Transcript Kohanimede keeleline korrastamine - Maa

Kohanimede keeleline
korrastamine
Peeter Päll
Maaamet, 22.02.2011
Teemad
• Kohanimede keelsus
• Nimede kirjaviis:
– eesti tähestik
– vana ja uus kirjaviis
• Kohanimede õigekirjareeglid:
– suur ja väike algustäht
– kokku- ja lahkukirjutamine
• Kohanime omastavaline v nimetavaline vorm
• Hargtäiendi vorm
Oma- ja võõrsõnad, võõrkeelsed sõnad
• Eesti keeles kasutatava sõnavara ja nimed võib
struktuuri poolest jagada kolmeks:
– omasõnad ja –nimed (lipp, maailm, käsi, elu;
Hageri, Narva, Kilingi-Nõmme..)
– võõrsõnad ja nende sarnased nimed (buss,
garaaž, trofee, film; Betooni tn, Maneeži tn,
Sovhoosi tee..)
– võõrkeelsed sõnad e tsitaatsõnad ja nimed (show,
action; Rocca al Mare, Löwenruh, Wildenau..)
Nimede sobivus KNSi seisukohalt
• Eestikeelne nimi
– piiranguteta kasutus
• Võõrsõna moodi nimi
– nõuab kultuuri- ja ajaloolist põhjendust
– nt kui nimi on põline või pikalt kasutusel olnud
(kasutatud enne 1944-ndat aastat), siis on põhjendus
olemas
• Võõrkeelset nime saab kasutada:
– kui on vastava vähemusrahvuse (rootsi, vene) alal
– kui on pühendusnimi (isiku täieliku nimega)
– kui nime panekuks on regionaalministri nõusolek
• sobib samuti siis, kui on kultuuri- ja ajalooliselt põhjendatud
Kuidas ära tunda võõrkeelset nime?
• Võõrtähed c, q, w*, x, y (vms, nt è, ë, č):
– Rocca al Mare, Lucca, Wildenau
• Nime hääldatakse teisiti, kui kirjutatakse:
– Shultsi [šultsi], Nitschke [nitške], Liebenau [liibenau],
Strenze [štrentse], Rehbinderi [reebinderi], Bishopi
[bišopi]
– Grossthali [gro(o)stali], Hagersthali [haagerstali],
Thiukama [?], Tuttvardi [tutvardi]
• Võimalik on tingida, kui väidetakse, et nime
loetakse eesti kirjaviisi kohaselt:
– Villa-Kalle, Starkopfi, Antonova, Adelheidi, Otiumi
Kuidas ära tunda võõrsõnalist nime?
• Tähed f, š ja ž:
– Fosfori, Šiini, Maneeži, Telfo
• Rõhk kaugemal kui 1. silbis:
– En`ergia, Pan´eeli, All`ee, Suhh´uumi, Marr`ai, Fant`aasia,
Gener`aatori
• b, d, g sõna alguses:
– Betooni, Dunkri, Gaasi, Gamma
• Ebatavalised häälikjärjendid (siiski hääldatavad!):
– Mjartseva, Turbatnja, Abti, Smirnova
• Rahvusvahelise tüvega sõna või selle analoog:
– Instituudi, Viidemanni
Eestikeelsuse kindlakstegemine
•
§1. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise alused ja põhimõtted
–
–
–
–
•
(1) Kohanime eestikeelsuse kindlakstegemisel võetakse aluseks nüüdne käibiv nimekuju.
(2) Kohanimi on eestikeelne, kui tema tuum vastab käesoleva määruse §-des 3 ja 4 sätestatud
nõuetele.
(3) Kohanimesse kuuluvale võimalikule hargtäiendile rakendatakse käesolevas määruses
nimetuuma kohta sätestatut.
(4) Eesti murded, olgu oma õigekirjaga või ilma selleta, kuuluvad käesoleva määruse
tähenduses eesti keele tervikusse.
§2. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise pädevus
–
–
(1) Olemasoleva või määratava kohanime eestikeelsuse teeb käesolevas määruses ettenähtud
korras kindlaks kohanimemääraja, kelleks on kohalik omavalitsus, minister või Vabariigi
Valitsus.
