Transcript Rahatarkus - Minuraha.ee

Rahatarkus:
Planeerimine, eelarve tegemine,
laenamine
Heli Lehtsaar
Rahatarkus?
Heal tasemel rahatarkusega inimesel on sellised
oskused ja teadmised ning hoiakud ja käitumine, mis
võimaldavad tal oma rahaasjades arukaid otsuseid teha.
Vajalik kõigile, sõltumata vanusest ja sissetuleku
suurusest.
Üksnes teadmistest ei piisa, oluline on ka tegutseda.
OECD finantskirjaoskuse võrdlusuuringu andmetel olid
2010. aastal Eesti elanikud teadmistelt teisel, aga
käitumiselt viimasel kohal. Uuringus osales 14 riiki.
Rahatarkus Eestis
38% peab eelarvet. Rahaasju planeeritakse peamiselt
palgapäevast palgapäevani. 17% ei planeeri üldse.
55% on sääste. Sääste hoitakse peamiselt sularahas
(31%) ja arveldusarvel (39%).
82% ei ole valmis investeerimisel riske võtma.
36% ei tea, kuhu oma õiguste kaitseks pöörduda.
18-26 aastased usinaimad kiirlaenude kasutajad. Enim
neid (22%), kes rahaasju üldse ei planeeri. Hindavad
toimetulekut rahaasjades keskmisest veidi madalamalt.
Allikas: „Finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuring“
Saar Poll 2012. Uuring tehti tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel.
Miks planeerida?
Rahapuuduse põhjus pole alati raha vähesuses: kui
tulud kasvavad, kasvavad ka kulud. Tuleb osata teha
oskuslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes.
Planeerida tasub sellepärast, et:
Igapäevaste kuludega toime tulla.
Ootamatute kuludega toime tulla.
Oma lähiaja eesmärke saavutada (nt arvuti, reis).
Oma pikaajalisi eesmärke saavutada (nt kodu ostmine,
ettevõtte loomine).
Ennetada rahalistesse raskustesse sattumist.
Autor: Reti Safin
Kuidas planeerida?
Planeerimisel on kaks olulist etappi:
Eesmärkide seadmine – paned paika, mida ja millal sa tahad.
Lühi- ja pikaajalised eesmärgid on hea läbi mõelda sõltumata
praegustest rahalistest võimalustest – kui kindel siht silme ees,
on hoopis lihtsam end motiveerida raha kõrvale panema või
sissetuleku suurendamiseks lahendusi leida.
Eelarve koostamine – oma tulude ja kulude kirjapanek aitab
kuust kuusse majandada ja lisaks jälgida, kas suudan enda
seatud eesmärgid täita.
Pane eesmärgid paika
Eesmärgid võiksid olla nii lühiajalised (kuni 3 aastat) kui
ka pikaajalised (5 aastast kaugemale).
Lühiajaliste eesmärkide seas peaks olema:
Hädareservi kogumine ootamatusteks (katkise kodumasina
asendamine jne).
Kindlaks ostuks kogumine (telefon, riided, reis jne).
Head eesmärgid on selgelt sõnastatud, mõõdetavad ja
tähtajalised ning vastavad küsimustele:
Mida soovid saavutada? Nt uue sülearvuti ostmine.
Millal see peaks juhtuma? Nt sügiseks.
Millised on selleks vajalikud kulutused? Nt 500 eurot.
Millised on minu võimalused? Nt ?
Koosta eelarve
Müüt: kui raha vähe, ei saa eelarvet teha.
Eelarve koostamine aitab vastata kolmele küsimusele:
Millised on tulud ehk sissetulekud?
Millised on kulud ehk väljaminekud?
Mille peale peamiselt kulutad ja kas on võimalik millegi arvelt
säästa? Teenustasud, väljas söömine, pahed?
Eelarvest saadav kasu: annab hea ülevaate igakuistest
(aastastest) tuludest ja kuludest, tarbimisharjumustest.
