mis on eelarve eelarvelistele asutustele

Download Report

Transcript mis on eelarve eelarvelistele asutustele

Eve Marima










Põhiseadus
Riigieelarve seadus
Valitsuse strateegilise planeerimise määrus
Valitsuse korraldus – riigi eelarvestrateegia, stabiilsus/konvergentsiprogramm
Rahandusministri eelarvemäärus/käskkiri
Iga-aastane riigieelarve (seadus)
Valitsuse korraldus – tegevuskava ja eelarve liigendus
Rahandusministri käskkiri kulude ülekandmiseks
Majandusaasta aruanne
Eve Marima





Eelarve strateegiad, eesmärgid ülesanded
Protseduuri reeglid eelarve koostamiseks ja
täitmise jälgimiseks
Riigieelarve kassaline teenindamine, eeskirja
järgi.
Riigieelarve klassifikatsioon
Riigieelarve seadus, Seadus 200… aasta
riigieelarve
Eve Marima




Ühtsuse põhimõte – ühe aruandeperioodi tulud ja
kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves;
Reaalsuse põhimõte – planeeritavad tulud ja kulud
peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele;
Selguse põhimõte – nõuab tulude ja kulude niisugust
liigendust, et kõikide eelarve tulude päritolu ja
kulude
eesmärk oleks selgelt määratletud;
Eelnevuse põhimõte – riigieelarve võetakse vastu
enneeelarve aasta algust
Eve Marima



Kõikehaaravuse põhimõte – riigieelarve peab
sisaldama riigi kõiki tulusid ja kulusid ning
finantseerimistehinguid;
Spetsialiseerituse põhimõte – valitsus võib kulutada
ainult nendeks otstarveteks eelarvelisi vahendeid, mis
eelarveseaduses ette nähtud on;
Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide
tulemused on avalikud
Eve Marima




Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus
kasutab riigi raha
Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude
plaan
Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele
antud volitus rahva raha kasutamiseks
Riigieelarve mõjutab majandust, majandus
omakorda riigieelarvet
Eve Marima


Valitsusasutused alustavad järgmise aasta
eelarve koostamist kevadel.
Rahandusministeerium kogub
ministeeriumide eelarvetaotlused ning peab
ministeeriumidega nende summade üle
läbirääkimisi.
Rahandusministeerium esitab valitsusele
riigieelarve projekti
Eve Marima


Valitsus riigieelarve Riigikogule
Riigikogus läbib riigieelarve kolm lugemist.
Vastavalt seadusele peab Riigikogu
eelarveprojekti heaks kiitma enne järgneva
eelarve aasta algust.
Eve Marima
Eelarve poliitilised otsused:
 toetaksid maksimaalselt makromajanduslikku
stabiilsust,
 ohjaksid majanduse tasakaalustatud arengut
ohustavaid riske,
 parandaksid majanduse kasvupotentsiaali ja
tööhõivet.
Eve Marima



reservide olemasolu
paindlikkus eelarves tulude ja kulude
struktuuri muutmiseks,
otsuste langetamise üheaegsus,
jätkusuutlikkus, valdkonnapoliitikate, muude
valitsussektori tasandite, kõigi
rahastamisallikate arvesse võtmise
Eve Marima





Struktuurne ülejääk kogu perioodil;
Nominaalne ülejääk aastast 2014;
Netovarade taseme säilitamine;
Alates 2015. aastast reservide
taastamine ja kasvatamine;
Eelarveaasta kestel positiivsetest
lisaeelarvetest hoidumine, võimalik
maksude ülelaekumine suunatakse
reservi.
Eve Marima


Tulu laekub enim sotsiaalmaksust,
käibemaksust ja tulumaksust. Lisaks laekub
tulu erinevatest aktsiisimaksudest nagu
näiteks kütuseaktsiis, alkoholiaktsiisist ja
tubakaaktsiisist.
Riigieelarve strateegia on suunatud otseste
maksude vähendamisele ja kaudsete
maksude suurendamisele
Eve Marima