(2) Kahtluse korral olemasoleva või määratava kohanime eestikeelsuses pöördub
kohanimemääraja kas kohanimenõukogu või nimeteadusliku usaldusasutuse poole keelelise
eksperdihinnangu saamiseks. Nimeteaduslik usaldusasutus teeb oma eksperdihinnangu
teatavaks ka kohanimenõukogule.
Eestikeelsuse kindlakstegemine
•
•
•
•
•
Kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on:
1) äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vorm (nt Tõusu, Tormi, Jääraku,
Raudsilla);
2) kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga (nt Juhkentali,
Rakvere, Vestervalli) ega ole äratuntav muganemata võõrkeelne sõna (nt Iskra,
Jantar, Ogonjok, City, Neugrund, Plaza);
3) füüsilise isiku nimi (st pühendusnimede kohta keelsusnõudeid ei esitata).
Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu sellega käändes, siis
peab nimetuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti
omasõna omastava käände kuju.
–
–
“Pimeaed tn” > Pimeaia tänav, (väikekohad) “Voka-Aed” > Voka-Aia, “Elektron AÜ”
> Elektroni AÜ, “Metsaonnid AÜ” > Metsaonnide AÜ
Liigisõna ise ei pea olema omastavas käändes (sh maaüksuse nimed, kus
kasutatakse üksusel asuva objekti nime, nt Kulgu sadam)
Eestikeelsuse kindlakstegemine
• Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võivad
nimetuumaks olla ka võõrsõnad, mille tunnused on:
– tähtede f, š, z ja ž (võõrsõnatähtede) esinemine (nt Fosfori
tänav);
– tähed b, d, g sõnavormi algul (nt Betooni tänav, Gümnaasiumi
tänav);
– rõhk järgsilbil, juhul kui on tegemist ilmse laensõnaga (nt Energia
tänav, Tekstiili tänav).
• Võõrnimedes kasutatavad võõrtähed (c, q, w, x, y)
tulevad arvesse ainult füüsilise isiku nime kasutamisel (A.
Weizenbergi tänav).
Teeme proovi:
• Villa Valbella
Villa Selge
Villa Tamara
Villa Theala
Villa-Baltania
Villa-Dolf
Villa-Doneem
Villa-Egyda
Villa-Illi
Villa-Kalle
Villa-Kleopatra
Villa-Salme
Villa-Taklaja
Villa-Trelin
Villa-Troja
Villa-Verta
• Villa Eugenie
• Boorita
Borni
Brakmani
Cluny
Dargo
Ebely
Georgi
Grossthali
Grünbergi
Kristoferi
Liebenau
Nitschke
Strenze
• Koffi
Strandsoni
• Güneri
Hasienda
Eesti-ladina tähestik
• Eesti tähestik:
– abdefghijklmnoprsšzžtuvõäöü
• neist f, š, z, ž on kasutusel üksnes võõrsõnades
• b, d, g sõna alguses esinevad üksnes võõrsõnades
– võõrtähed: c q w x y (esinevad üksnes võõrkeelsetes nimedes)
• NB! eestikeelne omasõna (puss) / võõrsõna (buss) // võõrkeelne
tsitaatsõna (show)
• eestikeelne nimi / võõrkeelne nimi
• Eesti-ladina tähestik
– = eesti tähed + võõrtähed + kõik ladinatähelistes keeltes
kasutatavad tähed (sh č, é, å)
Kirjaviisid
• Kirjaviis – st see, kuidas me hääldust kirja paneme
– vrd inglise [nait] > night, knight, nyte
• Eesti keele kirjaviisid:
– korrapäratu kirjaviis kuni XVII saj lõpuni
– vana kirjaviis XVII sajandi lõpust kuni 1860. aastateni
– uus kirjaviis (esimesed ettepanekud juba 1820. aastatel)
• Erinev kirjaviis ei tähendanud erinevat hääldust!
– calla = kalla = kala
Vana kirjaviisi reeglid
• Erinevus uuest kirjaviisist:
– pikka täishäälikut märgiti lahtises silbis ühekordselt: koli, ue,
jama, wie, asa
– lühikest täishäälikut märgiti lahtises silbis järgneva kaashääliku
topeldamisega: temma wanna lukku kollin
– NB! vana kirjaviis võimaldas kahetist tõlgendust: kannu = kannu
(om sõnast kann) või kanu (mitm os sõnast kana)
– vanas kirjaviisis oli sõnade kirjapildi seos keeruline: kool – koli –
koli (vrd praegu: kool – kooli – kooli)
• Tähestik:
– kuni uue kirjaviisi käibeletulekuni ei märgitud sageli õ-d, vaid
seeasemel enamasti ö
– gooti kirjas oli v asemel w
Kuidas vana kirjaviisi ära tunda?
