Transcript Igapäevased pangateenused Laenamine

Finantsharidus
Igapäevased pangateenused
Laenamine
Piret Suitsu
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht
Pangaliidu finantskirjaoskuse toimkond
Eesti Pangaliit
Igapäevased pangateenused
Finantsaabits ptk 2
2.1 Makseteenused- kuidas süsteem toimib?
 Makseteenused on maksja ja saaja vahelised arveldusteenused ning
tasumist võimaldavate vahendite väljastamine.
Sularaha arveldused
Sularaha sissemakse
Sularaha väljamakse
Maksevahendid
Pangakaardid
Tshekid
Sularahata arveldused
Ülekanded
Raha siirdamine
Pangad ehk
krediidiasutused
Nt. Swedbank, SEB
Makseasutused
Nt. Moneygram
E-raha asutused
Nt. Paypal
2.2 Arvelduskonto ja arveldused

7-17 a. vanuselt allkirjaõigus, kuid alates 18-ndast eluaastast on kõik volitused
konto omanikul.

Miks on pangakontot vaja?
Sinna laekub taskuraha, töötasu. Kontolt saab teha ülekande mobiiliarve eest
tasumiseks või maksta kvartalikaardi või kontserdipileti eest.

Milliseid teenuseid saavad noored konto juures kasutada?
Pangakaart, ülekanded, sularahatehingud, hoiused, internetipank, pangateenused
mobiiliga, kohustusliku kogumispensioni valik jt.

Teemad aruteluks:
- Millised on hinnad ja teenused erinevatele kliendigruppidele?
- Mida tuleb teada hinnapakettidest?
- Millised on kontoomaniku kohustused ja vastutus konto üldtingimustes?
- Kuidas valida sobivat teenusepakkujat? (pt 2.6)
2.3 Internetipank
Internetipank
Mobiilimaksed
Saldoinfo
Telefonipank
Klienditugi
Sularaha sisse- ja
väljamaksed
Pangakontor

Ülekanded
Idee: GAG ühiskonnaõpetuse õpetaja Ott Väli ja inglise keele õpetaja Henrik Salumi
õppevahend “E-teenused Eestis” (“Rikas elu” õppevahendid www.teabekeskus.ee)
2.3 Internetipank ja noored
 Kulude-tulude analüüs, eelarve programm (SEB, Swedpank)
 Info ja selgitused pangateenustest
 Kalkulaatorid- laenud, hoiused
 Võimalus sõlmida erinevaid lepinguid- hoiused, kohustusliku
kogumispensioni valik
 E-arved- näiteks mobiiliarve internetipanka
 E-teenused- läbi pangalingi isiku identifitseerimine ja sisenemine näiteks
Maksuametisse, E-riiki
 Personaalsed kontaktandmed- olulised teated pangalt
 Ostud ja teenused pangalingi kaudu- piletid, raamatud jne.
2.3 Turvalisus e-maailmas
 E-kirjad petturitelt.
 Kasutajatunnust, salasõna ja PIN-koodi ei tohi
öelda mitte kellegile. Teenuspakkuja ei küsi
kunagi kliendi koode ei telefoni ega e-kirja
teel.
 Identifitseerimine: ID-kaart, mobiil-ID,PINkalkulaator, koodikaardiga.
 Jälgige regulaarselt konto väljavõtet, et
avastada kahtlased tehingud.
Idee: kaasake õppeprotsessi lapsevanemad (taskuraha, eelarve, kogumise
eesmärgid, e-maailma turvalisus ja eetika).
Eelarvestamise ülesandeid leiate õppevahendite kogust www.teabekeskus.ee
2.4 Maksekorraldused
 Siseriiklikke makseid tehakse pangasiseselt iga päev. Teise panka liigub
ülekanne tööpäeviti ja tööajal.
Pank A
Kati teeb makse Matile
-10 €
Eesti Pank
Pank A
Pank B
-10 €
+10€
Pank B
Mati saab makse Katilt
+10€
 Mobiilimakseid saab teha süsteemiga liitunud pankades, kus ka saajal
peab olema mobiilimakse leping.
Pank A
Katilt mobiilimakse Matile
-10 €
Pankade Kaardikeskus
Pank A
Pank B
-10 €
+10€
Pank B
Mati saab mobiilimakse
+10€
 Probleemide korral pöördub kõigepealt maksja oma panga poole.
2.5 Otsekorraldused

