride ootustele vastavalt ning raha ja panga jääk kasvab, on ettevõte toonud omanikele lisaväärtust.

Käibekapital ja selle koostisosad •

Käibevara – lühiajalised kohustused (v.a. lühiajalised eraldised)

• Käibekapitali koostisosade suhtarvud: • Nõuded % müügituludest –

Receivables to Sales %

• Keskmine laekumisperiood päevades (nõuete käibevälde) –

Average collection period, Days in Sales

• Varud % müügituludest –

Inventories to Sales %

• Varude laoseis päevades (varude käibevälde

) – Average Days in Inventory

• Võlgnevus tarnijatele % müügituludest –

Payables in Sales %

• Keskmine tasumisperiood päevades –

Days in Payables

Nõuete % müügituludest • Nõuded ostjate vastu - % müügitulust • Keskmine laekumisperiood näitab, mitu päeva ettevõte krediteerib ostjaid •

Keskmised nõuded ostjate vastu (neto) x 365 päeva Müügitulud (1 + KM%)

• Rusikareegel – võrdub ettevõtte maksetingimustega • Olukord paraneb, kui nõuete saldo väheneb või müügitulud suurenevad. Olukord halveneb, kui nõuded suurenevad või müügitulud vähenevad. • Nõuetega seonduvat suhtarvude parandamiseks, võime rakendada allahindlusi, karmistada maksetingimusi, teostada ostjate üle paremat järelvalvet või kaaluda faktooringu kasutamist. Kõik võimalused on teoreetilised ja ei pruugi positiivset tulemust anda.

Varude % müügituludest ja keskmine laoseis päevades • • Keskmine laoseis päevades (varude käibevälde)

Keskmised varud x 365 päeva Müügitulud

• Rusikareeglid: • Tootmisettevõttes võrdub ettevõtte tootmistsükliga • Jaekaubanduses – nii lühikene kui võimalik, arvestades nõudlust ja klientide ostuprofiili • Olukord paraneb, kui varud vähenevad või müügitulud suurenevad. Kui ettevõte tõstab hindu, mõjutab see nõudeid, mitte varusid. Kui müügimahud suurenevad, mõjutab see nõudeid ja võib mõjutada varusid ning selle kaude võlgnevusi tarnijatele.

Võlgnevus tarnijatele % müügituludest ja keskmine tasumisperiood • Keskmine võlgnevus tarnijatele x 365 Müügitulud (1 + KM määr) • Rusikareegel: võrdub saadud krediidiperioodiga • Olukord halveneb, kui keskmine võlgnevus tarnijatele väheneb või müügitulud suurenevad. Kui müügimahud suurenevad, võib see varude ja võlgnevuse suurenemise kaasa tuua.

• Kui võimalik, siis tuleks müügitulude asemel kasutada müüdud kaupade kulusid. Paraku ei ole see alati võimalik. Miks?

Käibekapitali koostisosade suhtarvud • Lühiajaline raha ringlus päevades – • Kasumi kvaliteet –

Short-term cash cycle Quality of Earnings

• Vara käibesagedus kordades ja päevades –

Asset turnover

Hindamisel tasub silmas pidada:

• Paljud käibevara ja lühiajaliste kohustuste kirjed on otseselt seotud müügituludega • Kui käibekapital on tootmisettevõttes negatiivne, on peaaegu alati võõrkapitali osatähtsus tõusnud ja ettevõte ei ole suuteline sisemiste ressurssidega käibekapitali finantseerima • Kui käibekapitali suhe müügituludesse suureneb, on ettevõttel selle suurenemise finantseerimiseks vaja rohkem raha

Lühiajaline raha ringlus • • Suhtarv näitab, mitu päeva peab ettevõte äritegevuse tsüklit finantseerima materjali või kauba saabumisest raha laekumiseni kliendilt

Keskmine laekumisperiood + keskmine laoseis – keskmine tasumisperiood

• Rusikareegel: nii lühike kui võimalik • Võrdle teiste ettevõtetega samal tegevusalal

Kasumi kvaliteedimäär • Kui ettevõtte rahavood äritegevusest võrduvad või ületavad kasumit enne finantskulusid ja makse (EBIT), on kasumi kvaliteedimäär 100% või rohkem.

