Transcript 1. Maj.arv. alused,2012,2013

Majandusarvestuse alused
Lektor: Rita Sikk
Loengukonspekt 2013
Maj.arvestuse liigid, kulu- ja juhtimisarvestus,
bilanss,muudatused bilansis, kasumiaruanne,
kontod, kahekordne kirjendamine, maksude
arvestus
Majandusarvestus
e. accouting, e. Rechnungswesen
on süsteem, mille koostisosaks on:
- finantsarvestus (≈ raamatupidamine)
- kuluarvestus
- juhtimisarvestus
- finantsanalüüs
- eelarvestus
- audiitorkontroll, sisekontroll
- maksude arvestus
Kellele vaja majandusarvestust?
Info ettevõttevälised kasutajad:
Aktsionärid, tulevased aktsionärid, konsultandid
– finantsanalüütikud, investeerimisfirmad. Kas
firma on atraktiivne omanikele, kas tulevikus
firma võib muutuda tulutoovaks või hoopis
muutub olukord halvemaks? Kas firma on
võimeline tootma soovitud kasumit?
Kreeditorid. Kas firma on võimeline laenu
tagasi maksma tähtaegselt? Kas firma on
võimeline maksma ka intresse?
Kellele vaja majandusarvestust?
Info ettevõttevälised kasutajad:
Töötajad. Kas firma on võimeline maksma
tulevikus rohkem? Kas firma on võimeline
maksma töötasusid õigeaegselt?
Kliendid. Kas firma on võimeline müüma kokkulepitud mahus, hinnaga, maksetähtajaga?
Valitsus. Kas firmad on võimelised tootma
piisavalt lisaväärtust investeeringuteks?
Kas firmad on võimelid kandma maksukoormust? Kas maksud on tasutud õigesti?
Info ettevõttesisesed kasutajad
(otsuste tegemiseks)
•
•
•
•
Finantsotsustes – kui palju ja millise
struktuuriga vajab firma kapitali – laenukapital
ja omakapital
Ressursside paigutamine – millises koguses ja
kuhu investeerida.
Tootmisotsustes – millist toodet toota, millisel
moel ja millal.
Turundusotsused – Müügihindade
kehtestamine, reklaamieelarvete koostamine,
millisele turule suunduda ja kuid
Kulude juhtimine (cost management)
Kulude juhtimine on eesmärkidele ja
tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv
eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil
kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku
finants- ja muu infoga.
Kulude juhtimine sunnib otsima uusi võimalusi, et
aidata organisatsioonil langetada õigeid otsuseid
ja luua erinevatele huvigruppidele, suuremat
väärtust madalamate kuludega.
Kuluarvestus ja juhtimisarvestus
Kuluarvestus ühendab endas finants- ja
juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib
kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamine,
aruanded jne) ja samuti kulude kogumist,
süstematiseerimist ja analüüsimist
juhtimisarvestuse protsessis (omahinna
kalkuleerimine, hinnakujundus jne.).
Kulude juhtimine (cost management)
Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik:
• strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste
eesmärkide saavutamiseks,
• kasumlikkuse suurendamiseks,
• planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks,
• kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks,
• aruandluse koostamiseks,
• muude organisatsioonile pandud kohustuste
täitmiseks.
Kuluarvestussüsteemi 3 komponenti
Kululiigid:
Kuluarvestus
peab selgitama,
millised kulud
esinevad
ettevõttes.
Seotud kulude
registreerimise
ja hindamisega
Kulukohad:
Millistes
ettevõtte
struktuuri või
tegevusportses
si osades
kululiigid
tekivad. Keskne
probleem –
üldkulude
jaotumine
kulukohtade
Kulukandjad:
Millises mahus
on erinevate
arvestusobjekti
de tarvis tehtud
kulusid?
Võimaldab
võrrelda
erinevate
arvestusobjekti
de tulemusi
Muutuv- ja püsikulud
• Muutuvkulud
muutuvad koos
tegevuse mahu
muutumisega –
otsene materjalikulu,
tükitööliste palk,
tehnoloogilise energia
kulu, kütusekulu
transpordis jt.
• Püsikulud jäävad
teatud ajaperioodi
vältel erinevate
tegevusmahtude
puhul muutumatuks –
hoonete
amortisatsioon,
administratiivkulud,
rendikulud jt.