Lisaks distsiplineerib: emotsioonioste teed vähem.
Kuidas eelarvet teha?
Jaga oma tulud ja kulud liikide kaupa.
Tuludena pane kõik sissetulekud – toetus, stipendium jne.
Kuludest kirjuta üles toidule, transpordile, igakuistele arvetele jne
kuluv raha. Pane kirja ka kõige väiksemad, 20-sendised ostud.
Mida detailsemalt sa kulud liigitad, seda ülevaatlikuma
pildi oma rahaasjadest saad.
Igale kululiigile (toit, mobiiliarve jne) tasub seada piir, kui
palju võid teatud perioodil (nädal, kuu) kulutada.
NB! Hoia pidevalt silma peal, kas suudad enda seatud
piirides püsida!
Eelarvesta ka järgnevate kuude tulusid/kulusid.
Abivahendid eelarve
koostamiseks
Paber ja pliiats, MS Exceli tabel.
Valmis eelarve vormid, näiteks:
www.minuraha.ee/minu-raha
Internetipanga pakutav eelarvevorm.
Eelarve koos, mis edasi?
Analüüsi: millele sa kulutad, kas kõik kulutused on
hädavajalikud ja kas on võimalik säästa või tulusid
suurendada.
Vaata üle oma teenuste lepingud – alates mobiilist lõpetades
pangateenustega. Näiteks samal mobiilioperaatoril on ehk mõni
soodsam pakett või peaks operaatorit vahetama. Võib-olla on sul
mitu pangakaarti, mille eest maksad igakuist hooldustasu – need
kaardid, mida ei kasuta, võiks sulgeda.
Võta paari päeva või nädala vajaduste jagu sularaha välja ning
jäta pangakaart koju. Kui arveldad sularahas, ei saa sa kulutada
rohkem, kui rahakotis on.
Toidupoodi minnes tee ostunimekiri: nii väldid emotsioonioste.
Maksa kõigepealt iseendale.
Veel ideid?
Autor: Anett Mataloja
Miks säästa?
Säästud annavad hingerahu.
On olukordi, kus ei olegi võimalik säästa.
Inflatsioon? Kontol olev 100 eurot, mis on inflatsioonis
veidi kaotanud, on parem kui ärakulutatud 100 eurot.
Kui palju peaks säästma tööl käiv inimene?
Laias laastus 5–10% igakuisest sissetulekust. Kuid summast
olulisem on regulaarse säästmisharjumuse tekkimine!
Kõrvale võiks olla pandud 3–6 kuu kulutusteks vajaminev raha.
Säästmine ja investeerimine –
mis neil vahet on?
Säästmine – raha kogumine ootamatuteks ja
planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on
jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Pigem on
tegemist lühiajalise raha kogumisega.
Investeerimine – pikaajaline raha kogumine, mille
põhieesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu.
Oma raha väärtuse säilitamiseks/kasvatamiseks
paigutatakse see pikemaks perioodiks mitmesugustesse
varadesse – aktsiad, investeerimisfondid, kinnisvara jne.
Raha, mida investeerida, tekib üldjuhul säästes.
Laenud
Milleks laenata?
Laenatakse, et suurendada tulevase sissetuleku arvel
oma praegust ostujõudu.
Laenu eest tuleb laenuandjale maksta intressi ja
lepingutasu. St laenamine on seotud kuludega. Üldjuhul
on lühemaajalised laenud (nt tarbimislaen) kõrgema
intressiga kui pikemaajalised laenud (nt eluasemelaen).
Laen ei ole sissetulek! Laen on kohustus laenuks võetud
rahasumma tulevikus koos intressidega tagasi maksta.
Kas võtta laenu või mitte? Küsi endalt: kas asi, mille
jaoks ma laenan, peab vastu kauem, kui kestab laenu
tagasimaksmine?
