Transcript ettekanne - Riigikogu

Muudatused riigieelarve
seaduse koostamisel
Reeglid riigieelarve koostamisel (1)
• Riigieelarves planeeritakse konkreetse perioodil vahendid,
mida riik riiklikke üleandeid täites kogub, vahendab või
kasutab ja seatakse vahendite kasutamise piirmäärad
kindlaksmääratud institutsioonidele või valitsemisaladele.
• Riigieelarve seletuskirjas antakse ülevaade
valitsussektori eelarvepositsiooni kujunemisest ja
selgitatakse lahti riigieelarve tulude, kulude, investeeringute
ja finantseerimistehingute planeerimise alused ning sisu.
• Konsolideerimine (Consolidation) – kõik
konsolideerimisgrupi sisesed tulud, kulud, varad ja
kohustused elimineeritakse. Elimineerimiseks kasutatakse
tehingupartneri koodi (kassapõhises eelarves ja eelarve
täitmise aruandes kasutatakse vastavat eelarve objektikoodi
algusega TP).
Reeglid riigieelarve koostamisel (2)
• Kassapõhise riigieelarve planeerimine – tulud,
kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud
planeeritakse selle asutuse eelarves, kellele laekub raha või
kes teostab makseid.
• Riigi tulud – on riigieelarves planeeritavad tulud, mida
riik riiklikke ülesandeid täites kogub ja kasutab.
• Kohaliku omavalitsuse tulud – on tulud, mida kohalik
omavalitsus või riik kogub kohaliku omavalitsuse
ülesannete täitmiseks.
• Kohalikele omavalitsustele edasiantavad tulud – on
riigi poolt kogutavad ja riigi poolt kohalikele
omavalitsustele ülekantavad, riigieelarves tuluna ja kuluna
planeeritavad ning kohalikule omavalitsusele nende
ülesannete täitmiseks laekuvad tulud.
Reeglid riigieelarve koostamisel (3)
• Riigieelarve kassapõhiste konsolideerimisgrupi
siseste tehingute planeerimine – tulud, kulud,
investeeringud ja finantseerimistehingud planeeritakse selle
asutuse eelarves, kus seda eelarvet kasutatakse. Põhjendatud
juhul otsustatakse erandite tegemine riigieelarve koostamise
käigus. Ebaolulisi konsolideerimisgrupi siseseid tehinguid ei
planeerita ega eristata (sh. riigieelarve täitmise aruandes).
• Ebaoluline konsolideerimisgrupi sisene tehing – on
tehing mille maksumus on alla 100 000 euro
• Tehingud teiste avaliku sektori üksustega valitsemisala siseselt on võimalik ministri käskkirjaga ümber
jaotada ühesugust avalikku teenust osutavate erineva
omandivormiga asutustele antavaid toetusi (riigiasutuste
puhul siirdeid).
Eelarve seaduse struktuuride võrdlus (1)
2003, 2012, 2013
2003.a eelarve
2012.a eelarve
2013.a eelarve
Seaduse formaat
Eelarve esitatakse ühes veerus.
Majanduslikku sisu ja rahastamise
allikaid eristatakse “seal hulgas”,
“sellest”, „-„ kasutatakse Boldi, Italic
jne. Raskesti loetav.
Riik kokku tulusid ja kulusid
rahastamise allikate ja majandusliku
sisu lõikes välja ei tooda.
Eelarve esitatakse maatriksi kujul,
erinevad rahastamise allikad kõrvuti
veergudes (kokku 8 veergu).
Valitsemisalad ülevalt alla asutuste
lõikes.
Riik kokku tulusid ja kulusid
majandusliku sisu järgi välja ei tooda.
Erinevate aastate võrdlus on
raskendatud, samuti ei saa kõrvale
tuua eelarve täitmise aruannet.
Eelarve esitatakse ühes veerus
plokkidena: koond, piirmäärad, tulud
ja tuludest sõltuvad kulud,
edasiantavad maksud,
finantseerimistehingud.
Riik kokku tuuakse välja eelarve
summad tegevusalade; liikide ja
kontode lõikes. Võimalik panna kõrvuti
erinevate aastate eelarved ja eelarve
täitmise aruanne.
Administratiivne jaotus
Eelarve tulud, kulud ja
finantseerimistehingud tuuakse eraldi
paragrahvide all (vastavalt § 1, § 2 ja §
3) valitsemisalade lõikes. Kulud
näidatakse ka asutuste lõikes.
Eelarves asutuste lõikes planeeritakse
kulud (va muud kulud). Valitsemisala
üleselt planeeritakse tulud,
investeeringud ja
finantseerimistehingud
Eelarves asutuste lõikes planeeritakse
kuludest tööjõu- ja majandamiskulud.
Valitsemisala üleselt planeeritakse
tulud, investeeringud, antud toetused,
finantseerimistehingud ja
edasiantavad maksud.
Eelarve seaduse struktuuride võrdlus (2)
2003.a eelarve
2012.a eelarve
2013.a eelarve
Konsolideeritud eelarve
Puudub konsolideeritud
eelarve.