Ülesanne
• Külalistemaja püsikulud on 1000 € kuus.
• Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 20 €
külastuse kohta ööpäevas.
• Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja
vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul?
• Ühe ööpäeva majutuse müügihind on 50 €
Täita järgnev tabel.
Ülesande lahendus
Külalis Püsiku Muutu Kogute
vkulu kulu
lu
arv
50
75
100
Muutu Püsikul Ühiku
v-kulu u ühiku kulu
ühiku kohta kokku
kohta
Tasuvuspunkt e kasumilävi
e kulude katmise piir on see müügimaht üle mille
hakkab ettevõtte saama kasumit.
Kasum = Tulud - Kulud
Kasum = Tulud -(Püsikulud+Muutuvkulud)
Tasuvuspunktis kasum = 0
a) 0 = Tulud – Püsikulud – Muutuvkulud;
Püsikulud_____
b) Tas.punkt =
Muutuvkulud
1 - Müügikäive(tulu)
Eelarvestamine (1)
Eelarve (budget) on kavandatavate tegevuste
(plaanide) ja oodatavate tulemuste esitus
rahalises väljenduses.
Eelarvestamisel on oluline roll kogu
organisatsiooni planeerimisprotsessis, sest just
eelarvete abil mõtestatakse lahti ja
täpsustatakse strateegiaid ning nende
elluviimiseks vajalikke ressursse ja tegevusi.
Tekib võrdlusbaas tegelike tulemuste hindamiseks
ning võrdlevanalüüsiks (benchmarking).
Eelarvestamine (2)
Tegevusperioodi lõpus kasutatakse eelarvet
tulemuslikkuse hindamisel.
Eelarve koostamiseks (budgeting) nimetatakse
eelarve koostamise protsessis tehtavaid
tegevusi. Eelarve koostamisel kasutatavad
protseduurid ja tegevused moodustavad
eelarvestamissüsteemi (budgeting system).
Eelarvestamise protsessis on oluline tähtsus
prognoosimisel ja eelarve projektide koostamisel
Eelarvestamine (3)
Prognoose liigitatakse järgmiselt:
• lühiajalised – kuni 1 aasta;
• keskmised – 1-5 aastat;
• pikaajalised – 3-15 aastat.
Eelarve ja prognoos on paljuski erinevad. Eelarve
eeldab, et sooritatavad tegevused vastaksid
eelarves ettenähtutele ja aitaksid saavutada
eesmärgiks seatud tulemusi. Prognoos püüab
ette aimata, mis tulevikus toimub. Kõikides
eelarvetes on prognoosimise elemente.
Eelarvestamine (4)
Terminoloogiliselt on otstarbekas nimetada
eelarveprotsessis koostatavaid eelarveid seni
prognoosiks/projektiks, kuni need on eelarve(te)na vastu võetud. Nt. niikaua, kui eelarve
on vastava otsustaja poolt kinnitamata,
nimetatakse seda prognoosiks ja pärast
kinnitamist juba eelarveks.
Eelarve koostamiseks kaks põhilist meetodit traditsiooniline ehk baasiline eelarvestamine
ning nullbaasiga (null-baasist lähtuv)
eelarvestamine.
Audiitorkontroll
• Auditeerimine on raamatupidamisaruande
kontrollimine ja sellele hinnangu andmine
Audiitortegevuse seadusest lähtudes.
Auditeerimise õigus on audiitoril.
• Raamatupidamise aastaaruande audit on
kohustuslik igale aktsiaseltsile,
riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku
omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule
juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest
eraldist saavale erakonnale.
Auditi kohustus (1)
• Raamatupidamise aastaaruande audit
onkohustuslik
raamatupidamiskohustuslasele, kelle
raamatupidamise aastaaruandes toodud
aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks
ületavad alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000
000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 30 inimest.
Auditi kohustus (2)
• Raamatupidamise aastaaruande audit on
kohustuslik
raamatupidamiskohustuslasele, kelle
raamatupidamise aastaaruandes toodud
aruandeaasta näitajatest vähemalt üks
ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000
000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 90 inimest.
Ülevaatuse kohustus (1)
• Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on
kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle
raamatupidamise aastaaruandes toodud
aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab
alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000
eurot;
3) keskmine töötajate arv 15 inimest.
