Transcript Slide 1 - Minuraha.ee

Finantsharidus –
rahaasjade planeerimine,
probleemide lahendamine,
kindlustamine
Heli Lehtsaar
Finantsaabits: õpetajale, õppurile, huvilisele
• Käsiraamat õpetajale. Majandus- ja ettevõtlustundides,
kuid ka teistes tundides kasutamiseks. Mõeldud ka
teistele, kes tunnevad huvi rahaasjade aruka korraldamise
ja finantsteenuste mõistmise vastu.
• Teemad: isiklike finantseesmärkide seadmine, arukas
majandamine ja tarbimine, panga- ja kindlustusteenused,
pensionid, investeerimine.
• HTM-i abiga jaotasime Eesti koolidesse.
• Pdf-raamat ja e-raamat: www.minuraha.ee/finantsaabits
Raha ja rahaasjade planeerimine
•
Edukamad on need, kes planeerivad.
•
Planeerimise esimene etapp võiks olla oma praeguse
majandusliku olukorra analüüsimine ja järelduste
tegemine.
•
Üldpilt: analüüsi, kas sul on sääste ja kui palju. Kui kaua
saaksid nende säästudega elada, kui põhisissetulek ühel
päeval kaob? Kas sul on investeeringuid – aktsiad,
pensionifondid?
•
Detailsem pilt: isikliku puhasväärtuse arvutamine ja
rikkuse viis astet. Finantsaabits lk 15–20
Isiklik finantsplaan: eesmärgid ja eelarve
• Rahandusliku sõltumatuse poole aitab liikuda isikliku
eelarve ja finantsplaani koostamine.
• Finantsplaani koostamise etapid:
1. Eesmärkide seadmine (lühi- ja pikaajalised). Eesmärgid peavad
olema mõõdetavad ja rahas väljendatud. Näiteks: “Puhkusereis
Korfule oktoobris, 6500 eurot”
Nipp! Pane oma eesmärgile nimi, sest kogumine on motiveerivam
sildi all “puhkusereis Korfule” kui lihtsalt igaks juhuks raha kõrvale
panemine.
Eesmärkide seas peaks olema ka hädareservi kogumine ootamatuteks
sündmusteks – hambaravi, autoremont. 3–6 kuu kuludeks vajalik
varu.
2. Eelarve koostamine.
Finantsplaan – eelarve
• Kõige parema ülevaate igakuistest tuludest ja kuludest
ning tarbimisharjumustest annab isiklik eelarve.
• Eelarve koostamine aitab vastata kolmele küsimusele:
- millised on tulud ehk sissetulekud
- millised on kulud ehk väljaminekud
- mille peale peamiselt kulutad ja kas on võimalik millegi
arvelt säästa. Näiteks teenustasud, väljas söömine, pahed?
• Oluline on eelarve regulaarselt üle vaadata ja jälgida, kas
suudad oma eesmärkidest kinni pidada.
Finantsplaan – eelarve
• Abivahendid eelarve koostamiseks
- Exceli tabel
- Valmis eelarve vormid, näiteks:
www.minuraha.ee/pere-eelarve
- Internetipanga pakutav eelarvevorm
• Testimaks oma eelarve vastupidavust erinevatele
ootamatustele (Euribori tõus, inflatsioon, sissetulekute
muutumine) võiks kasutada pere-eelarve stressitaluvuse
kalkulaatorit. www.minuraha.ee/12387
Kuidas käituda probleemide korral?
• Parim finantsinspektor on inimene ise – kui ta on oma
vajadusi ja võimalusi algusest peale õigesti hinnanud (ei
ole võtnud liiga suurt laenu, on sõlminud sobiva
kindlustuskaitsega kindlustuslepingu jne), on tõenäosus
probleemidesse sattumisel väiksem.
• Paljud probleemid on lahendatavad, kui pöördud
teenusepakkuja poole, uurides võimalikke lahendusi.
• Kui tunned, et sinu õigusi on rikutud, saad esitada
teenusepakkuja peale kaebuse.
Kaebuse esitamine
• Kaebuse võid esitada:
- Teenusepakkujale
- Finantsinspektsioonile (panga- ja kindlustusteenused,
-
investeerimisteenused)
Tarbijakaitseametile (liisingfirmad, kiirlaenufirmad)
Kindlustuse vaidluskomisjonile (liikluskindlustus)
Politsei ja prokuratuur (finantspettused, kuriteod)
Kohus. Kui pole saanud kohtuvälises vaidluses soovitud
lahendust. Tähendab aja- ja rahakulu!