• Näide: • Nõuded 40, lühiajalised kohustused 10, müügitulu 100, tegevuskulud 50, kasum 50 • Raha sisse 100 – 40 = 60 • Raha välja: 50 – 10 = 40 • Neto rahavoog äritegevusest 20 • Kasumi kvaliteet on 40% (20/50) • Ülesanne: arvutage kasumi kvaliteet, kui lühiajalised kohustused on 50

Kasumi kvaliteedimäär, vara käibesagedus kordades ja päevades • • Kui nõuded ja varud suurenevad, tuleb seda vastandada võlgnevuse suurenemisega tarnijatele

EBITDA – Käibekapitali muutus

•

EBITDA = 100%

Vara käibesagedus näitab, kui efektiivselt vara osaleb tulu tekkimisel. Kui vara käibesagedus on 1, võrduvad müügitulud bilansimahuga.

Müügitulud

•

Keskmine vara

• Rusikareeglit ei ole, võrdle teiste ettevõtetega samal tegevusalal

EBITDA – Earnings before interest, taxes, depreciation and amortisation

Vara käibesagedus • • Tööstuses peaks vara käibesagedus olema väiksem kui näiteks konsultatsioonifirmadel. Miks?

• Olukord paraneb, kui müügitulud suurenevad või keskmine vara väheneb

Vara tasuvus = vara käibesagedus x tegevuse marginaal

• •

Tegevuse marginaal

:

Kasum enne intresse ja makse x 100 Müügitulud

• DuPonti valem. Näitab, et vara tasuvust saab suurendada kas käibesageduse või marginaali tõstmisel või mõlema suurenemisel

Ülesanne 3

• Arvutage Saku Õlletehase ja Heineken N.V likviidsuse ja käibekapitali koostisosade suhtarvud. Milliseid järeldusi võib teha?

• Kas näete erinevusi Eesti ja rahvusvahelise ettevõtte käibekapitali kasutamise praktikas? Milliseid? Mis võiks siin põhjuseid olla?

• Milliseid suhtarve ei ole võimalik arvutada? Miks? Kas neid on võimalik asendada? Kuidas?

Mida nõuete analüüsil silmas pidada?

• 1. Kas laekumisperiood vastab ettevõtte arvetel näidatud makseperioodile?

• 2. Kas ettevõtte krediidipoliitika lähtub teatud tegevusalale või riigile omastest maksetingimustest?

• 3. Millistel alustel langetatakse krediteerimise otsuseid?

• 4. Kuidas jälgitakse nõuete laekumist ja milliseid meeldetuletuste ning sissenõudmise protseduure rakendatakse?

• 5. Kuidas hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust ning kajastatakse aruandes?

• 6. Kas oluline osa nõuetest on ema-, tütar- või sidusettevõtete vastu?

• 7. Kas ettevõtte tegevus sõltub ühest või vähestest ostjatest?

Mida varude analüüsil silmas pidada?

• 1. Miks varude maksumus on suurenenud?

• a) Kaupade hinnatõus? • b) Sortimendi muutus?

• c) “Surnud” varude osakaal? • d) Toorme- või palgakulude muutus? • e) Nõudluse langus? • f) Ettevõte toodab lattu? • g) Motivatsioonisüsteem toetab suuremaid varusid?

• 2. Kas ettevõte hindab varusid neto realiseerimismaksumusse?

• 3. Kas ettevõtte tegevus sõltub ühest või vähestest ostjatest?

Käibekapitali hindamine • Rusikareegel: tootmisettevõtte käibekapital peab olema positiivne. Teenindusettevõttel võib käibekapital olla negatiivne, kaubanduses mõnikord samuti, kuid tuleb tähele panna varude muutumist ja varude kasvu finantseerimist • Käibekapitali halb juhtimine – ettevõte võib pankrotti kasvada. Kui äritegevuse rahavood ei kata käibekapitali kasvu ja ettevõte peab selleks laenu võtma, on olukord kriitiline • Kui äritegevuse rahavood on mitmeid aastad negatiivsed, on tegevuse jätkuvus kaalul – laenukoorem sööb omakapitali ära • Raha laekumise kiirendamiseks rakendatakse hinnaalandeid

Käibekapitali hindamine (ül. 4) • Bilansikirjete hindamisel on otstarbekas kasutada keskmisi näitajaid – võimaldab võrrelda teiste samas riigis või samal tegevusalal tegutsevate ettevõtetega • Kui ettevõte tahab teatud kapitalistruktuuri säilitada, tuleb tal käibekapitali suurenemist finantseerida kapitalistruktuurist lähtuvalt • Näit. Ettevõttes X on omakapitali osatähtsus bilansis 32,5%. Prognoosi kohaselt suurenevad müügitulud järgmisel aastal 20%.