Ülevaatuse kohustus (2)
• Raamatupidamiskohustuslasele, kelle
raamatupidamise aastaaruandes toodud
aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab
alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000
eurot;
3) keskmine töötajate arv 45 inimest.
• Kohustusliku ülevaatuse võib asendada
auditiga.
Maksuarvestus
•
•
•
•
Kasulikud lingid
www.riigiteataja.ee
www.emta.ee
www.raamatupidaja.ee
www.maksumaksjad.ee
Maksud – millal?
• Maksud on sama vanad kui on inimkond.
• Maksuks võib pidada annetusi jumalale, et
vältida ja säästa ennast nende vihast või
kingitused võimsatele ja vägevatele, olgu selleks
siis väepealikud, kuningad ja miks mitte kasvõi
pruudi isa.
• Üheks varasemaks laiemalt tuntud maksuks oli
keiser Vespasianuse poolt Roomas esimese
aastatuhande 70-ndal aastal kehtestatud maks
avalikele käimlatele
Maksustamise eesmärk
Maksudel on mitmeid eesmärke ning otseseid ja
kaudseid kõrvalmõjusid maksumaksja suhtes.
Seda nimetatakse maksuterminoloogias ka
maksude:
• - koormamisfunktsiooniks (nt koguda raha
riigieelarvesse)
• - kujundamisfunktsiooniks (nt mõjutada
käitumist või tarbimist)
Maksusaladuseks on mis tahes
maksukohustuslast puudutav teave,
Maksusüsteemi kujunemine
• F.D.Roosevelt: “Maksud on lõiv, mida isikud
tasuvad privileegi eest olla organiseerunud
ühiskonna liige”
• Maksustamine on riigis asuvatelt ja selle
teenuseid tarbivatelt inimestelt osa nendele
laekuva tulu või nende omanduses oleva rikkuse
äravõtmine eesmärgiga katta ühiskondliku elu
organiseerimisega seotud kulusid
• Maksusüsteem kujunes osalt juba vanaajal.
Maksukogujad olid nii muistses Egiptuses,
Kreekas kui Babüloonias, samuti maiade riigis
Kohalikud maksud
• Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse poolt ning
kehtivad ainult nende territooriumil.
• Aluseks on valla või linnavolikogu poolt
vastuvõetud määrus, mis kehtestab kõik
maksukogumiseks vajalikud regulatsioonid
• Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja
tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks,
loomapidamismaks, lõbustusmaks ja
parkimistasu.
• Kehtestatud on ainult osa nendest maksudest
ning kaugeltki mitte kõikide kohalike
omavalitsuste territooriumil.
Riiklikud maksud
• Kehtestatakse iseseisvate maksuseadustega,
mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, määra, -soodustused, maksusumma arvutamise
ja tasumise korra, laekumise koha ja tähtajad.
• Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks,
maamaks, hasartmängumaks, käibemaks,
tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks
Maksud (1)
• Palgaga seotud maksud:
Töövõtjalt (2011):
1) tulumaks (21%….X summalt)
2) töötuskindlustusmakse (2,8%)
3)vajadusel pensionikindl(2%)
Tööandja maksab:
1) 33% sotsiaalkindlustusmaksu
2) 1,4% töötuskindlustusmaksu
Maksud (2)
• Ülesanne: Teha jurist Kalle palgaarvestus, kui tema
töölepingujärgne töötasu X kuul oli 1000 (2013) ja
lisatasu (preemia) 100.sünd. 1984 aastal, avaldus T/m vaba min… ja
Pensionikindl.
1) töötuskindlustusmakse: 1000*..%=…
(2) pensionikindl: 1000* 2%=)…
3) summa, millest TM= 1000-…….
TM=……… P.s: SM…? Ja tööandaja TKM...
Raamatupidamise ajalugu
Arvepidamise ajalugu ulatub 8 000-10 000 e.m.a
Lähis-Idas, s.o märkmed karj, vilja jm kohta.
3000 a e.m.a leiutasid Sumerid numbrisüsteemi
(esimesed kes kasutasid kirja).
Babüloonia kuningas Hammurapi (XVIII saj
e.m.a) – vanim seaduste kogu.
Luca Pacioli – teadlane, matemaatik, 1494 a
ilmus Veneetsias raamatuna (üks esimesi trükituid
üldse), millest ühe osa moodustas traktaat
arvepidamisest – bestseller.