Kuidas käituda makseraskustes?
• Probleemiga tuleb kohe tegeleda, see ei lahene iseenesest!
• Teenusepakkuja (nt pank) poole tuleks pöörduda juba enne, kui oled
esimesed maksed võlgu jäänud. Koos teenusepakkujaga tuleks
proovida lahendus leida. Võib pöörduda ka võlanõustajate poole.
Tasuta nõustajate kontaktid: www.minuraha.ee/volanoustajad
• Üldjuhul ei tohiks võtta uut laenu vana laenu tasumiseks. Kindlasti ei
tohi mõeldagi SMS-laenule.
• Koosta eelarve. Pööra tähelepanu kuludele – kas on võimalik neid
vähendada ja kas on võimalik tulusid suurendada?
Kindlustus – õhu müük või kindlustunne?
• Kindlustuse eesmärk on vältida kindlustusvõtja ja/või
tema lähedaste materiaalse heaolu vähenemist.
• Kindlustus võimaldab inimesel anda riskid kindlustus-
seltsi kanda. Pakub rahalist kaitset või võimalust taastada
kindlustatud objekti kahjujuhtumieelne seisund.
• Kindlustus maandab riske ootamatute sündmuste puhul.
Riskid peavad seejuures olema täpselt kindlaks määratud
ja mõõdetavad.
• Mistahes ettetulevaid riske ei ole võimalik kindlustada.
Alati on riske, mida kindlustusseltsid ei kindlusta. Samuti
on sündmusi, mille korral hüvitist ei maksta.
Kindlustus: piirangud ja välistused
• Kindlustuslepingutes on kirjas piirangud ja välistused,
mille puhul seltsil ei ole kohustust hüvitist maksta.
Välistused on seltsiti erinevad, kuid on ka selliseid
välistusi, mis on üldjuhul iga seltsi tingimustes kirjas.
• Näiteks: üldjuhul ei hüvita ükski selts kaskokindlustuse
raames kahju, kui autojuht oli õnnetust põhjustades
alkoholi- või narkojoobes. Reisitõrkekindlustuse puhul on
levinud välistuseks streik: kui su reis jäi ära või lükkus
edasi streigi tõttu, siis kahjusid ei hüvitata.
Kindlustusteenuste pakkujad
• Kindlustusseltsid. Äriühing, kellega inimene sõlmib
kindlustuslepingu ja kes kindlustusjuhtumi toimumisel
kahju hüvitab.
• Kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid ja
kindlustusagendid). Kindlustusmaakler esindab
kindlustuse ostja huve, otsides tema kindlustushuvile
sobivaimaid pakkumisi. Kindlustusagent esindab ühte
konkreetset kindlustusseltsi.
• Kindlustuse pakkujad peavad olema registreeritud
Finantsinspektsioonis. Nimekiri veebis www.fi.ee
Kindlustuse põhiliigid
• Kahjukindlustus ehk varakindlustus. Selle eesmärk on
riskide maandamine.
• Elukindlustus. Kindlustusandja peab kindlustatud isikule
teatud sündmuse korral (näiteks kokkulepitud eluea
saabumine, tema abiellumine, surm) maksma vastavalt
lepingule kokkulepitud summa.
Seega on elukindlustuse eesmärk lisaks riskide
maandamisele ka säästude kogumine.
Kindlustuse vormid
• Vabatahtlik kindlustus – kindlustuslepingu sõlmimise
kohustus ei tulene seadusest. Näiteks kodukindlustus,
kaskokindlustus, õnnetusjuhtumi kindlustus jt.
• Kohustuslik kindlustus – isik on seadusega kohustatud
sõlmima kindlustuslepingu. Näiteks liikluskindlustus.
• Sundkindlustus – on seadusega sätestatud kohustus
tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise
kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu
vahenditest finantseeritav ravikindlustus.
Millest koosneb kindlustusleping?
• Kindlustuse sooviavaldus ehk kindlustusavaldus. Kliendi
poolt avalduses esitatud andmete alusel esitab
kindlustusselts talle konkreetse pakkumise.
• Kindlustuse tüüptingimused. Kindlustustingimused on
teataval määral läbiräägitavad. Üldjuhul kindlustustingimuste sisus siiski eraldi kokku ei lepita.
Kindlustustingimustes on kirjas kogu kindlustuslepingu
kohta käiv informatsioon.
• Poliis on dokument kindlustuslepingu sõlmimise kohta.
