Transcript Eelarve koostamise pÃĩhimÃĩtted

EELARVE KOOSTAMISE
PÕHIMÕTTED
Riina Penu
tööelu talituse vanemkoordinaator
struktuuritoetuste üksus
SA Innove
PROJEKTI EELARVE PLANEERIMINE 1







Projekti ettevalmistamise üheks esimeseks sammuks on eelarve ,
s.h. omafinantseeringu planeerimine.Projektiplaan ja ajagraafik
peaksid olema enne valmis.
See etapp on OLULISE TÄHTSUSEGA, sest eelarvesse
planeeritavad summad peavad olema võimalikult reaalsed ja projekti
elluviimiseks piisavad.
Raamatupidaja või finantsjuht on soovitav kaasata juba projekti
eelarve planeerimisel (kursis organisatsiooni finantsidega ,
kehtivate maksuseadustega, käibemaksukohuslus).
Projekti eelarve kajastab vaid projekti abikõlblikke kulusid
kulukohtade lõikes
Kui projekti planeerimise faasis on teada, et tegevuste elluviimise
käigus tekib tulu, tuleb see ka eelarves näidata
Toetuse taotleja peab arvestama meetme tingimustes sätestatud
omafinantseeringu ja struktuuritoetuse proportsiooniga(85/15),
kaudsete kulude osakaaluga otsekuludest, ERF kulude piiranguga.
OLEMASOLEVA OMAFINANTSEERINGU SUURUS PIIRAB SEEGA
KA PROJEKTI ÜLDIST MAHTU JA KULUTUSI
PROJEKTI EELARVE PLANEERIMINE 2



Projekti eelarve ja eelarve seletuskirja koostamisel lähtuge kulu
eesmärgist ja põhjendatusest, kulu toimumise ajast ning kulu liigist.
Eelarve tuleb koostada kõik eelarveaastad kokku.
Kulu eesmärk ja põhjendatus – projekti kulud on põhjendatud,kui need
on vajalikud projekti eesmärkide täitmiseks ja tegevuste elluviimiseks,
hangete teostamisel järgitakse head tava ning tagatakse rahaliste
vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine
Kulu toimumise aeg – projekti kulud on abikõlblikud, kui need tehakse
projekti taotluses kinnitatud (vorm A p 2.2) abikõlblikul perioodil.
Abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning
projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
Abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei või olla varasem kui 6 kuud enne taotluse
esitamise tähtpäeva(16.01.2012),lõppkuupäev mitte hilisem kui 2013.a. 31.detsember.
Projekti kestus (abikõlblikkuse periood) ei või olla pikem kui 24 kuud.
PROJEKTI EELARVE PLANEERIMINE 3






Kulu liik – Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatakse ainult kindlat liiki
kulusid, mis on tehtud vaid projekti elluviimise tarbeks.
Toetust antakse projektile, mille abikõlblike kulude kogumaksumus on
vähemalt 19 200 eurot. Maksimaalselt antakse toetust ühele projektile 320 000
eurot.
Rahvusvahelise koostöö kulud võivad moodustada kuni 10% projekti
abikõlblikest kogukuludest.
meetmes võib ERF tüüpi kulude osakaal olla kuni 3% projekti abikõlblikest
kuludest.
ABIKÕLBLIKUD ON VAID NEED KULUD, MIS VASTAVAD PROJEKTI
EELARVELE, ON PROJEKTI TEGEVUSTEGA OTSESELT SEOTUD JA
KOOSKÕLAS KÕIKIDE ÕIGUSAKTIDEGA
Taotluste hindamisel on oluliseks aspektiks kulude realistlikkus, mõistlikkus
ja vahendite säästlik kasutamine.
NB! Kui projektil on võrreldes taotluses planeerituga tekkinud kalendriaasta
lõpu seisuga eelarveliste vahendite jääk, on rakendusüksusel õigus
vähendada projekti kogueelarvet kalendriaastas kasutamata jäänud eelarve
summa ulatuses(meetme määruse § 20 lg 16).
OMAFINANTSEERING







Omafinantseeringuna võib projekti panustada nii rahalisi kui rahaliselt
mõõdetavaid mitterahalisi vahendeid (mitterahaline sissemakse)
Projekti omafinantseeringu võib panustada toetuse taotleja ise või
kaasata selleks projekti partneri
Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või partneri
tehtavad abikõlblikud kulud
Projekti partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses
nimetatud(vorm A p. 4.2) füüsiline või juriidiline isik või riigi- või
kohaliku omavalitsuse asutus, kes teeb projektiga toetatavaid tegevusi
ja abikõlblikke kulusid.
mitterahalisest sissemaksest võib vabatahtliku töö tasuta pakkumine
moodustada kuni 20% projekti omafinantseeringust aga mitte rohkem
kui 6390 eurot.
Mitterahaline sissemakse sätestatakse toetuse taotluses(nii vormis A
kui lisa 1 vormis C ja D)
NB! Omafinantseeringuna ei ole abikõlblikud sihtgrupile makstavad
riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad.
TULU PROJEKTI TEGEVUSTEST 1