Arvutustehnika: muuhulgas Roomas – abakus...?
Finantsarvestus
Finantsarvestuse infosüsteem on arvestuse
infosüsteemi see osa, mille eesmärgiks on
koguda ettevõtte majandustehingute andmestik
reeglite järgi, mis võimaldaks majandusaasta
lõpus koostada raamatupidamisregulatsioonidele (Raamatupidamisseadus,
Rahvusvahelised Finantsaruandluse Standardid
(IFRS)) vastav raamatupidamise
aastaaruanne.
Finantsraamatupidamise
põhimõtted, printsiibid
• Finantsaraamatupidamine ≈ raamatupidamine
Nimetus tähendab: lõppeb finantsaruandlusega
Tugineb – finantsrvestuse põhimõtetel e
printsiipidel (Rp seadus)
Reglementeeritus
riiklikud ja rahvusvahelised
normatiivaktid
S.o: rp seadus, RTJ-d, rp sise-eeskirjad,
maksuseadused
Raamatupidamise seadus (1)
Rp seadus:
•
Raamatupidamiskohustuslaseks on
riik
juriidiline isik
FIE
omavalitsuse üksus
filiaal
• Vabariigis korraldab raamatupidamist
Raamatupidamise Toimkond
Raamatupidamise seadus (2)
Raamatupidamine – rangelt
dokumentaalne
• Raamatupidamise algdokument... tõend, millel
peavad olema järgmised andmed:
1) dokumendi nimetus ja number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) tehingu osapoolte nimed;
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
7)...esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab
(kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8) vastava raamatupidamiskirjendi jrk. nr.
Raamatupidamise seadus (3)
• Ettevõte on kohustatud kõiki majandus-tehinguid
dokumenteerima (algdok.) ning kirjendama
raamatupidamisregistrites mõistliku aja
jooksul pärast tehingu toimumist nii, et oleks
tagatud aruannete tähtaegne esitamine.
• Raamatupidamisregistreid võib vormistada:
1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;
2) kirjalikku taasesitust võimaldaval infokandjal
• Aldokum, registreid peab säilitama seitse
aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.
Raamatupidamise seadus (4)
• Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt nendega
seotud raha laekumisele,väljamaksmisele.
• Tekkepõhine arvestus on tehingute
kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest,
kas sellega seotud raha on laekunud või
välja makstud
Raamatupidamise seadus (5)
Rp. sise-eeskirjad
• Rp.kohustuslane on kohustatud koostama
raamatu-pidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega,
reguleerib maj.tehingute dokumenteerimist ja
kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, rp.registrite pidamist, tulude ja kulude
kajastamist kasumiaruandes, varade ja kohustuste inventeerimist, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete
koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist
Raamatupidamise seadus (6)
Mõisted
• Vara, kohustused ja omakapital
Iseloomustavad ettevõtte finantsseisundit
Valem.........................................
•
Tulu, kulu ja kasum
Iseloomustavad ettev. Majandustulemust
Valem...........................................
•
Kaks raamatupidamistava: Eesti hea raamatupidamistava ja rahvusvahlistel finantsaruandluse standarditel põhinev (bösiettev., krediidi..)
Majandusaasta aruanne
Majandusaasta: 12 kuud (erand. mitte üle 18)
Majandus/a aruanne (aega teha 6kuud)koosneb
• Raamatupidamise aastaarunne
• Tegevusaruanne
millele lisanduvad
• Audiitorkontrolli järeldusotsus
(Kasumijaotuse ettepanek (äriühingute puhul)
Raamatupidamise aastaaruanne
koosneb:
Põhiaruanne
Bilanss
Kasumiaruanne
Rahavoogude aruanne
Omakapitali muutuste aruanne ja
Lisad
Bilanss (1)
Kajastab teatud kp seisuga ettevõtte
finantsseisundit, s.o vara, kohustusi ja
omakapitali.
Eesti hea raamatupidamistava rakendamisel
lähtuda seaduse lisas toodud bilansiskeemist (vt
kirjete selgitus)
Lähtudes arusaadavuse printsiibist võib kirjeid
täiendavalt liigitada, lisada uusi kirjeid.
