Varud Loengukonspekt

Rita Sikk 2012/2013 õ/a

Varud (1)

   Varud kajastatakse vastavalt RTJ 4 definitsioonile liigitatuna põhiliste gruppide kaupa

realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam.

kas soetusmaksumuses või neto-

Varud on varad, mida: Hoitakse müügiks Toodetakse müügiks või...mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel Varude mõiste hõlmab ka selliseid objekte nagu müügiks ostetud seadmed, kinnisvara ja teenused.

Varud (2)

Soetusmaksumus

on vara eest makstud raha või üleantud vara õiglane väärtus.

Õiglane väärtus

on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahel.

Neto realiseerimisväärtus

on hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks vajalikud kulutused.

Esmane arvelevõtmine

– soetusmaksumuses, s.o ostu- ja toomiskulutustes, mis on vajalikud vara viimiseks olemasolevasse asukohta ja seisundisse

Varud (3)

Ostukulud

– s.o ostuhind, kaasnev tollimaks, mittetagastuvad maksud, otseselt seotud transpordikulud.

Tootmiskulud

– sisaldavad otseseid tootmiskulusid ja proportsionaalset osa toomise üldkuludest (näit..................) Varude soetusmaksumusse ei lülitata: Üldhalduskulusid, näiteks adm. palk, .............

Turustuskulusid e. müügiga seotud kulusid..........

Normaalsest suuremaid tootmiskadusid.

Valmistoodangu laokulud jt.

Kõrvaltoode võetakse arvele neto realiseerimisväärtuses

Varude arvestuse pidevsüsteem

Peetakse jooksvat (pidevat) arvestust soetatud varude soetusmaksumuse kohta (sissetulekudokumentide alusel) Peetakse jooksvat arvestust väljastatud varude müügi ja müüdud varude soetusmaksumuse üle (lao väljamineku dokumendid, müügiarved) Seega saab jooksvat infot varude tegeliku seisu kohta, mis hõlbustab varude (materjalide kauba…) tellimist.

Raamatupidamise kontode saldod on (eeldatavalt)vastavuses varude tegeliku laoseisuga seisuga, kontroll inventuuridega.

Varude laoseisu inventeeritakse vähemalt üks kord aastas.

Varude arvestuse pidevsüsteem

Näiteks: 01.04. Kauba algjääk 1000 tk, à 22. 02.04. Müüdi kaupa 400 tk 14.04. Ostetud kaupa 1000 tk, à 23.50

15.04. Müüdi kaupa 1200 tk 19.04. Osteti kaupa 500 tk, à 25 20.04. Osteti kaupa 800 tk, à 24.25

30.04. Müüdi kaupa 1100 tk.

Varude arvestuse perioodiline süsteem

Varude arvestuse perioodilise süsteemi puhul peetakse arvet (jooksvat) ainult varude sissetuleku kohta, mitte väljastatud varude omamaksumuse kohta.

Varude tegelik lõppjääk tehakse kindlaks inventuuridega.Seega kasutatud (müüdud) varude omamaksumus tehakse kindlaks järgmiselt: Perioodilise süsteemi eeliseks on arvestuse lihtsus, kuid ei anna nii head ülevaadet varude kasutamisest kui pidev süsteem.

Varude arvestusmeetodid

   Eesti hea raamatupidamistava järgi võib varude arvestuses kasutada kolme meetodit: FIFO meetodit Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit Individuaalmaksumuse meetodit Olemas veel LIFO meetod ja variatsioonid eelnimetatud meetoditest (libisev kaalutud keskmine, - FIFO jt) Millist meetodit kasutada? RTJ 4 järgi: meetodi valik eeldab tegelikku sarnast varude kasutamist (tegelikult tihti jälgitakse arvestusprogrammi kasutusvõimalusi)

Varude arvestusmeetodid

Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest (individuaalmaksumuse meetod). (IAS 2.23). Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kindlaksmääramiseks kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. (IAS 2.25).