• Eeldame, et käibekapitali kirjete muutuse trend on analoogiline minevikuga, omakapitali muutus = puhaskasum, ettevõttel ei ole põhivara ega intressikandvat võlga, puudub ettevõtte tulumaks

Ettevõtte jätkusuutlik kasv •

Ettevõtte prognoositud jätkusuutlik kasv = prognoositud omakapitali muutus/Omakapital aasta alguses

• Jätkusuutlik kasv näitab, kui palju müügitulud võivad muutuda, jättes kohustuste ja omakapitali suhte endiseks • Ettevõtte X prognoositud jätkusuutlik kasv on 20% (26/130) • Arvutage, kuidas muutuks kohustuste ja omakapitali suhe, kui tegelik omakapitali muutus oleks 20 tuh. kr.

• • • Kohustuste ja omakapitali muutust näeme ettevõtte

tegeliku

jätkusuutliku kasvu arvutamisel

Ettevõtte tegelik jätkusuutlik kasv = Omakapitali muutus (= Reinvesteerimise määr x Puhaskasum) / omakapital aasta alguses Ettevõte X: 20/130 = 15%

Ettevõtte jätkusuutlik kasv • Ettevõtte X tegelik müügitulude kasv ületas jätkusuutliku kasvu, mistõttu kohustuste osakaal on tõusnud. Kui järgnevate perioodide tegelik kasv ületab jätkusuutliku kasvu, on ettevõte pankrotti kasvamas • Arvutage ettevõtte X tegelik jätkusuutlik kasv, kui ettevõte oleks kandnud kuludesse aasta algul nõude summas 20 tuh kr. • Mida teha, kui tegelik kasv

ületab

jätkusuutliku kasvu?

• Suurenda omakapitali – emiteeri uusi aktsiaid • Vähenda dividende • Suurenda varade käibesagedust, - “Outsource” • Ühine

Liiga väike kasv • Mida teha, kui tegelik kasv jääb jätkusuutlikust kasvust aeglasemaks?

• Tagasta raha omanikele, maksa dividende • Osta kasvu, osta hea arengupotentsiaaliga, liiga kiiresti kasvavaid ettevõtteid • Pane tähele, et inflatsioon mõjutab kasvu samas suunas, ära aja segamini inflatoorset ja tegelikku kasvu • Finantseeri laenukapitaliga, kui laenutingimused on soodsad • Ja peaasi: ühe aasta tulemused ei ole veel otsustavad, jälgi trendi.

Raha juhtimise kontroll (1)

• 1. Vältige enneaegseid makseid • 2. Vältige jaotuskanalite ummistamist, kasutage erinevaid allahindluste liike arukalt • 3. Jälgige igapäevaselt rahavoogude prognoosi ja võrrelge seda tagasiulatuvalt tegelike rahavoogudega • 4. Analüüsige kasutatavate pangakontode hulka ja nende kasutamise efektiivsust • 5. Kasutage valuutariski vähendamise võimalusi • 6. Kontrollige arvete väljastamise protseduuri • 7. Parandage müügimahtude prognoosimise täpsust • 8. Kasutage pankade poolt pakutavaid raha juhtimise teenuseid (kontsernikonto, balansseerimisteenus, likviidsed rahaturufondid, üleöödeposiidid, faktooring, lühiajalised finantsinvesteeringud jms.)

Raha juhtimise kontroll (2)

• 9. Võimalusel pikendage tarnijatele maksmise tähtaega • 10. Teostage rahamahukaid funktsioone allhanke kaudu • 11. Vältige liigset ostmist • 12. Müüge liigsed ja aegunud varud • 13. Kitsendage krediite klientidele • 14. Tihendage protsesse alates kliendi tellimuse vastuvõtmisest kuni raha laekumiseni • 15. Kontrollige kasutatavaid hinnasoodustusi • 16. Kontrollige raharinglustsüklit oma ettevõttes ja otsige uusi võimalusi raharingluse protsessi kiirendamiseks ja käibevarade kasutamise optimeerimiseks