Rp kohustuslase asutamisel koostatakse
algbilanss (seis enne maj.tegevuse algust),
lõppemisel - lõppbilanss.
Bilanss (2)
AKTIVA
PASSIVA
e varad (nende paigutus) e kohustused ja omakapital
(varade moodust. allikad)
KÄIBEVARAD
Raha, lühiajalised
väärtpaberid ja nõuded,
varud.....
PÕHIVARAD
Pikaajalised finantsinvest,
kinnisvarainvesteeringud
materiaalne pv, immater pv
LÜHIAJALIS. KOHUST.
Võlad tarnijatele, ostjate
ettemaks, maksuvõlad,
võlad töövõtjatele jm
PIKAAJALISED KOHUST
Pikaajal.pangalaen....
OMAKAPITAL
Põhikapital, reservid,
kasum...
Muudatused bilansis majandustehingute
mõjul, neli võimalust (1)
Enne tehingute algust eeldame bilansi summat
5000 (tuhandetes)
A = 5000 ja
P = 5000
I. A kirje suureneb
ja A kirje väheneb samas summas. Näiteks
ostetud sularaha,400 kr eest materjali. Siit
A-s Varude all Materjal + 400 ja Raha – 400:
A =.......
ja
P = .......
Muudatused bilansis majandustehingute
mõjul, neli võimalust (2)
II P kirje suureneb ja P kirje väheneb samas
summas. Näiteks: eraldatud aruandeaasta
kasumist kohustuslikku reservi 300. P-s
Kohustuslik reserv + 300 ja Aruandeaasta
kasum – 300. Siit:
A =................ ja P = ..................
III A + ja P + samas summas. Näiteks: saadud
lühiajalist pangalaenu 1000.
A Raha + 1000 ja P Lühiajalised laenud + 1000
A = .................. ja
P = .......................
Muudatused bilansis majandustehingute
mõjul, neli võimalust (3)
IV Üks A kirje – ja teine P kirje – samas
summas
Näiteks: makstud tagasi lühiajal.
pangalaenu 200
A Raha – 200 ja P Lühiajal. laenud –
200, siis
A =................ ja P = ...................
Kuidas muutuvad/ ei muutu bilansisummad
peale: I; II; III ja IV muutuse võimalust?
Näide
Härra Pops asutas firma (osaühingu), avas pangakonto ja üüris bürooruumid . Tehingud jaanuar
2012:
1.Osakapitali sissemaks 2 500
2.Sularahas eest 300 ostetud kontoritarbeid
3.Ostetud arvega arvuti, hind 1 000.
4.Tasutud jaanuari üüriarveid 240.
5.Arvestati ja maksti palka 20 00
6.Konsultatsiooniteenuste eest laekus 1 800.
Rahavoogude aruanne
• Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja
väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile
• äritegevuse
• investeerimistegevus: põhivarade ja muude
investeeringute soetamine ja müük
• finantseerimistegevus: muutuvad ettevõtte
omakapital või laenude koosseisud või suurus.
Raha- e kassavoogude prognoosi
koostamine
• Koostatakse kassapõhiselt (laekuvate ja
väljamakstavate rahasummade vahena)
• Koostatakse igakuiselt, võttes arvesse kõik
maksetingimused. Ül: koostada rahavood...
• Prognoos näitab ettevõtte tegevuse,
investeeringute ja finantsoperatsioonide mõju
rahakäibele ja ettevõtte rahavajadust.
• Ei ole olemas ainuõiget kassaprognoosi skeemi
kõigile, soovitav vajadusel vaadata EAS näide
• NB! Amortisatsioonisumma ei ole rahakulu!
Kasumiaruanne (1)
Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi
majandus-tulemust e. tulusid, kulusid ja kasumit
(või kahjumit)
Rp.kohustuslane peab oma aruandes kasutama
ühte kahest lubatud kasumiaruandeskeemist.
Skeem 1: ärikulud on liigendatud lähtudes
kulude olemusest näit: materjalikulu, palgakulu...
Skeem 2: ärikulud on jagatud lähtudes kulude
funktsioonist ettevõttes (näit: müüdud toodete
maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud
Vt. Kasumiaruande skeem
Kasumiaruanne (2)
• Kasumiaruandes kajastub tekkepõhine kasum.