Otsekorraldus
Makse algatajaks on saaja, kelle on õigus makse algatamiseks on tekkinud
sõlmitud otsekorralduse lepingu alusel.
Kati
E-arve teenuse eest
10 €

Pank
Kati konto Ettevõte konto
-10 €
+10€
Ettevõte
Maksejuhis pangale,
E-arve Katile 10€
Teemad aruteluks:
Miks otsekorraldus on mugav ja kasulik inimestele, ettevõtetele, pangale? Mille
eest saab tasuda otsekorraldusega?
- kommunaalarved, elekter
- ajakirjandus
- kindlustus
2.5 Püsikorraldused

Püsikorraldus
Makse algatajaks on maksja, kes jätab pangale korralduse korduvateks makseteks
kindlas summas.
Kati ema
Püsikorraldus Katile
-20 €

Pank
Kati ema konto
-20 €
Kati
+20€
Teemad aruteluks:
Miks püsikorraldus on mugav ja kasulik inimestele, pangale?
Mille eest saab tasuda püsikorraldusega?
- taskuraha
- annetus
Kati
Makse emalt
+20€
2.7 Pangakaardid

Deebetkaart
Kaardiga kasutatakse omaniku kontol olevat raha.

Krediitkaart
Võimalik kasutada panga antud krediiti ehk laenuraha.

Krediitkaartidel on erinevad tagasimakseviisid- määratud tagasimakse, vaba
tagasimakse, järelmaksukaart.