• Ebaharilikud topeldused nime keskel:
– -bb-, -gg-, -dd- (Sabba > Saba, Rägga > Räga, Sadda > Sada, Kaggootsa
> Kaguotsa)
– -tt-, -kk-, -pp-, kui sõna on tegelikult II vältes (Otti > Oti, Kukke > Kuke,
Eppu > Epu)
• Ebaharilikud tähejärjendid, nt –ij- (Ijetse > Hiietse)
• Vanapärased hääldusjooned nimes (nt -o sõnas kaugemal:
Sallo > Salu, Ado > Aadu)
– o-d ei pea tingimata nimes parandama, kuigi Põhja-Eestis oleks see
soovitatav
• Raskesti märgatavad:
– Simu > Siimu, Idase > Iidase, Iri > Iiri, Ira > Iira
– Alle > Ale, Annimatsi > Animatsi, Annesilla > Anesilla, Jummika >
Jumika
Uue kirjaviisi kaitseks
• KNS § 10 lg 3 nõuab eesti õigekirjareeglite
järgimist
• Mida öelda neile, kes väidavad, et (vanas
kirjaviisis) nimi on kultuuriväärtus ja tuleks
säilitada?
– KNS kaitseb ajaloolisi nimesid endid sel kujul, nagu
nad rahvasuus on kasutusel olnud; nimesid kirjutame
aga häälduspäraselt, tänapäeva kirjaviisis;
– vana moonutustega kirjaviis pole kultuuriväärtus!
– vanas kirjaviisis nime säilitamine moonutaks põlist
nime, sest seda loetaks nüüdisreeglite kohaselt (vrd
Ida – Iida, Simo – Siimu, Kanna – Kana, Tippo – Tipu)
Suur ja väike algustäht
• Nime tuum suure algustähega (kõik sõnad
peale sidesõnade), liigisõna väikese tähega:
– Kangelaste prospekt, 26. Juuli tänav, Kulgu sadam,
Kulgu tamm, (Kadastiku) Suur tiik, Jõe vaatlustorn,
Taani Kuninga aed, Suur promenaad, Uue
Maailma haljak
• Hargtäiend liitub sidekriipsu abil:
– Suur-Aguli tänav
Haruldased liigisõnad
•
•
•
•
•
•
Roheline aas (Tln)
Tõnismägi (Tln), Trepimägi (Vjd)
Torupilli ots (Tln)
Suur Rannavärav (Tln)
Mereäär (Pld)
Vormistus: Suur kaar v Suur-Kaare tn?
Kokku- ja lahkukirjutamine
• Üldreeglina nimi ja liigisõna kokku (Emajõgi, Munamägi
jne), välja arvatud:
– kui liigisõna on juurdemõeldav ja nime tähendus sellest ei muutu
(Narva = Narva linn)
– aadressikohtade (liikluspindade) nimedes, nt Lossi plats, Mere
puiestee
– kui nimeks on omadussõna (Väike väin)
– selgetes sekundaarnimedes (tuletatud mõne teise koha nimest,
nt Salme aed, Kulgu kanal)
• NB! Haljasalad liikluspindade alla ei kuulu ja seega tuleb
nende nimedes üldjuhul kokku kirjutada: Mõisapark,
Lossiaed, Jaamapark
Tänavanimed kokku/lahku:
•
•
•
•
•
•
Õige:
Mere puiestee
Kase põik
Maidla tee
Turu plats
Vabaduse väljak
•
•
•
•
•
•
Väär:
“Merepuiestee”
“Kase-põik”
“Maidlatee”
“Turuplats”
“Vabaduseväljak”
Erandlik kokkukirjutus
• Nime esiosa iseseisva sõnana ei esine:
– Kesktänav, Põiktänav, Umbtänav, Ringpuiestee,
Kesktee, Keskkaar
• kompromissvariant: Kesk tänav (kui on juurdunud); Põik
(kui on juurdunud)
• Traditsioon:
– Olevimägi (vrd Tõnismägi), Trepimägi, Maarjaturg
• NB! Mitteaadressinimedes üldreegel
Sidekriips kohanimedes
• Üldreegel: hargtäiendi ja nimetuuma vahel
