Transcript Kohanimi kui väärtus - Maa

Kohanimi kui väärtus
Aule Kikas
kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist
kohanimenõukogu sekretär
Tartu, 14-15. aprill 2011
Mõtteid
 Säilitage seda hindamatut väärtust, mida
pakub aastasadade või koguni aastatuhandete taha ulatuv toponüümika
Enn Soosaar, kolumnist
 Kui kaotame ja tõstame ümber kohanimesid,
siis lammutame kodulinna identiteeti, siis
võltsime ajalugu.
Boris Kivi, Kuressaare linnakodanik
SELGUS
ÜHEMÕTTELISUS
TÄPNE KIRJAKUJU
Praktiline
väärtus
kaardid
SEOS OBJEKTIGA
Ajalooline –
kultuuriline
väärtus
identiteet
mälu
reisimine
maadearvestus
ajalugu
transport
side
registrid
aadressid
jne jne
3
Teemad
• Kohanimi ja selle väärtused
• Kohanimede keelsus (allikas P.Päll)
•
Nimede kirjaviis:
–
–
•
eesti tähestik
vana ja uus kirjaviis
Kohanimede õigekirjareeglid:
–
–
suur ja väike algustäht
kokku- ja lahkukirjutamine
 Kohanimeallikad
Mis on kohanimi?
 Kohanimi ehk toponüüm on kohale kui
looduslikule või inimtekkelisele geograafilisele
objektile (nähtusele) kinnistunud või kinnistatav nimi.
See on mingi geograafilise objekti põhimõtteliselt
üksühene vaste ühiskonna teatud funktsionaalses
struktuuris ja esindab seda objekti inimeste mõistete
süsteemis. Kohanimes võib funktsionaalselt eristada
kolme
komponenti:
nimetuuma,
liigisõna
ja
hargtäiendit.

Mõisted_1
 Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab
nimeobjekti liiki (Kullerkupu tänav, Pirita jõgi,
Karksi küla jne)
 Hargtäiend on kohanime täiendav osa, mis
eristab korduvaid kohanimesid (Suur-Kaare
tänav, Vana-Võidu alevik jne)
 Nimetuum on kohanimi ilma liigisõna ja
hargtäiendita (Pärna allee, Suur-Kaare tänav,
Sõpruse puiestee)
Kohanime väärtused
Kohanimi haldussüsteemi osana
 Riigi haldussüsteem seab primaarseks riigi territooriumi
jagamise kindlapiirilisteks haldusüksusteks nii, et igal
pinnal riigipiiride sees oleks haldaja.
Haldussüsteemi puhul on kindel hierarhia, mis erineb
tihti asustussüsteemi mõistetest (nt Aegviidu alevi vaste
haldussüsteemis on Aegviidu vald).
Haldussüsteem sobib hästi statistiliste käsitluste jaoks.
Kohanimi asustussüsteemi osana
 Asustussüsteem on ühiskonnas toimuvate
rahvastikuprotsesside produkt ja võrreldes
haldussüsteemiga mitmenäoline. Võib rääkida
nt erinevatest külatüüpidest, elanikkonna
põhilistest elatusvormidest jne.
Kohanimi aadressisüsteemis
 Eesti oludes ja ka enamikus maades on
aadress kombinatsioon haldus- ja
asustussüsteemi elementidest, mille
eesmärgiks on leida teatud objekti asukoht
välistamise meetodil: alates suuremate
viiteüksuste valikust sooritatakse vajalik arv
välistamisi nii, et otsitav koht on üheselt
määratav. Kohanimi võib olla üks aadressi
komponente või kogu aadress.
Kohanimi funktsionaalsüsteemis
 Siia kuuluvad teatud funktsionaalsüsteemi (nt
raudteevõrk, metsakorraldus, kaubandusvõrk)
poolt oma geograafiliste struktuuriüksuste
jaoks kohaldatavad kohanimed: Sangaste rdtjaam (Tsirguliinas), Palupera vallamaja
(Hellenurmes).
Kohanimi kui mälestis
 Kohanimi kui keeleline mälestis figureerib keelelises
süsteemis ja sisuliselt kaotab ühenduse seda kandva
objektiga. Tähtis on nime päritolu, keeleline vormistus
jne. Niisamuti võib kohanimi olla ajalooline mälestis eeskätt kui objekti vana, üldiselt käibelt kadunud nimi.
Teatud temaatilises kontekstis (nt ajalooline tekst,
poeetilised või ideoloogilised pöördumised jms) omab
aga mälestisnimi kindla tähenduse: Dorpat, Nuustaku,
Maarjamaa, Suur-Eesti jne.
Kohanime staatus
 Kohanimede kasutamisel tuleb arvestada ka nime
staatust: kas tegemist on nt ametliku kohanimega, so
sellisega, mis on ametlikes nimekirjades (haldusüksuste,
asulate nimistus) või määratud vastavuses seadusega.
Tegemist võib olla ka rööpnimega e allonüümiga, mis on
põhinime kõrval samuti käibel või mille kasutamine aitab
objekti paremini identifitseerida – sh vananenud
nimekujud. Eestiväliste kohtade puhul võib rääkida ka
eksonüümist, so tavapärasest, konventsionaalsest
eestikeelsest nimest, mis erineb kohapealsest ametlikust
Miks me sellest räägime?
- tulipunktis: aadressides kasutatavate
kohanimede, sh maaüksuste nimede
korrastamine
Nimevaliku põhimõtted