Teemad aruteluks:
Millal on mõistlik kasutada krediitkaarti?
Millele pöörata tähelepanu erinevat tüüpi krediitkaartide kasutamisel?
(laenukoormuse kasv, intressikulud, maksedistsipliin, liigne tarbimine)
Kuidas noored saavad osta internetis- virtuaalne krediitkaart; deebetkaart, millel
on krediitkaardi maksefunktsioon, kuid puudub krediidilimiit.
2.7 Pangakaardi maksed
Pank A
Raha
Pank B
Korraldus kanda raha müüjale
Korraldus võtta maha
raha ostja kontolt
Kaardikeskus
Kinnitus tehingu
õnnestumisest
Kaarditerminal
Ostja kinnitab tehingu
koodiga; ostja saab
kauba.
Müüjale kinnitus tehingu
õnnestumisest; kauba
väljastamine
2.7 Pangakaardid ja turvalisus
 Kuidas vältida pangakaardi kuritarvitust:
- Probleemide korral ja kahtlaste tehingute ilmnemisel tuleb koheselt oma
pangaga ühendust võtta.
- Panga väljavõtet ja kaarditehingute infot tuleb jälgida regulaarselt.
- Kontrollida ostutshekki ja summat enne koodi sisestamist.
- Mitte lubada müüjal kaardiga silme alt lahkuda.
- Jälgida pangaautomaadi toimimist- kas on midagi ebatavalist?
 Teemad aruteluks:
Kaardilepingu tingimused- milline on kaardiomaniku vastutus ja
kohustused?
Kuidas käituda internetis ostmisel? Millised on ohud?
Laenamine
Finantsaabits ptk 6
6.1 Laenude mõte
%
%
Säästjad
Hoiused- lühiajalised kuni
5aastat
Pank
Finantsvahendaja
Laenuvõtjad
Laenud- pikaajalised kuni
30 aasta
Laenu andmise riskid:
Makserisk- laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta
Tururisk- laenu tagatiseks antud vara väärtus väheneb
Likviidsusrisk- laenuvõtja võib vajada raha kokkulepitust kauem
Hajutamisrisk- hoiuse väljamaksmine sõltub laenu tagasimaksmisest
6.1 Laenude mõte
 Finantsvahendaja roll:
- Riskide vähendamine nende hajutamise teel
- Kulude vähendamine
- Hoiuste likviidsuse säilitamine
 Majanduses on raha puudujääk kõrvuti selle puudujäägiga:
- Säästjate ehk investorite kulud on väiksemad tuludest.
- Laenuvõtjate kulud on tuludest suuremad.
 Laenu kasutavad inimesed selleks, et suurendada tulevase sissetuleku
arvel oma tänast ostujõudu.
 Laen on kohustus laenuks võetud raha koos intressidega tagasi maksta.
Teema aruteluks: millal tasub laenu võtmine ära ja millal mitte?
6.1 Millele mõelda enne laenu võtmist?
 On mul seda, mille jaoks laenu soovin võtta, ka tegelikult vaja?
 Kas ostu on võimatu edasi lükata? Võib-olla oleks õigem proovida vajalik
raha säästa või siis koguda vähemalt pool ja laenata teine pool summast
juurde?
 Kas minu sissetulek on laenamiseks piisava suurusega ja stabiilne ka
pikaajaliselt?
 Kas ostu kasutusiga on pikem kui laenu tagasimakse periood?
 Kas minu eelarves jääb piisavalt raha üle laenu tagasimaksmiseks?
 Millest pean loobuma, et saaksin tasuda igakuiseid laenumakseid?
 Kui suur on tegelik intress? Lugege laenuleping hoolega läbi, uurige
erinevaid võimalusi, võrrelge pakkumisi ja krediidi kulukuse määra.
 Kui võtan praegu selle laenu, kas ma ei jäta end ilma võimalusest laenata
tulevikus millegi tähtsama jaoks?
6.2 Laenude liigid
 Liigitamine laenuvõtja,
tähtaja, tagatise järgi
Summa
Ettevõtete
laenud
 Pikaajalisteks laenudeks
peetakse üle 5-aastaseid
lepinguid
Eluasemelaenud
Autoliising
Tarbimislaenud
Krediit
 Riikliku õppelaenu
eesmärgiks on õpingutega
Aeg seotud kulutuste katmine.
kaardi
d
5 aastat
 Laenu ja liisingu vahe –
laenu tagatis omanik on
eraisik, liisinguvara
omanik on liisingufirma
40 aastat
6.3 Enamlevinud maksegraafikud
Annuiteetgraafik
Makse
+ alguses on maksed väiksemad
Intress
+ stabiilne kuumakse
– suurem intressikulu
Põhiosa
– laenujäägi tagastamine graafiku alguses
väga aeglane
Võrdsete põhiosadega graafik
Aeg
Makse
+ laenujääk väheneb kiiremini
+ intressikulu väiksem
Intress
+ maksekoormus väheneb pidevalt
– alguses maksed suuremad
– ebastabiilsemad rahavood
Põhiosa
Aeg
6.2 Intress
 Intress
Laenusaaja poolt raha kasutamise eest laenuandjale makstav tasu protsentides.
Laenuintress = baasintress + personaalne riskimarginaal
 Riskimarginaal- osa laenuintressist, mis sõltub laenuprojektiga ja kliendiga
seotud riskidest.
 Panga baasintres- muutuv intress, mille suuruse määrab panga juhatus või
arvutatakse konkreetse valemi järgi.
 Fikseeritud intressimäärga laenu puhul jääb intress muutumatuks
laenuperioodi lõpuni ( nt. 15%).
 Ujuva intressimääraga intress muutub kokkulepitud sagedusega sõltuvalt