Laenuandja riskid
Kui hakkad laenu taotlema, kaalub laenuandja
konkreetse laenu iseloomu ja sinu finantsajalugu,
tagatise väärtust ja olemasolevaid kohustusi-laene ehk
sinu riskiastet. Sellest sõltub, kas ja millise hinnaga
(intressimäär) sa laenu saad.
Laenuandja (näiteks panga) riskid:
Makserisk- laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta.
Tururisk- laenu tagatiseks antud vara väärtus väheneb.
Likviidsusrisk- laenuvõtja võib vajada raha kokkulepitust
kauem.
Küsi endalt enne laenuvõtmist:
On mul seda, mille jaoks laenu võtaksin, tegelikult vaja?
Kas ostu saab edasi lükata? Võib-olla oleks õigem
säästa või koguda vähemalt pool ja laenata teine pool?
Kui võtan praegu selle laenu, kas ma ei jäta end ilma
võimalusest laenata tulevikus millegi tähtsama jaoks?
Kas minu sissetulek on laenamiseks piisav ja stabiilne
pikaajaliselt?
Millest pean loobuma, et igakuiseid laenumakseid
tasuda?
Kui suur on intressimäär ja laenu kogukulu?
Laenudega seotud mõisted
Intressimäär: tasu raha kasutamise eest protsentides.
Intressimäär on kas kindel % teatud perioodiks (nt
tarbimislaenudel) või nn ujuv intressimäär, mis ajas
muutub (tavaliselt eluasemelaenul).
Ujuv intressimäär = baasintress + personaalne
riskimarginaal.
Baasintress. I variant: 6 kuu või 12 kuu Euribor, muutub.
II variant: panga kehtestatud baasintress, mille määrab panga
juhatus või arvutatakse konkreetse valemi järgi. Muutub.
Personaalne riskimarginaal. Suurus sõltub su sissetulekust,
laenusummast, tagatise väärtusest, varasemast kliendisuhtest.
Mida intressimäära puhul tähele panna?
Jälgi, kas intressi tuleb maksta algselt laenusummalt või
tagasimaksmata laenu jäägilt.
Jälgi, kas tegemist on aastase või kuise intressimääraga.
Laenudega seotud mõisted (2):
Maksepuhkus. Üldjuhul on eluasemelaenule ja
tarbimislaenule võimalik saada maksepuhkust laenu
põhiosa maksetele, aga intressi tuleb endiselt tasuda.
Pank võib maksepuhkusega nõustumisel tõsta sinu
laenu intressimäära. Lepingu muutmisel lepingutasu.
Tagatis. Tagatiseks võib olla hüpoteek, käendus.
Hüpoteek ehk kinnisasja pant.
Tavaliselt suuremate laenude puhul (näiteks eluasemelaen või
suuremas summas väikelaen). Hüpoteek annab
pangale/hüpoteegipidajale õiguse saada laen tagasi kinnisasja
müügist saadud raha arvel. Hüpoteegi seadmisega kaasnevad
kulud – notaritasu ja riigilõiv.
Käendus.
Laenudega seotud mõisted (3):
Käendus. Tavaliselt väiksemate laenude puhul, nt
tarbimislaen, õppelaen. Käendaja vastutab laenajaga
solidaarselt! See tähendab, et kui laenaja mingil põhjusel
laenu tagasi ei maksa, peab maksma käendaja.
Mida sa käendad? Tarbijakäenduse puhul võib lepingus olla
punkt, et käendaja käendab ka laenusaaja tulevikus sõlmitavaid
kohustusi (nt tulevased õppelaenu summad).
Käenduse maksimumsumma ehk summa, mille ulatuses
käendaja vastutab, peab tarbijakäenduse lepingus kirjas olema.
Millal pöördub laenuandja käendaja poole? Kas proovib võlgu
jäänud laenajalt esmalt võla kätte saada või pöördub sinu poole?