Projekti tulu arvestatakse vastavalt perioodi 2007-2013
struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse ja mitteabikõlblikkuse
määramise tingimuste ja korra määruse §-le 11, kus Euroopa
Sotsiaalfondist rahastatavate projektide kohta kehtivad lõiked 1, 82 ja
83.
Vastavalt eelpool nimetatud määruse lõikele 82 ei loeta projekti tuluks
müügist, rentimisest, teenustest või muudest samaväärsetest
tegevustest saadud laekumisi, mis täidavad järgmisi tingimusi ühel
ajal:
1) laekumised on projekti eesmärkide saavutamise seisukohast
põhjendatud;
2) laekumised ei ületa projekti raames ette nähtud omafinantseeringu
summat;
3) laekumised on kajastatud projekti taotluses või taotluse
rahuldamise otsuses.
TULU PROJEKTI TEGEVUSTEST 2



Projekti laekumised peavad täitma kõiki kolme nimetatud
tingimust korraga, siis ei loeta neid projekti tuluks. Seega tuleb
juba projekti koostamisel põhjalikult läbi mõelda, kas projektis
tehtavate tegevuste puhul võib tekkida laekumisi.
Laekumised, mis ei täida kolme tingimust, loetakse tuluks ja
nende võrra vähendatakse projekti abikõlblikke kulusid projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpus.
Kuna projekti abikõlblikkuse perioodil võib toimuda muudatusi
projekti tegevustes või eelarves, võetakse laekumiste
arvestamise aluseks viimane kehtiv omafinantseeringu
summa. Tulude hindamine toimub peale viimase väljamakse
taotluse esitamist.
EELARVE KOOSTAMINE




1
Projekti maksumuse arvestamine on küll alati hinnanguline
tegevus, kuid see peab siiski andma piisavalt täpse tulemuse, et
projekti teostamise käigus ei osutuks vajalikuks sagedased
eelarve muudatused (st teatud tegevusteks jääb raha puudu või
vastupidi, tekivad teatud kulude lõikes ülejäägid).Muudatuste
tegemisel peab arvestama olulise ajakuluga.
Projekti eelarvet koostades tuleb kulutused hästi täpselt lahti
kirjutada.
Eelarve koostamisel tehakse esmalt kindlaks, kui palju ressursse
on vaja erinevateks toiminguteks ja ülesannete täitmiseks.
Seejärel jagatakse kulud erinevate kululiikide vahel(vastavalt
rakendusüksuse poolt etteantud nõuetele vastavad eelarve
vormid ).
Projekti kaudsete kulude osakaal projekti otsekuludest võib olla
10 kuni 20% olenevalt projekti kogumaksumusest





NB! Kaudsete ja otsekulude arvutamisel, kui on teada projekti
kogumaksumus, on abiks järgnev koefitsient:
kuni 20% projektil kogukuludega 19 200 - 191 734 eurot
,kaudsete kulude summa saab, kui kogumaksumus jagada 6ga
kuni 16% projektil kogukuludega 191 735 -319 558 eurot,
kaudsete kulude summa saab, kui kogumaksumus jagada
7,25ga
kuni 10% projektil kogukuludega 319 559 - 320 000 eurot,
kaudsete kulude summa saab, kui kogumaksumus jagada 11ga
Real „ ERF tüüpi kulude osakaal projekti kogumaksumusest„
tuleb välja tuua ERF tüüpi kulude osakaal, mis ei tohi olla
suurem kui 3% projekti abikõlblikest kuludest.
EELARVE KOOSTAMINE





2
Kulude arvestamiseks on mitmeid võimalusi:
ümberarvestamine olemasolevatest kuludest – võetakse aluseks
organisatsiooni jooksvad kulud (nt üldkulude puhul);
võrdlus eelnevate projektidega – võetakse aluseks eelnevate
projektide rakendamise kogemus ;
hinnangud – kulud määratletakse ilma konkreetse aluseta
hinnanguliselt (nt tööjõu puhul turusituatsioon). Tuleb kasutada
nt tegevuste või kululiikide puhul, mida pole varem esinenud või
mille kohta puudub võimalus täpset infot saada. Siinjuures on
eelduseks projekti valdkonna väga hea tundmine;
pakkumiste kogumine – küsitakse teatud teenuste või toodete
ostmiseks hinnapakkumisi, mida võib ka lisada
projektitaotlusele.Pakkumiste lisamine projektile muudab
hindajate jaoks eelarve selgemaks
EELARVE KOOSTAMINE





