Transcript Raamatupidamise ABC

Autor: Sirle Truuts
... visioon on olla 2015 aastaks tunnustatud Eesti SME-sektori
ettevõtluskonsultant;
... missioon on pakkuda igale alustavale ettevõtjale
professionaalset, laiaulatuslikku ja kättesaadavat infot
ettevõtte asutamise, arendamise ja võõrkapitali kaasamise
kohta;
... kõrgharidust õigusteaduses, ettevõtluses ja finantsjuhtimises
(omandamisel);
... ettevõtluskogemus haarab tootmist-, äriõigust-,
pangandust-, raamatupidamist ja SME sektorile suunatud
müügiosakonna juhtimist.
2

Raamatupidamise olemus ja vajalikkus.

Praktilised näited.
3
Meis kõigis peitub natuke raamatupidajat!
Kuidas?
5
Raamatupidamine (ingl. keeles accounting) on kitsamas tähenduses majandusüksuste
tegevuste (majandustehingute) ja selle tulemuste kohta arvestuse- ehk
raamatupidamisregistrite pidamise süsteem.
Raamatupidamine laiemas mõttes on majandusüksuse majandustehingute tulemuste
täieliku dokumenteeritud arvestuse süsteem, mille osad on vastastikuses sõltuvuses.
Raamatupidamise süsteem hõlmab:

Audiitorkontrolli - seaduses ettenähtud kontroll ettevõtte raamatupidamise üle, mida
viib läbi ettevõttega mittesoetud ja selleks kvalifitseeritud isik ehk audiitor.
Audiitorkontroll on vajalik kui see tuleneb Audiitortegevuse seadusest § 91 & § 92;

Rahandusanalüüsi – finantsjuhtimine, mis sisaldab endas investeerimis-, finantseerimisja rahavoogude juhtimisega seotud otsuseid, hõlmates endas raha, riskide ja aja
kontseptsioone;

Finantsplaanimine ehk eelarvestamist – ettevõtte eesmärkide saavutamiseks on oluline
omada ülevaadet nii tekkivatest kuludest kui ka planeeritud tuludest. Eelarve on
kavandatavate tegevuste (plaanide) ja oodatavate tulemuste esitus rahalises väljenduses;
6





Finantsraamatupidamine ehk- arvestust – nn traditsiooniline igapäevane
raamatupidamine, mille raames koostatakse raamatupidamise õigusaktides toodud
dokumendid (majandusaasta aruanne, jooksev bilanss, kasumiaruanne, rahavood jms).
Aruandlus on suunatud ettevõttest väljapoole (nt Äriregister, Maksu- ja Tolliamet);
Juhtimisraamatupidamine ehk-arvestust – juhtimisotsuste tegemiseks vajalik
majandusarvestus, kus kesksel kohal on vajaliku info kajastamine ettevõtte juhtkonnale
juhtimisotsuste tegemiseks. Aruandlus on ettevõtte sissepoole suunatud (omanikud,
nõukogu, juhatus, töötajad);
Kuluraamatupidamine ehk-arvestust – juhtimisarvestuse osa, milles on peamisteks
teemadeks: kui suuri kulusid teha? Millele teha/tehti kulutusi? Mis eesmärgil tehti
kulutusi? Kui otstarbekad on kulud?;
Maksuraamatupidamine ehk-arvestust – igal ettevõtte oluline pidada ka eraldi
maksuarvestust – ainult Maksu- ja Tolliametisse TSD või KMD deklaratsioonide tegemine
ei ole terviklik maksuraamatupidamine;
Sisekontrolli – riskijuhtimise praktiline osa, milles eesmärgiks on kindlustada ettevõtte
eesmärgipärane tegevus. Eelkõige teadlik ja struktureeritud sisekontrolli viiakse läbi
suurettevõtetes.
7
Mis vahet on kassapõhisel ja tekkepõhisel raamatupidamisel?

Kassapõhine raamatupidamine kajastab tehinguid raha liikumisega ehk siis kui
reaalselt toimuvad tehingud kas pangakontol või kassas (raha laekub, ostude eest
tasutakse vms);

Tekkepõhine raamatupidamine kajastab tehinguid majandustehingu tekkimise hetkel.
Üldjuhul nt kas lepingu sõlmimisega, arve väljastamisega, tellimuse kinnitamisega
vms. Sellel hetkel on kohustus tehing raamatupidamises kajastada. Tehingu
tekkepõhise kande tagajärjel tekib õigus/kohustus kas maksta raha või saada raha,
mis omakorda kajastatakse raamatupidamises kas kassa, pangakonto või
tasaarvelduse kandega.




Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel
debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel (alus: raamatupidamise seadus).
Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav
algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.
Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid.
Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) majandustehingu kuupäev;
2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
4) majandustehingu lühikirjeldus;
5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.
9



Kontoplaan on kõigi ettevõttes kasutatavate raamatupidamise kontode
nimetuste ja koodide täielik süstematiseeritud loetelu
Kuigi ettevõttel on võimalik hakkama saada viie kontoga: VARA,
KOHUSTUSED, OMAKAPITAL, TULUD ja KULUD, on siiski oluline koostada
detailsem kontoplaan. Seda on vaja, et eelkõige ettevõttega seotud isikud (nt
omanikud) saaksid detailsemat infot ettevõtte käekäigus kohta.
Raamatupidamisprogrammides on olemas kontoplaanid, mida on võimalik
soovi korral enda ettevõtte järgi kohandada.
10
(1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel
peavad olema järgmised andmed:
1) dokumendi nimetus ja number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) tehingu osapoolte nimed;
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri
(allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–8 sätestatud nõuet ei kohaldata
algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate
algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis.
(3) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on
raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi.
(4) Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult
taasesitada.
11




Igakuiselt, kvartaalselt või poolaastas korra koostatav dokument, mis
kajastab bilansipäeva seisuga ettevõtte varasid ja kohustusi.
Bilanss kajastab ettevõtte majanduslikku seisu.
Bilanss kujutab endast kahe poolega tabelit, mille vasakut poolt nimetatakse
aktivaks ja paremat poolt passivaks.
Lihtsustatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmiselt (bilansil on kaks
poolt):
Aktiva
Passiva
Käibevarad
Kohustused
-Lühiajalised
-Pikaajalised
Põhivarad
Omakapital
-Omaniku sissemakstud
kapital
-Jaotamata kasum/kahjum
-Reservid (kui on)
12




Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne.
Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse
tulemusi aruandeperioodi jooksul.
Kasumiaruande skeem nr 1 ja skeem nr 2.
Majandustegevuse lõpptulemus (tulude ja kulude vahe)
kajastub bilansis aruandeaasta (perioodi) kasumi või
kahjumina.
13



Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha
ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid).
Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase
aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende
eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse
rahavoogudeks.
Praktikas on aruanne vähese tähtsusega, kuna väljatöötatud standardvormid
ei anna piisavalt infot (neid kellel on vaja rahavoogude aruannet küsida,
soovivad seda detailsemalt saada) ning lisaks on rohkem levinud tulemuste
jälgimine kasumiaruande põhiselt.
14




Majandusaasta algus ja lõpp sätestatakse ettevõtte põhikirjas ning pikkus
Eestis on reeglina 12 kuud, maksimaalselt 18 kuud (näiteks ettevõtte
asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel).
Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja
tegevusaruandest.
Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss,
kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning
selgitavatest lisadest.
Majandusaasta aruanne esitatakse Äriregistrisse Ettevõtjaportaali vahendusel
6 kuu möödudes majandusaasta lõpust ehk 30. juuniks kõigile ettevõtjatele
ühtsel vormil (esmakordsel esitamisel keeruline). Aadress:
http://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal
15
Üldiselt on levinud sellised kuupäevad (sõltumata tegevusvaldkonnast):

Iga kuu 10. kuupäev – TSD deklaratsiooni esitamine Maksu- ja Tolliametile;

Iga kuu 20. kuupäev – KMD deklaratsiooni esitamine Maksu- ja Tolliametile;
Iga aasta 15. aprill – isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsiooni aruande
esitamine Maksu- ja Tolliametile eelneva aasta kohta;