NB! Kui oled käendaja ja tahad edaspidi ise laenu võtta, loetakse
käendatav laen sinu potentsiaalseks kohustuseks. See võib
vähendada sinu laenusumma suurust või üldse laenusaamist.
Võrdle erinevaid pakkumisi
Laenuandja peab enne lepingu sõlmimist andma sulle
tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mille vorm on
kõikidel laenuandjatel ühesugune. See lihtsustab tarbijal
erinevate pakkumiste võrdlemist. Teabelehel märgitakse
ära kliendile pakutava krediidi suurus, intressimäär
aastas, krediidi kulukuse määr, muud lisanduvad tasud,
viivised ja teised võlgnevusega seotud tasud, lepingu
kestvus jne. Kui teabelehte ei anta, küsi seda!
Laenu koguhind ehk krediidi kulukuse määr
(informatiivne näitaja). Väljendatakse protsentides ja
näitab laenu kogukulu sinu jaoks aasta baasil
(intressimäär, lepingutasud jm kulud).
Õppelaen
Õppelaenu taotlemiseks peab laenusaaja õpingute
kestus õppekava järgi olema üheksa kalendrikuud või
enam ja ta peab täiskoormusega õppima:
keskhariduse baasil kutseharidusõppeasutuses (era- ja riiklikud
ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, kutsekoolid) või;
välisriigi samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.
Laenajal ei pea olema töökohta, st kindlat sissetulekut.
Laenaja peab leidma kaks käendajat.
Vabariigi Valitsus määrab igal aastal intressimäära ja
maksimaalse laenusumma. Intressimäär praegu 5%
aastas ja maksimaalne laenusumma 1920 eurot.
NB! Ei pea võtma maksimumsummat!
Õppelaen (2)
Laenu tagasimaksed algavad hiljemalt üks aasta pärast
õpingute lõppu. Maksimaalne laenuperiood: kahekordne
nominaalõppe periood. Mida pikem laenuperiood, seda
suurem on intressikulu!
Õpingute ajal tuleb tasuda üks kord aastas
intressimakse. Esimene intressimakse aasta pärast
laenuvõtmist. 1920 eurose laenusumma puhul on
intressimakse umbes 100 eurot.
Soodustusi vähendati!
Õppelaenu intressidelt enam tulumaksu tagasi ei saa!
Samuti ei kustututa laenu avaliku sektori töötajatel ning alla 5aastaste laste vanematel.
Tarbimislaenud
Arvelduskrediit – sõlmitakse teatud tähtajaks (nt aasta),
võimaldab arvelduskontoga miinusesse minna.
Krediitkaardid. Üldjuhul kuu- või aastatasuga. Intress!
Määratud tagasimakse. Saad kokkulepitud päevade jooksul
üldjuhul kasutada intressivaba raha (nt 40–50 päeva). Eelneval
kuul kulutatud summad võtab pank kokkulepitud maksepäeval
su kontolt maha. Kui raha kontol ei ole, hakkab jooksma viivis.
Püsimakse. Kasutatud summa maksad tagasi lepingus
fikseeritud suurusega ja regulaarsete osamaksetena.
Osamaksed saab jaotada pikema perioodi peale. Üldjuhul
intressivabu päevi ei ole.
Vaba tagasimakse. Kulutatu tagasimaksmisel saad üldjuhul ise
valida tagasimaksmise aja ja summa, võid maksta ka osade
kaupa. Intressivaba periood näiteks 30–55 päeva.
Tarbimislaenud (2)
Liising –liisingufirma ostab klienti huvitava vara ja annab
selle rendimaksete eest kliendi kasutusse. Täiendav kulu
on nõudmine vara kindlustada (autol kaskokindlustus).
Kapitalirent – vara omanikuks saad pärast maksete tasumist.
Kasutusrent – tagastad vara liisingperioodi lõppedes firmale.
