Transcript Neeruasendusravi Eestis

Neeruasendusravi Eestis:
ravitulemused, elukvaliteet, ravikulud
Ülle Kirsimägi
Karina Lõhmus
Tiina Tops
Rahvusvaheline neerupäev
Põhja-Eesti Regionaalhaiglas
11.03.2010
Eesmärk:
pöörata tähelepanu kroonilise neeruhaiguse
sagedasele esinemisele ja varajase
avastamise võimaluste teadvustamisele ja
tutvustamisele
Pakuti võimalust kohapeal anda uriinianalüüsi
ja vereanalüüsi
Oodati ~200 inimest, tegelikult tuli ~800 inimest
Neerupuudulikkus on mitmete krooniliste
neeruhaiguste lõppstaadiumi haigus, kus
neerud on pöördumatult kahjustunud
Peritoneaaldialüüs (PD)
Neeruasendusravi meetodid
Hemodialüüs (HD)
Neerusiirdamine
Hemodialüüs (HD)
4-5 tundi
3 korda nädalas
dialüüsikeskuses
Peritoneaaldialüüs (PD)
4-6 “kotivahetust” 24h
protseduur ~0,5 tundi
teostatakse kodus
Neerusiirdamine
Operatsioon:
???
Doonor
???
Riskid
elusdoonor (sugulane)
kadaverdoonor
Medikamentoosne ravi siiriku elu lõpuni
Neeruasendusravi Eestis
700
600
500
400
300
200
100
0
1996
1998
2000
Patsiente kokku
2002
2004
Dialüüsravi
2006
2008
2010
Töötav siirik
4 uuringut




Neeruasendusravi kulude analüüs (2008)
Tiina Tops (mag. ärijuhtimine)
Dialüüsravil olevate patsientide elukvaliteet ja
sotsiaalne toimetulek (2005)
Karina Lõhmus (mag. sotsiaaltöö)
Neerusiirdamine Eestis. Elulemusanalüüs (2003)
Ülle Kirsimägi (mag. rakendusstatistika)
Transplanteeritud haigete elukvaliteet (2002)
Karina Lõhmus (bak. õendus)
Ülevaade uuringutest:


Dialüüsravil olevate patsientide elukvaliteet
Transplanteeritud patsientide elulemusanalüüs
Patsiendi elulemus
Transplantaadi elulemus


Transplanteeritud patsientide elukvaliteet
Ravikulud (koormus ühiskonnale)
Hemodialüüs
Peritoneaaldialüüs
Neerusiirdamine
Dialüüsravil olevate patsientide elukvaliteet
Uuritavad
78% dialüüsi haigetest (1.07.2004)
Kokku
N= 151
HD
n=95
PD
n=56
p
väärtus
64
63
64
0,993
58,1±13,5
57,8±13,4
58,6±14,4
0,741
Keskmine dialüüsi kestus (kuu) 22,8±23,0
mediaan
16
27,5±25,0
18
18,2±17,4
14
0,022
Mehi (%)
Keskmine vanus ±SD
Puue: sügav, raske (%)
79
82
79
0,960
Diabeet (%)
27
23
35
0,106
Neerusiirdamise ootelehel (%)
28
32
21
0,192
Dialüüsravil olevate patsientide elukvaliteet
Patsientide hinnang tervisele
Halb
Rahuldav
Hea
Väga hea
100%
75%
50%
25%
0%
HD
Füüsiline
Vaimne
42,3
51,1
PD
40,6
58,4
(P<0,05)
Dialüüsravil olevate patsientide elukvaliteet
Tervislik seisund piirab igapäevaseid
tegevusi (62% sageli või pidevalt väsinud)
Jah (%)
Kodutööd (tolmuimejaga töötamine jne)
73
Toidukaupade kandmine, tõstmine
75
Treppidest kõndimine mitme korruse jagu
88
Kõndimine rohkem kui 1 km
81
Pesemine, riietumine iseseisvalt
45
Dialüüsravil olevate patsientide elukvaliteet
Töötamine
Alla 65 aastasi 61%, neist töötab 21 %
Tervis piirab töötamist
89%
Töötamise katkestamise peamised põhjused:
- haigus
38%
- siirdumine pensionile
33%
- töö füüsiliselt väsitav
26%
- dialüüsravi väsitav
18%
Võimalusel läheks tööle tagasi
42%
Neerusiirdamine Eestis 1968 – 2009
(n = 822)
60
57
52 53
60
51
50
50
45
40
39
40
32
30
33
31
26
18
20
1312
10
2
2
3
1974
1976
2
6 7
1972
5
4
7 6
1920
12
11
20
20
19
11
7
6
4
17
Kadaverdoonor (n = 720)
Elusdoonor (n = 102)
2008
2006
2004
2002
2000
1998
1996
1994
1992
1990
1988
1986
1984
1982
1980
1978
1970
1968
0
Elulemusanalüüs (siirdamised 2001 - 2005)
Patsiendi ja transplantaadi elulemus
Elulemusanalüüs (siirdamised 1995 - 2008)
Transplantaadi elulemus
Elukvaliteet pärast neerusiirdamist (2002)
Patsiendid