intressimäärade muutusest pankadevahelisel rahaturul (nt. 6 kuu
Euribor+riskimarginaal).
 Krediidi kulukuse määr- laenu kasutamise eest protsentides arvutatav
kulude koormus protsentides.
6.2 Intress
 Intressimäärasid kasutatakse erinevalt. Oluline on võrrelda õigeid
määrasid omavahel.
- aastane intressimäär (sõltumata lepingu kehtivuse ajast) –
pangalaenud, liisingud, krediitkaardid
- krediidikulukuse määr (intress ja lepingutasud aasta baasil) – kõik
laenutooted
- kuine intressimäär (sõltumata lepingu kehtivuse ajast) – kiirlaenud
- vara kallinemine (terve lepingu perioodil) – järelmaksud, liisingud
 Jälgida, kas intressi tuleb maksta algselt laenusummalt või kohustuse
jäägilt.
Idee: Tamsalu Gümnaasiumi matemaatika- ja majandusõpetaja Maire Tamme
“Protsentarvutuse ABCD”; Tarvastu Gümnaasiumi õpetaja Sirje Kasendi
Majandusliku kirjaoskuse harjutusvara (www.teabekeskus.ee)
6.3 Eluasemelaen
 Omafinantseering- millised on plussid ja miinused?
- sissemakse nõutud summas
- kinnisasi (hüpoteek ptk 6.4)
 Laen koos kaastaotlejaga- kuidas jaguneb vastutus?
 Muutuv või kindlaksmääratud intress?
Pikaajalise laenu baasintress on enamasti seotud Euriboriga – euro
hinnaga (intressiga) Euroopa rahaturul. Ajalooliselt tähendab Euriboriga
seotud intress madalamat intressi lepingu kestel, kuid ühtlasi suureneb
ka risk laenuomaniku jaoks, sest pole teada, kas intress võib tõusta.
Muutuv intress võib olla seotud ka panga baasintressiga.
Kindlaksmääratud ehk fikseeritud intressi puhul on eeliseks täpne
teadmine oma laenu igakuise makse suuruse kohta kokkulepitud
perioodil ning selle kohta, et seda ei mõjuta kinnisvaraturu intresside
muutumine.
6.4 Tagatis ja käendus
 Terminid:
- Kinnisasi, kinnisvara
- Hüpoteek
- Käendus
 Millised on riskid ja vastutus käendamisel?
 Millised lisakulud kaasnevad laenu kasutamisega:
- Elu- ja varakindlustus
- Riigilõiv
- Notaritasu
- Lepingu muutmisel
 Planeerimisel tasub tähelepanu pöörata kuludele, mis kaasnevad
soetatud vara omamisega.
6.5-6.7 Õppelaen, tarbimislaenud, autoliising ja
kasutusrent
 Õppelaen- käendustega tagatud riiklik laen õppekulutuste katmiseks.
 Tarbimislaen, väikelaen- tagatiseta laen suuremate kulutuste
finanatseerimiseks.
 Arvelduslaen- lühiajalise limiidiga laen, mis võimaldab arvelduskontoga
miinusesse minna.
 Liising- tehing, kus liisingufirma ostab endale klienti huvitava vara ja annab
selle teatud tasu ehk rendimaksete eest viimase kasutusse.
Kapitalirent- klient saab peale maksete tasumist liisingvara omanikuks.
Kasutusrent- liisingperioodi lõppedes tagastab klient vara liisingfirmale.
6.5-6.7 Õppelaen, tarbimislaenud, autoliising ja
kasutusrent
 Teemad aruteluks:
Kuidas eristada tahtmine vajadusest?
Mida tähendab vastutustundlik tarbimine?
Millised on erinevad alternatiivid ja valikuvõimalused, plussid ja miinused?
Nt. Osta kodu või rentida, jalgratas või auto jne.
 Elulisi ülesandeid õppevahendite konkursilt “Rikas elu”:
 “Rahavoo kvadrant”, Hedvig Evert
 Pere toimetulek ja eelarve, Riina Raja
 Projekt "Arukalt rikkaks“, Tiina Sudi, Helle Kiviselg
 Ühine filmivaatamine ja diskussioon õpetaja juhtimisel:
www.lektoorium.ee dokumentaalid 1 Hiigelhüpe. "Aga mina?" ;
Korporatsioon; Ebamugav tõde; Raha tegemine (Lets make money)
6.8-6.9 Kiirlaen ja makseraskused
 Kiirlaen, SMS-laen – pankade poolt mitteväljastatud laenutoode, kus
on probleemiks kõrge intress ja viivised.
 Makseraskuste enamlevinud põhjused:
 Töökoha vahetus
 Töötus
Majanduskeskkonna
 Palga viivitus
muutused
 Palga vähenemine
 Tööandja probleemid
 Hooletus, distsipliini puudumine
Teadmised,
 Ületarbimine, passiivsus muudatuste elluviimisel
harjumused
 Muutuvpalga ja ebaregulaarsete tulude kõrge osakaal
 Maksevõime laenu võtmisel piiripealne
 Säästud puuduvad, laenude omafinantseering minimaalne
 Segased pere-ja sõbrasuhted, puudub kaastaotleja
6.8-6.9 Kiirlaen ja makseraskused
 Teemad aruteluks:
- Millised on kiirlaenudega seonduvad ohud ja petuskeemid?
- Kuidas ennetada makseraskusi? (rahaasjade planeerimine, pere-eelarve
tegemine, regulaarne säästmine jne.)
- Mida ette võtta makseraskuste puhul? (kokkulepped maksete saajategakommunaalmaksed jm arved, pangalaen, laenud sõpradelt jne.)
- Millised on võimalikud tagajärjed?
Tänan!
[email protected]
Mob: 5097 874
Konkursi “Rikas elu” õppevahendid leiate
www.teabekeskus.ee