Konsolideeritud eelarve. Konsolideeritakse
laekumised teistelt riigiasutustelt (allikas 60),
tehingud konsolideeritakse ühepoolselt,
vastaspooltel tehingud osaliselt
planeerimata.
Eelarve konsolideerimisel
elimineeritakse riigieelarveliste
asutuste vahelised siirded ja toetused
(tähistatud eelarves tehingupartneri
koodiga).
Rahastamise allikad
Valitsemisalade kuludes
Eelarve planeeritakse erinevate rahastamise
tuuakse välja lisaks riigituludest allikate lõikes.
tehtavatele kuludele ka kulud
majandustegevusest laekunud
summade arvel ja välisabi
vahendite arvel.
Rahastamise allikate arvetuse
pidamiseks kasutatakse detailsemat
tulukontot. Kasutusel olnud allikad
asendatakse eelarve liigiga, et tagada
eelarve piirmäärade kasutamine
vastavalt seadusele.
10 – arvestuslikud vahendid
20 – kindlaksmääratud vahendid
30 – ülekantavad vahendid
31 – välistoetuste kaas- ja
omafinantseering
40 – tulud ja tuludest sõltuvad kulud
5x – edasiantavad maksud
Eelarve seaduse struktuuride võrdlus (3)
2003.a eelarve
2012.a eelarve
2013.a eelarve
Objekt ja lisatunnus
Eelarve seaduses tunnused
puuduvad. Kulude liigendamisel
riigikassas lisatakse
investeerimisobjektidele objektikood
ja eraldistele vajadusel lisatunnus
eristamaks millise eelarvega on
tegemist.
Eelarve seaduses tunnused puuduvad.
Kulude liigendamisel riigikassas lisatakse
investeerimisobjektidele objektikood ja
eraldistele vajadusel lisatunnus
eristamaks millise eelarvega on tegemist.
Tulud
Tulud planeeritakse valitsemisaladele Tulud planeeritakse valitsemisaladele
tsentraalselt.
tsentraalselt.
Eelarve seadusesse on lisatud eelarve
objekt asendab seni kasutatud
lisatunnust ja objektikoodi. Objekt
määratakse kas Riigikogu, Vabariigi
Valitsuse või ministri tasandil.
Tulud planeeritakse valitsemisaladele
tsentraalselt.
Tulud planeeritakse detailsemalt.
Dividenditulud, intressitulud ja muud
finantstulud tuuakse muude tulude alt
välja Finantstulude alla.
Kulud
Kulud planeeritakse asutuste
lõikes: eraldised, tegevuskulud,
muud kulud. Investeeringud
valitsemisaladele tsentraalselt.
Kulud planeeritakse asutuste lõikes:
eraldised, tegevuskulud, muud kulud.
Investeeringud valitsemisaladele
tsentraalselt. Tegevuskulud sisaldavad
personali- ja majandamiskulusid.
Tegevuskulude sisu on laiem, siia kuuluvad ka
antud toetused (varem eraldised), tööjõu- ja
majandamiskulud ja muud kulud. Finantskulud
sisaldavad intressikulusid ja muid finantskulusid.
Maamaks, mis varem olid muude kulude all,
kajastatakse majandamiskuludes.
Muude kulude alla jäävad riigisaladusega seotud
kulud ja edasiantavad maksud.
Näide
MKM Maanteeamet 2003,2012, 2013
Täname kuulamast!
VV tegevusprogrammi 2011 - 2015 ning valitsuskabineti
poolt 13.10.2011 heaks kiidetud OECD riigivalitsemise
raporti rakendamise tegevuskava kohaselt tuleb RM-il:
• standardiseerida juhtimisinfo ning personali- ja
finantsaruandlus (2012. a II kvartal);
• ühtlustada eelarvestamisel ja raamatupidamises
kasutatavad arvestuspõhimõtted (2012. a II kvartal);
• arendada välja ja seostada infosüsteemid (2015. a I
kvartal).
Nõukogu direktiivi 2011/85/EL kohaselt:
• Komisjon hindab 31. detsembriks 2012. aastal rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite
(IPSAS) sobivust liikmesriikidele.
Probleemid riigi finantsjuhtimises (1)
• Eelarvestamisel ja raamatupidamises kasutusel erinevad mõisted,
printsiibid ja reeglid – eelarvestajad ja raamatupidajad räägivad eri keeltes
Eelarve
koostamine
Otsuste tegemine
eelarve
korrigeerimiseks
Eelarve
menetlemine
Seire ja
hindamine
Eelarvest makse
teostamine
Arvestuse
pidamine ja
aruandlus
Näide: riikliku ravikindlustuse vahendid –
sotsiaalmaksu osa (13%)
2012 eelarves:
Kajastatakse Sotsiaalministeeriumi eelarves “sihtotstarbelise
eraldisena” artikliga 450 selgitusega “Eesti Haigekassa
riikliku ravikindlustuse kulud”.
2013 eelarves:
Kajastatakse Rahandusministeeriumi eelarves „edasiantavad
maksud ja tasud” konto 60 objektikood TP640201
selgitusega “Riikliku ravikindlustuse vahendid”.