Küsimustikke* tagastati 75/110 (68,2%).
Kõigist elusolevatest siirdatud neeruga
patsientidest osales uuringus 35,7%.
Keskmine vanus 46,5 (siirdamisel 42,4)
Mehi 50.7%
Keskmine neeru ooteaeg 1,3 a.
* (Kidney Disease Quality of Life ShortFormTM,Version 1.1. KDQOF
SFTM, Hays,1995).
Elukvaliteet pärast neerusiirdamist
Patsientide hinnang tervisele
Halb
Rahuldav
Hea
Väga hea
100%
75%
50%
25%
0%
HD
PD
Tx
P<0,001
Elukvaliteet pärast neerusiirdamist
Hinnang tervislikule seisundile hetkel
võrreldes siirdamiseelse perioodiga
100%
80%
palju parem
mõnevõrra parem
muutumatu
halvem
palju halvem
60%
40%
20%
0%
<1a
N=21
1-5a
N=29
>5a
N=24
Elukvaliteet pärast neerusiirdamist
Tulemused




Patsientide üldhinnang oma tervislikule
seisundile osutus valdavalt väga heaks ja
heaks (61%)
Patsientide tervislik seisund paranes
võrreldes siirdamiseelse perioodiga (85%)
Töövõime paranes 68% patsientidest
Paranes meelelahutuste ja hobidega
tegelemine, suhted sõpradega
Neeruasendusravi kulude analüüs
Neeruasendusravi kulude analüüs
Võrrelda siirdatud neeruga patsientide ravikulusid
neeruasendusravi erinevatel perioodidel:
– dialüüsravil (HD & PD)
– siirdamise järgselt
 1.
aastal
 2. aastal
 3. aastal
 4. aastal
Neeruasendusravi kulude analüüs
Uuritavad patsiendid (212)
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
Keskm vanus 45,4 a
Dialüüsil
14,7 k
31
26
26
22
24
26
20
15
3
14
5
<20 20 - 24 25 - 29 30 - 34 35 - 39 40 - 44 45 - 49 50 - 54 55 - 59 60 - 64 65+
Naised 42,5%
Mehed 57,5%
Neeruasendusravi kulude analüüs
Haigekassa andmebaasid
Arv
Raviarved
- ambulatoorsed
- päevastatsionaarne
- statsionaarne
 Retseptid
 Töövõimetuslehed

14 522
11 594
668
2 260
29 413
1053
Maksumus
(mln)
147,7
68,8
13,9
64,9
54,4
1,7
Neeruasendusravi kulude analüüs
Eesti Haigekassa kulu aastas
600000
539 835
Retseptiravimid
Päevaravi
Ambulatoorne
Statsionaarne
Siirdamine
495 670
Ravikulud (EEK)
500000
369 745
400000
300000
200000
126 444
106 830
103 918
Tx 3.a
Tx 4.a
100000
0
HD
PD
Tx 1.a
Tx 2.a
HD - Hemodialüüs, PD - Peritoneaaldialüüs, Tx - Siirdamine
Neeruasendusravi kulude analüüs
3 aasta kumulatiivsed kulud
1600000
HD
PD
Siirdamine
1400000
1200000
1000000
HD PD
800000
600000
400000
200000
0
1
3
5
7
9
11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35
Kuu
Neeruasendusravi kulude analüüs
Võrdlus teiste uuringutega
Ravikulu võrreldes hemodialüüsraviga (%)
100
%
95.5
84.5
91.7
77.6
68.5
75
58.6
50
25
19.1
15.2
19.5 15.7
23.4 19.8
PD Tx Tx Tx
1.a 2.a 3.a
PD Tx Tx Tx
1.a 2.a 3.a
0
Tx Tx
1.a 2.a
Kaminota 2001
Jaapan
PD Tx
Winkelmayer 2002
13 artikli ülevaade
Salonen 2003
Soome
Tops 2008
Eesti
Neeruasendusravi kulude analüüs
Järeldused



PD kui ambulatoorne ning HD-st maksumuselt
odavam ravimeetod ei osutunud patsiendiga seotud
kogukulude hindamisel oluliselt efektiivsemaks
suuremate statsionaarsete ravikulude tõttu.
Neerusiirdamise summaarsed ravikulud on oluliselt
madalamad võrreldes dialüüsiraviga.
Patsiendi ühe ravipäeva maksumust mõjutavateks
faktoriteks osutusid patsiendi sugu ja sekundaarne
neeruhaigus (diabeet).
Kokkuvõte


Ennetustegevus: neeruhaiguse varajane
avastamine lükkab edasi neeruasendusravi
vajadust.
Neerusiirdamine kui kõige odavam
neeruasendusravi meetod tagab patsiendile
oluliselt parema elukvaliteedi ning säilitab
töövõime.
Tänuavaldus





Kaasautorid:
Karina Lõhmus
Tiina Tops
Kliiniku juhataja prof. Ants Peetsalu
Kirurgid:
Aleksander Lõhmus
Jaanus Kahu
Peeter Dmitriev
Nefroloogid:
Mai Rosenbeg
Madis Ilmoja
Asta Auerbach
Koordinaatorid: Hele Nurme; Pärt Prommik
Anni Küüsvek; Evelin Reinhold
Tänan tähelepanu eest!