• Tulud-kulud kajastatakse (skeemis 1):
1. Äritegevusega seotud (müügitulu e –käive,
muu äritulu, materjalikulu, tööjõukulu,
amortisatsioonikulu jm)
2. Finantstegevusest tulenevad (intressikulud,
fin.tulud/kulud... aktsiatelt, valuutakursimuutustest, jm).
Ülesanne: koostada kasumiaruanne
Rp. seadus: Majandustehingute
dokumenteerimine
Majandustehing – selle tagajärjel muutub
midagi rp.kohustuslase varade, kohustuste või
omkapitali koosseisus.
Kõik tehingud tuleb dokumenteerida ja
kirjendada.
Kirjendatakse kahekordse kirjendamise
põhimõttel
Kirjend peab sisaldama.....(vt rp. seadus).
Iga kirjendi aluseks algdokument või nende
põhjal
koostatud koonddokument. Rekvisiidid vt. rp.
seadusest (dokum nimetus, number,
Rp. seadus: Kontoplaan ja
rp.registrid
Raamatupidamiskohustuslane koostab
kontoplaani (kontode loetelu)
Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama
teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises
järjekorras (süstemaatilised, kronoloogilised
registrid) Vt. lisa: Raam.pidaja assistent I tase,
lk 26-27.
Paranduste tegemine: ei kustuta, õiendiga,
paranduslausend, storno....(vt .lk 32-33)
Kontode liigid
Kontoplaan: raamatupid. Siseeeskirjades
Bilansikontod:
Aktva ja passiva; kontraaktiva ja –passiva...
Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude....
Tulemuskontod s.o tulude-kulude koond...
Sünteetilised (rahaliselt) ja analüütilised (kus
sünteetilise konto info on detailiseeritud;
arvestust võib pidada nii rahaliselt kui
natur.näitajates) kontod.
Kontode struktuur
Kontod esindavad mingit bilansi kirjet ning
vastavalt kas vähendavad või suurendavad
vastavat bilansikirje summat.
Kõikide kontode vasakut poolt nimetatakse
deebet pooleks ja paremat poolt kreedit pooleks.
Vastavalt kõik deebetkirjed lähevad konto
vasakule poolele e. deebetpoolele ja
kreeditkirjed paremale poolele e. kreeditpoolele.
Vt lisa: Raamatupidaja assistest, Itase, lk 15-22
Kahekordne kirjendamine
s.t: majandustehingud kirjendatakse vähemalt 2
korda: ühe konto deebetisse ja teise kreeditisse.
Seda seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks, kontosid korrespondeeruvateks kontodeks.
Eesti keeles:rp. kirjend, kanne, lausend,konteering
Lihtlausend – kus seotud kaks kontot
N: D Kassa 200 K Pank 2 00
Liitlausend – omavahel seotud 3 või enam kontot
Vt. lisa Rp.assistendi I tase, lk 28-31
Tööandja maksud (1)
Erisoodustus
Tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud
erisoodustuselt.
Töötajaks lõike on töölepingu alusel töötav isik, avalik
teenistuja, juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsiline
isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus
kuud. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu
võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat
füüsilist isikut.
Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või
rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse eelpool nimetatud
isikutele
Tööandja maksud (2)
Erisoodustuseks loetakse ka need soodustused, mida tööandja
annab lõikes nimetatud isiku abikaasale, vanemale või lapsele.
Näiteks: Kingitud pearaamatupidajale sünnipäevaks õlimaal,
makstud arvelduskontolt 100 ja km 20, kokku 120.Erisoodustuse tulumaks ( 21/79)…………………………….
Erisoodustuse sotsiaalmaks (33% erisoodustuse summalt koos
tulumaksuga e brutosummalt)…………………………
Erisoodustuse summa: 120, tulumaksu summa X,
Brutosumma = 120 + X
Koostada lasusendid.
Tööandja maksud (3)
Kingitused;
Dividendid ning muud kasumieraldised;
Ettevõtlusega mitteseotud kulud
maksustatakse tulumaksuga 21/79.
Ülesanne:
Kingitud värviteleviisor (makstud a/k-lt): 600 + km 120,
kokku 720.-: parimale töölisele, lastekodule (valitsuse
nimekirjas) ja aasta parimale isale (pole oma töötaja).
Väljamakstava palga brutosumma 30 000.
Tööandja maksud on veel arvestatud palgalt (vt palgad)