Tarbimislaen, väikelaen, järelmaks – üldjuhul
sissetuleku tagatisel laen suuremate kulutuste
finantseerimiseks. Sissetulek vähemalt miinimumpalk,
kuid sõltuvalt laenuandjast ja -liigist ka rohkem.
Tingimused (intressimäär, lepingutasu jne) väga erinevad!
Pakuvad nii pangad kui teised laenuandjad!
Vaata, kas intressi arvutatakse laenujäägilt või laenusummalt!
Võrdlemiseks www.minuraha.ee/vordlustabelid
SMS-laen
Kiirlaen, SMS-laen – probleemiks kõrge intressimäär ja
viivised. Lihtne sattuda laenamise nõiaringi. Üldjuhul
antakse kiirlaenu lühikeseks perioodiks, mõnest nädalast
näiteks poole aastani. Võlgu jäädes maksad ka
meeldetuletuskirja eest!
NB! Kiirlaenu kasutamine mõjutab makseajalugu.
Näide elust: kiirlaen 200 eurot.
Periood 2 kuud.
Igakuine tagasimakse 140 eurot.
Lepingutasu 40 eurot.
Kokku läheb laen maksma 280+40=320 eurot.
Laenu aastane intressimäär 240%.
Probleemid laenudega
Eluasemelaenu maksmiseks võetakse tarbimislaenu või
SMS-laenu.
Õppelaen – võetakse tarbimiseks, mitte õppimise
rahastamiseks.
Õppelaenu saamiseks ei pea olema kindlat sissetulekut, vaja
läheb 2 käendajat.
Igal õppeaastal maksimumsumma 1920 eurot. 3-aastase õppe
lõpuks juba 5760 eurot + intress 5%. Ei pea võtma maksimumi!
Raskustesse satutakse, kui ei leia pärast kooli lõppu tööd või kui
lahkutakse enne õpingute lõppu koolist.
Kuidas makseraskustes käituda?
Probleemiga tuleb kohe tegeleda, see ei lahene ise!
Teenusepakkuja poole (nt pank või muu laenuandja)
tuleks pöörduda juba enne, kui oled esimesed maksed
võlgu jäänud. Koos tuleks proovida lahendus leida. Võib
pöörduda ka võlanõustajate poole. Tasuta nõustajate
kontaktid: www.minuraha.ee/volanoustajad
Üldjuhul ei tohiks võtta uut laenu vana laenu tasumiseks.
Kindlasti ei tohi mõeldagi SMS-laenule! Lumepalliefekt.
Koosta eelarve. Pööra tähelepanu kuludele – kas on
võimalik neid vähendada ja kas on võimalik tulusid
suurendada?
Maksehäireregister
Ametlik Maksehäireregister (alates 2001), haldab
Krediidiinfo.
Võlgu jäädud eraisikute ja ettevõtete maksed, mis:
on vanemad kui 45 päeva alates maksetähtpäevale järgnevast
päevast;
on koos intresside ja viivistega vähemalt 30 eurot;
ei ole vaidlustatud.
Info säilib eraisikute puhul 3 aastat pärast maksehäire
lõpetamist. Krediidiasutuste sisestatud eraisikute
maksehäired hoitakse pankadele nähtavad 5 aastat
pärast maksehäire lõpetamist.
Kust saada infot?
Tarbijaveeb www.minuraha.ee, kool.minuraha.ee
www.minuraha.ee/vordlustabelid
www.minuraha.ee/kalkulaatorid
www.minuraha.ee/pere-eelarve
Finantsaabits – käsiraamat rahaasjade korraldamisest.
Teemad: finantseesmärkide seadmine, panga- ja
kindlustusteenused, pensionid, investeerimine.
www.minuraha.ee/finantsaabits Pdf-faili ja e-raamatuna.
Pensionidest Pensionikeskusest www.pensionikeskus.ee
Laenudest Tarbijakaitseametist http://laenatargalt.ee
Eesti Juristide Liidu õigusküsimused www.juristaitab.ee
Aitäh!
[email protected]