(hargtäiend ei käändu):
– Suur-Karja tn, Uus-Võsa tn, Toom-Kooli tn, VanaTartu mnt
• Sidekriipsu ei ole, kui
– hargtäiend käändub: Suur Rannavärav, Suur
Emajõgi, Suur Munamägi
– ei ole hargtäiendit: Väikese Illimari tn, Luksuva
Peni mü, Sinise Laguuni mü
Nimetuuma kokkukirjutus
• Katastriüksuste nimedes võiks soovitada nimetuuma
kokkukirjutust:
– Küüni-Saare > Küünisaare, Vabadiko Pealse > Vabadikupealse,
Vana Loosu > Vanaloosu, Kuusiko-Allika > Kuusikuallika, MardiMetsa > Mardimetsa, Jüri-Aadu > Jüriaadu, Tooma-Mihkli >
Toomamihkli
• Sidekriips sobib
– kui üks talunimi on hargtäiendita, teine täiendiga: Lepiku ja MäeLepiku, Kubja ja Alt-Kubja (ent vabalt võib ka siin eelistada
kokkukirjutust)
– keerulisemates ühendites (eesnimi + liitsõna, liitsõna + eesnimi):
Mõnuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, Tagaküla-Endriku,
Mäekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli
Kohanime omastavaline või nimetavaline
vorm
• Paljudes eesti kohanimedes on omastavaline kuju:
–
–
–
–
asulanimedes (Nõmme, Uuemõisa)
talunimedes (Jaagu, Tagamäe)
tänavanimedes (Raua, Tööstuse)
muudes loodusnimedes (Amme, Peipsi)
• Kõigis neis nimedes on nimetavaline liigisõna
juurdemõeldav:
– Nõmme küla, Jaagu talu, Raua tänav, Amme jõgi
• Kui nime tuum ja liigisõna on kokku kirjutatud, siis on
terviknimi nimetavas (Mõisa/küla, Uue/talu, Kesk/väljak,
Must/järv)
Omastavaline vorm katastriüksuste nimedes
• Üldreeglina p.o omastavaline vorm (liigisõna
“katastriüksus” vm on juurdemõeldav):
– Niglas > Niglase, Sepa Jaan > Sepajaani, Põllunurk > Põllunurga
• Kui katastriüksuse nimes kajastub ka üksust tähistav
liigisõna, siis see jääb nimetavasse:
– Kõrgu mets, Seljaküla põld, Vaariku aed, Mardi kaevumaa
• Kui katastriüksuse nimeks on selle põhiobjekti nimi, siis
ka selle liigisõna olgu nimetavas:
– Hiiessaare sadam, Raikküla alajaam
– (vrd sama reegel peatusenimedes: Lennujaam, Hipodroom)
Hargtäiendite vorm 1
• Hargtäiendite omastavalise v nimetavalise kuju puhul
(Uue- vs. Uus-) tuleb arvestada tava:
– tänavanimedes on hargtäiendid nimetavas: Suur-Karja tänav,
Uus-Tööstuse tänav
– asulanimedes on valdavalt kasutusel omastavaline täiend:
Suure-Kambja, Uue-Võidu
– talunimedele võiks soovitada sama reeglit, kuigi nimetavaline
täiend ei ole viga: Uue-Karjamaa
– omastavaline vorm sobib alati siis, kui on nimetuumaga kokku
kirjutatud: Uuesepa, Suuretooma
– hargtäiend Väike- esineb üksnes sel kujul (mitte Väikese-)
Hargtäiendite vorm 2
• Vähem tavalisi hargtäiendeid:
– Eest-, Tagant-, Takka-, Ülevalt-, Alt-
• Tagatäiendid (KNSist ei loe välja selle keeldu)
– Lõmmelu-Takka
– Lättelohu Ülemine, Jalaku Alumine, Ero Kollane,
Ero Sinine
– ortograafia (sidekriips) neis nimedes ei ole alati
selge!