SMS § 10. Maksu laekumine
(1) Maksu- ja Tolliamet kannab käesoleva seaduse § 9
lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 9 lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel
laekunud sotsiaalmaksu üle riigieelarve riikliku
pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse 15
tööpäeva jooksul.
Probleemid riigi finantsjuhtimises (2)
• Riigisiseste juhtimisotsuste tegemine (eelarve protsess) •
Ei kasutata raamatupidamises olevat informatsiooni asutuse nõuete, kohustuste ja
põhivara kulumi kohta (bilansis olevat infot). Raamatupidamisaruandeid kasutavad
vaid Statistikaamet ja välised hindajad (EK, IMF, EUROSTAT)
Probleemid riigi finantsjuhtimises (3)
• Valitsussektori eelarvepositsiooni planeerimine –
eelkõige riigieelarveliste asutuste osas ei ole piisavalt informatsiooni riigi
planeeritavate nõuete ja kohustuste muutude osas (kuna planeeritakse
kassapõhiseid tulusid ja kulusid).
Valitsussektor (Government sector)
Keskvalitsus
(Central government)
Kohalikud omavalitsused
(Local government)
Sotsiaalkindlustusfondid (Social security
funds)
Riigieelarvelised asutused
Linna- ja vallaasutused sh
allasutused
Haigekassa
Keskvalituse valitseva mõju all
olevad valitsussektorisse
kuuluvad sihtasutused,
mittetulundusühingud ja
äriühingud
Kohalike omavalitsuste
valitseva mõju all olevad
valitsussektorisse kuuluvad
sihtasutused,
mittetulundusühingud ja
äriühingud
Töötukassa
Valitsussektorisse kuuluvad
muud avalik-õiguslikud
juriidilised isikud
Probleemid riigi finantsjuhtimises (4)
• Asutustes kasutusel juhtimisaruandluse aluseks erinevad
arvestusobjektid – ei võimalda riigis operatiivset informatsiooni kogumist
ning standardiseerimata infosüsteemide arendused on väga aja- ja ressursimahukad
Arvestusobjekt
Toetus
Eelarveüksus
Tulu/kulu üksus
Projekt
Programm
Dimensioon (eesti)
Vastutus
Vastutaja
Toetuse liik
Toetus
Eelarveüksus
Tulu/kulu üksus - tase 1
Tulu/kulu üksus - tase 2
Tulu/kulu üksus - tase 3
Tulu/kulu üksus - tase 4
Projekti grupp
Projekt
Tulemusvaldkond
Programm (+alamprogramm)
Tegevuste kogum
Tegevus / Teenus
Alategevus / Teenus
Koodi haldamine
Üleriigiline
Eelarve
Eelarve
Projektijuht
Eelarvejuht
Kululimiit Kulujuht
Eelarve
Projektijuht
Üleriigiline
Asutus
Asutus
Asutus
Asutus
Asutus
Üleriigiline/ Asutus
Asutus
Üleriigiline
Üleriigiline
Asutus
Asutus
Asutus
Probleemid riigi finantsjuhtimises (5)
• Riigieelarve seadus - ei ole võimalik kinnitatavale eelarvele tuua kõrvale
vajalikke võrdlusandmeid nii eelmiste perioodide eelarvete kui ka eelarve
kasutamise kohta.
Liik
Riigieelarve
piirmäärad
Konto
COFOG
Eelarve
Valitsemisala tulud kokku
10
35 000
320
Riigilõivud
Valitsemisala kulud kokku
4
10
Antud toetused
20
5
10
Tööjõu- ja majandamiskulud
10
Investeeringud
IN090000
Valitsemisala tulud kokku
40
Kaupade ja teenuste müük
Valitsemisala kulud kokku
5
Edasi
antavad
maksud
56
70
TP014003
56
60
SE000017
Finants.
tehingud
10
102
- 650 000
- 9 000 000
- 1 000 000
500 000
32
40
35 000
-9 650 000
20
30
Tulud ja
tuludest
sõltuvad
kulud
Objekt
500 000
-500 000
10
Tööjõu- ja majandamiskulud
- 500 000
Hasartmängumaks- Maksu- ja Tolliametilt
2 515 000
10
Hasartmängumaks – Pere, meditsiini-, hoolekande-,
vanurite-, ning puuetega inimeste projekt
10
Antud laenude tagasimaksed
-2 515 000
650 000
Mis muutub ?
2013:
• Riigi finantsjuhtimises (eelarvestamisel ja
raamatupidamises) võetakse kasutusele ühesugused
mõisted, printsiibid ja reeglid
• Uus riigieelarve ülesehitus seaduses
2013-2014 standardiseeritud SAP-i kasutuselevõtu järgselt:
• Asutused hakkavad planeerima lisaks kassapõhisele
eelarvele ka nõudeid, kohustusi ja põhivara kulumit
• Luuakse järk- järgult reaalajas kättesaadavad standardsed
aruanded nii asutuse tasandil kui ka üleriigiliselt