Poliisile on märgitud ka kindlustuslepingus sisalduvad
olulised andmed.
Enne kindlustuslepingu sõlmimist!
• Milliste riskide vastu tahad end kindlustada? Näiteks
kodukindlustuse puhul võivad olla erinevad riskid perel,
kes elab ahiküttega puumajas ja perel magalarajooni
korrusmaja keskmisel korrusel.
NB! Koguriskikindlustus ei kindlusta kõikide riskide
vastu.
• Millise summa ulatuses tahad kindlustada?
• Võrdle vähemalt kolme kindlustusseltsi tingimusi. Kuigi
erinevad seltsid võivad pakkuda sama nimega tooteid –
kodukindlustus, reisikindlustus – on nende tingimused
erinevad.
Enne kindlustuslepingu sõlmimist! (2)
• Ära otsusta ainult kindlustusmakse suuruse põhjal. Uuri
eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel
kindlustuskaitset pakutakse. Näiteks millised on
välistused kindlustushüvitise maksmisel, kui suur on
omavastutus. Vali kindlustusselts kõikide
lepingutingimuste põhjal tervikuna.
• Pööra tähelepanu, kuidas on kindlustustingimustes
erinevad riskid defineeritud. Näiteks mis on torm,
vargus?
Tarbijaveeb minuraha.ee
• Eesmärk on anda sõltumatut infot ning kirjeldada lihtsas
keeles finantsteenuste põhitõdesid. Me ei soovita ühtegi
teenust osta ega ostmata jätta, tarbija teeb ise valiku.
• Objektiivne informatsioon. Finantsinspektsioon ei sõltu
ühestki pangast ega kindlustusseltsist ja ei müü ise ühtegi
finantsteenust.
• Professionaalsed koostajad. Tarbijaveebi tekstid on
koostanud Finantsinspektsiooni spetsialistid.
Tarbijate vajadustest ja probleemidest saame tagasisidet
tarbijakaebuste kaudu.
Kasulikud töövahendid: kalkulaatorid
• Palgakalkulaator
• Pere-eelarve vorm ja pere-eelarve stressitaluvuse
kalkulaator
• Hoiuste kalkulaator
• Igapäevaste pisikulude kalkulaator
• Euribori muutuse mõju laenumaksetele
• Laenukalkulaator
• Investeeringute kalkulaatorid
• SMS-laenu intressi kalkulaator
• Kohustuslike pensionifondide tasude ja tootluse
kalkulaator
www.minuraha.ee/kalkulaatorid
Kasulikud töövahendid: võrdle teenuseid
• Teenuste võrdlustabelid: hoiuste, krediitkaartide, II ja III
samba pensionifondide võrdlustabelid.
• “Mida võrrelda?” küsimustikud 14 erineva teenuse kohta.
Iga finantsteenuse kohta on välja toodud kõige olulisemad
küsimused, millele peaksid enne teenuse ostmist kindlasti
vastused leidma, lugedes selleks lepingu tingimusi ja
konsulteerides klienditeenindajaga.
Näiteks mida võrrelda reisikindlustuse, elukindlustuse, II
ja III samba pensionifondi, investeerimisriskiga
elukindlustuse jt teenuste puhul.
www.minuraha.ee/vordle
Kasulikud töövahendid: mängud
• Oliver otsustab! (eesti ja vene keeles)
• Pane oma teadmised proovile!
Üldteadmised finantsteenustest
Laenamine
Kindlustus
Säästmine ja investeerimine
Pension
• Rahatsirkus: interaktiivne lauamäng nii eesti kui vene
keeles.
•
•
•
•
•
www.minuraha.ee/mangud
Kasulik töövahend: sonaraamat.minuraha.ee
Kool.minuraha.ee
• Uuenenud sisu ja kujundusega 13–20 aastastele mõeldud
•
•
•
•
tarbijaveeb.
Selgitab rahaasjade korraldamise põhitõdesid noorte
vaatevinklist ja noortele arusaadavas keeles.
Teemad: alates igapäevaste rahaasjade ABC-st kuni
rahaasjade korraldamiseni edasi õppima minnes, tööle
minnes, iseseisvat elu alustades, reisile minnes, autot
ostes.
Intervjuud kuulsustega, mängud, noorte tehtud
rahateemalised videod.
Rubriik õpetajatele, kust leiab rahateemalisi ülesandeid ja
viited kasulikele veebilehtedele.
Tänan!
Heli Lehtsaar
Tarbijahariduse spetsialist, minuraha.ee
6680 849, [email protected]