Iga aasta 30. juuni – majandusaasta aruande esitamine Äriregistrile.
16





Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse
enda kandmiseks äriregistrisse.
FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele ning tööandjana on ta kohustatud
lähtuma Töölepingu seadusest.
FIE peab pidama oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust ning tal on
lubatud kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi (osaühingul tekkepõhine).
FIE on kohustatud maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning teisi vastavaid
makse juhul, kui ta on käibemaksukohuslane või tööandja.
Võrreldes äriühingutega on FIE-na alustamine lihtsam ja odavam. Puudub
põhikapitali nõue, kuigi ka hetkel on OÜ asutamine osakapitali sissemakseta.
FIE-l on suur otsustamisvabadus ning juhtimine on lihtne. Puuduseks on
suurem maksukoormus ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral vastutab FIE
kogu oma isikliku varaga.
17
Mis on kõige olulisem, mida alustav ettevõtja peaks
teadma raamatupidamise ABC-st?
1. Isiklik ja ettevõtja rahakott on eraldi!
2. Iga kulu, mis ettevõtja poolt tehakse, PEAB olema
dokumentaalselt tõendatud!
3. Loo süsteem ja käitu sellele vastavalt järjepidevalt!
4. Ära usu kuulujutte raamatupidamisest kui luksuskaubast, mida
kõik ei saa endale lubada!
19
Võta aega ja osale raamatupidamise/maksunduse algkursusel ja
seejärel – telli teenus sisse, keskendudes ise oma
põhitegevusele!
Miks?
Tekib oskus näha seoseid (numbrid, seadused) ja lugeda
numbreid, mis on üliolulised juhtimisotsuste tegemiseks kui
ka ettevõtte pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.
20
Alljärgnevalt toon välja enamlevinud vead/küsimused, mis alustavatel ettevõtjatel
tekivad seoses raamatupidamisega:
1)
Kui maksan firma pangakaardiga, siis kas peaksin tšeki võtma või piisab
pangakonto infost? Vastus: EI PIISA PANGAKONTOST, kuna pangakonto kanne
ei vasta alusdokumendi tingimustele.
2)
Alusdokumendid ei vasta nõuetele – puudub alusdokument, arvel puudub arve
number või on selgitus ebapiisav, käibemaks valesti arvutatud või üldse puudub
(nt kui arve on Excelis tehtud).
3)
Äriühingu raamatupidamine kajastatakse kassapõhiselt, mitte tekkepõhiselt;
4)
Ununeb töötajate andmete edastamine Haigekassasse;
5)
Tšekkidest ei tehta koopiaid, mistõttu need tuhmuvad ca 1 aasta jooksul (või
kiiremini), millega ei peeta kinni arhiveerimise nõuetest.
6)
Tšekkidele ei lisata juurde infot ettevõtluskulude kohta (nt esinduskulud, ei ole
toodud infot kliendi nime ja kohtumise teema kohta);
7)
Pangakontol tehingute (ülekannete) selgitused ebaselged ja juriidilist riski
kaasatoovad (nt kassast panka selgitus on “raha sissemakse”, mis
raamatupidamislikult tähendab osakapitali suurendamist ja tooks endaga kaasa
kohustust äriregistris kapitali suurendada);
8)
Ettevõte annab seotud isikutele laenu (intressita), mis läheb vastuollu
äriseadustikuga.
Levinud on küsimus – kas teha raamatupidamist excelis või spetsiaalses
raamatupidamise programmis?
Soovitus:
Olen ise läbi teinud nii excelis raamatupidamise kogemuse kui ka
raamatupidamisprogrammis. Exceli kasuks rääkis see, et algaja
raamatupidajana tekkis oskus näha seoseid erinevate kontode ja
tehingute vahel, raamatupidamisprogrammis see võimalus puudub
(mittevajalik on ära peidetud ja näha vaid programmeerijatele).
Programmis raamatupidamine on lihtsam ja turvalisem – inimlikke ja
oskamatusest tekkivaid vigu tekib vähem ja mis kõige toredam – bilanss
alati klapib 
p.s. Vabandan, aga konkreetsete programmide soovitusi ebaõiglase reklaami tegemisega ei tohi
anda. Lisaks on tõsiasi, et igale ettevõtjale/raamatupidajale sobib erinev lahendus! Mina nt alustasin
Exceliga, seejärel hakkasin kasutama üht lihtsat raamatupidamisprogrammi (rendin igakuiselt), ja
nüüd on vajadus see välja muuta keerukamaks programmiks, mis hõlmab lisaks tehnilisele
raamatupidamisele ka finantsplaneerimist ja –analüüsi.
22
Samm 1. Kaardista ära oma vajadused ja töömaht raamatupidamise osas.
Samm 2. Teata oma tutvusringkonnale, et otsid raamatupidajat – alati on hea leida
keegi tuttav või soovituse kaudu see usaldusisik, kellele nö oma rahakoti saladused
avada – vähemalt algusfaasis, kuna tuttav/väike firma pakub personaalsemat teenust
(mitte vaid tehnilist raamatupidamist, kus iga minut maksab).
Samm 3. Pea kinni raamatupidajaga sõlmitud kokkulepetest – andmete esitamise
tähtajad.
Samm 4. Ära alahinda raamatupidaja panust – kuna tegu on ühelt poolt väga tehnilise
ja ajamahuka teenusega, kuid samas vajab professionaalset ettevalmistust (õigusaktide
tundmine nii äri-, maksu- kui ka võlaõigusseadusest).
Maksu- ja Tolliamet: www.emta.ee
Maksu- ja Tolliameti maksukalender: http://www.emta.ee/?id=14291
Riigi Teataja (kehtivad seadused): www.riigiteataja.ee
Praktiline raamatupidamise foorum: www.rmp.ee
24