3
NB! Jälgida hinnapakkumiste kehtivust(kui projekt saab
rahastusotsuse, võib tekkida olukord, et hinnapakkumine enam ei
kehti aga eelarve on koostatud vastavalt sellele)
Enamike projektide puhul on vajalik eelnevate meetodite
kombineerimine.
Põhiline, millest tuleb juhinduda, on see, et eelarve peab olema
usutav. Seega ei ole mõistlik eelarvet üle paisutada. Eelarve
usutavuse suurendamiseks tuleks viidata konkreetsetele
allikatele(nt. lisada hinnapakkumised)
Viited sellele, kuskohast pärinevad hinnad, on mõistlik ära tuua
võimalikult täpselt
Eelarve tuleks koostada võimalikult arusaadav. Iga artikkel, mis
tundub selgitust vajav, tuleks varustada täiendavate märkuste ja
viidetega.
EELARVE KOOSTAMINE 4







Kulude kirja panemist tasuks alustada projekti eelarve seletuskirja (lisa
1 vorm D) detailsest koostamisest ehk üksikute kuluartiklite lahti
kirjutamisest ja alles selle tulemusel vormistada projekti eelarve
kulukohtade lõikes (lisa 1 vorm C).
Kulude esitamise viisina on soovitatav kasutada tabeleid. Eelarve
puhul on oluline, et oleks täpselt näha, kuidas kuluartiklite
koondsummad kujunevad (nt töötasude puhul: mitme inimese palgaga
on tegemist, millal ja mitu kuud või tundi töötatakse jne).
NB ! vorm C veerg 5 tuleb eraldi välja tuua ERF tüüpi kulude summa
NB ! vorm C veerg 4 mitterahaline finantseering, täpsem arvestus
vormis D
NB ! vormis C kindlasti välja tuua ridadel 4, 5 ja 6 nõutud osakaalu %,
samuti osakaal projekti abikõlblikust kogukulust(finantsallikate jaotus)
Kõik tehted peavad olema matemaatiliselt õiged (kogus*hind=kokku).
Kui aritmeetiliselt on vead sees, hinnatakse eelarve valesti koostatuks.
Peale kulude jagamist kulukohtade vahel, peame kindlaks määrama ka
finantsallikate jagunemise. Kui projektis on peale taotleja ka partner,
peab olema kindlasti täidetud ka partneri kinnituskiri (lisa 1 vorm E)
RAHAVOOGUDE PLANEERIMINE




Planeerimisel tuleb arvestada, et toetuse väljamakseid tehakse
proportsionaalselt omafinantseeringuga s.t kumulatiivne toetuse % ei
tohi ületada taotluse rahuldamise otsuses olevat. Üldjuhul on hilisem
planeeritav omafinantseering seotud mitterahalise panuse
osutamisega.
Kõikidele projekti rakendajatele kohaldub väljamakse osaliselt tasutud
kuludokumentide alusel(kohustused on tekkinud ja omafinantseeringu
osa on tasutud)
Ettemakse on enne kohustuste tekkimist välja makstav toetus.Õigus
seda taotleda on riigiasutustest,riigi asutatud sihtasutusest, KOV-st ja,
avalik-õiguslikust juriidilistest isikust toetuse saaja.
MTÜ, SA ja riigi äriühingud saavad ettemakset pangagarantii
olemasolul (täpsed reeglid on ära toodud rahandusministri määruse nr.
15 “ Struktuuritoetuste väljamaksmise üldised tingimused ja kord” §
92)
NB !







Veenduda kulude abikõlblikkuses vastavalt meetme määruse
tingimustele.
Projekti eelarve kulukohtade lõikes koostada taotlusvormi juures
kuuluval standardvormil kõik eelarveaastad kokku . Veerus 4 tuua
välja sh. mitterahaline finantseering, veerus 5 aga ERF tüüpi
kulude summa, samuti ridadel 4, 5 ja 6 kulude osakaalud %-des.
Täita vormis C finantsallikate jaotuse tabel ja veendud osakaalu
(85/15) õigsuses.
Lisa 1 vorm D (eelarve seletuskiri kulukohtade lõikes) kõik
kuluread kirjutada lahti ühikute kaupa (välja on toodud
arvutuskäik) ning selgitada lühidalt kulu olemust.
Veenduda tabelite omavahelises vastavuses
Veenduda eelarve ja tegevuskava kooskõlas
Arvestama riigihanke läbiviimise vajadust ja sellega kaasnevaid
kulusid (ka ajalisi).
NB !

Tutvuda seaduste ja määrustega, samuti abimaterjaliga
toetuse taotlejale (Abimaterjal) et olla kulude(ja tulude)
planeerimisel meetme reeglitega kursis (nt.abikõlblikud ja
mitteabikõlblikud kulud, kui suur on maksimaalne lubatud
kaudsete administreerimiskulude osakaal projekti
kogukuludest, kui suure osa võivad moodustada ERF-tüüpi
kulud ning rahvusvahelise koostööga seotud kulud projekti
kogukuludest, piirangud mitterahalise omafinantseeringu ja
ettevalmistuskulu kajastamisel, mida loetakse projektis
tuluks ja mida laekumiseks jne.).
Vajadusel leiate kasulikku infot veel
Sa Innove kodulehelt.
http://www.innove.ee/Euroopa Liidu toetused/toetuse
taotlejale
EDU PROJEKTIDE KIRJUTAMISEL!
TÄNAN
!