Enim kulutab valitsus sotsiaalkuludeks.
Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad
pensionid.
Teisel kohal on tervishoiukulud,
järgnevad haridus- ja teaduskulud.
Eve Marima



keskvalitsuse eelarve ei sisalda kohalike
omavalitsuste eelarveid
üldvalitsuse eelarves lisanduvad keskvalitsuse eelarvele valla- ja linnaeelarved
igal aastal eraldab keskvalitsus omavalitsuste
eelarvetesse toetussummasid, omavalitsustel
on oma tulud kulud ja eelarved
Eve Marima




Rahandusministeeriumi kodulehel
EL finantsraamistik 2014-2020
Riigi eelarvestrateegia aastateks 2013-2016
Majanduse ülevaated ja prognoosid, valdavalt 2
korda aastas, aadressil
http://www.fin.ee/?id=263
Eve Marima

2013. aasta riigieelarve
Riigi eelarve tulud: 7,5 miljardit eurot, kasv
2,2%
Riigieelarve kulud: 7,7 miljardit eurot, kasv
1,1%
Kavandatav valitsussektorieelarvepositsioon:
-0,7% SKPst
Eve Marima




Riigieelarve korjekeskkond, mis sisaldab
välisabi projekte, investeerimisprojekte,
meetmete eelarveid
Võimaldab aruannete genereerimist
Sisaldab abimaterjale ja täiendavaid vorme
Asub aadressil http://eelarve.fin.ee .
Eve Marima








Tegevusvaldkond
Strateegiline eesmärk
Meede
Finantseerimis-allikas
Kulu-artikkel
Finantseerimine
Olulisemad tegevused
Selgitused tulude ja kulude kohta
Eve Marima



Asutustele, kes on riigieelarve
subjektid on määratud kontaktisikud
Rahandusministeeriumi eelarve
osakonnas
Riigikassa jälgib riigieelarve täitmist
kassaliselt
Raamatupidamise arvestus on
tekkepõhine, koordineerib Riigi
Tugiteenuste Keskus
Eve Marima



Klassifikaator koosneb: eelarve liik,
eelarve konto ja eelarve objekt
Riigi eelarvest maksete tegemiseks
kirjeldatakse maksekorraldus
järgmiselt: eelarve aasta. osa. jagu.
järjetunnus. eelarve liik. eelarve konto.
eelarve objekt. ( näide õppelaenu
kustutamine)
201...4.00.01.10.50.SE00000001.
Eve Marima









Riigi rahakott
Pangakaardi taotlemine
E-Riigikassa
Asutuste kontod E-riigikassas
Kontsernikontovälised arvelduskontod
Riigieelarve klassifikaatori kood
Rahandusministeeriumi pangakontod
Riigieelarve klassifikaator ja kassalise
teenindamise eeskiri
Riigieelarve täitmise aruanne
Eve Marima




Riigieelarve täitmise seire
Tegevuspõhine seire
Struktuurivahenditega seonduv
seiretegevus
Hindamine
Eve Marima



Rahandusministeeriumi vastutada, on riigieelarve
horisontaalne seirekorraldus, viiakse läbi nii kuu
kavartali kui ka aasta seire majandusaasta aruande
järgi.
Seiretegevus on osa eelarvepoliitikast ning panustab
strateegilise eesmärgi „jätkusuutlik ja makromajandust
tasakaalustav eelarvepoliitika“ saavutamisse.
Seiretegevuse osa toodud eesmärgi saavutamisel on:
hinnata riigi ressursside kasutamise tulemuslikkust,
strateegiliste arengukavade ning tegevuskavade
elluviimist.
Eve Marima


Riigikontroll kui riigi audiitor, kes vaatab, kas avaliku
sektori raha on kasutatud tulemuslikult – säästlikult,
tõhusalt ja mõjusalt – ning õiguspäraselt.
Ehk kas valitsuse tegevus on piisav, et tagada raha
sihipärane ja otstarbekas kasutamine, ning kas
aruanded annavad kulutamisest ja tulemuslikkusest
adekvaatse pildi.
Eve Marima