Vanad kohanimed

talunimed, loodusnimed ..
Kirjeldavad nimed

koha asend, kuju, suurus, loodus, maastikuvormid
jm (Pikk tänav, Kalda tänav, Tiigi tänav..)

sõidusihi näitamiseks (Jõesuu tee)
Ajalugu ja rahvapärimust kajastavad nimed (Fama põik,
Heinaturu tänav)
Sarjaviisiline nimepanek (lindude nimed, liblikate
nimed, puuvillatööstusega seotud nimed jne)
Kohanime muutmine_1
Peab muutma, kui
- on vastuolus KNS 3. peatükiga (keelsus,
õigekiri, samanimelisus, valik);
- kasutusel oleva kohanime eri kujud vajavad
ühtlustamist
Kohanime muutmine_2
Võib muuta, kui
- tegelikkus kasutuse eeslistatakse
mitteametlikku kohanime (NB: 3.pt nõuded!)
- soovitakse taastada ajalooline eestipärane
nimi
- kohanimi on eksitav
Kohanime muutmine_3
Muutmiseks vajalik regionaalministri nõusolek
(KNS 7 lg 1 ja 2 käsitlemata ehk muud
põhjused)
Enne nõusoleku andmist küsib regionaalminister
kohanimenõukogult arvamuse
Kohanimede keelsus
Allikas: Peeter Päll
Oma- ja võõrsõnad, võõrkeelsed sõnad
 Eesti keeles kasutatava sõnavara ja nimed võib
struktuuri poolest jagada kolmeks:
 omasõnad ja –nimed (lipp, maailm, käsi, elu;
Hageri, Narva, Kilingi-Nõmme..)
 võõrsõnad ja nende sarnased nimed (buss,
garaaž, trofee, film; Betooni tn, Maneeži tn,
Sovhoosi tee..)
 võõrkeelsed sõnad e tsitaatsõnad ja nimed
(show, action; Rocca al Mare, Löwenruh,
Wildenau..)
Nimede sobivus


Eestikeelne nimi

Võõrsõna moodi nimi



piiranguteta kasutus
nõuab kultuuri- ja ajaloolist põhjendust
nt kui nimi on põline või pikalt kasutusel olnud
(kasutatud enne 1944-ndat aastat), siis on
põhjendus olemas
Võõrkeelset nime saab kasutada:



kui on vastava vähemusrahvuse (rootsi, vene) alal
kui on pühendusnimi (isiku täieliku nimega)
kui nime panekuks on regionaalministri nõusolek

sobib samuti siis, kui on kultuuri- ja ajalooliselt
põhjendatud
Kuidas ära tunda võõrkeelset
nime?
•
Võõrtähed c, q, w*, x, y (vms, nt è, ë, č):
–
•
Nime hääldatakse teisiti, kui kirjutatakse:
–
–
•
Rocca al Mare, Lucca, Wildenau
Shultsi [šultsi], Nitschke [nitške], Liebenau
[liibenau], Strenze [štrentse], Rehbinderi
[reebinderi], Bishopi [bišopi]
Grossthali [gro(o)stali], Hagersthali [haagerstali],
Thiukama [?], Tuttvardi [tutvardi]
Võimalik on tingida, kui väidetakse, et nime
loetakse eesti kirjaviisi kohaselt:
–
Villa-Kalle, Starkopfi, Antonova, Adelheidi, Otiumi
Kuidas ära tunda võõrsõnalist
nime?


Tähed f, š ja ž:

Rõhk kaugemal kui 1. silbis:




Fosfori, Šiini, Maneeži, Telfo
En`ergia, Pan´eeli, All`ee, Suhh´uumi, Marr`ai,
Fant`aasia, Gener`aatori
b, d, g sõna alguses:

Betooni, Dunkri, Gaasi, Gamma
Ebatavalised häälikjärjendid (siiski
hääldatavad!):

Mjartseva, Turbatnja, Abti, Smirnova
Rahvusvahelise tüvega sõna või selle analoog:

Instituudi, Viidemanni
Eestikeelsuse kindlakstegemine-1

§1. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise alused ja põhimõtted





(1) Kohanime eestikeelsuse kindlakstegemisel võetakse aluseks nüüdne käibiv
nimekuju.
(2) Kohanimi on eestikeelne, kui tema tuum vastab käesoleva määruse §-des 3 ja 4
sätestatud nõuetele.
(3) Kohanimesse kuuluvale võimalikule hargtäiendile rakendatakse käesolevas
määruses nimetuuma kohta sätestatut.
(4) Eesti murded, olgu oma õigekirjaga või ilma selleta, kuuluvad käesoleva määruse
tähenduses eesti keele tervikusse.
§2. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise pädevus


(1) Olemasoleva või määratava kohanime eestikeelsuse teeb käesolevas määruses
ettenähtud korras kindlaks kohanimemääraja, kelleks on kohalik omavalitsus, minister
või Vabariigi Valitsus.
(2) Kahtluse korral olemasoleva või määratava kohanime eestikeelsuses pöördub
kohanimemääraja kas kohanimenõukogu või nimeteadusliku usaldusasutuse poole
keelelise eksperdihinnangu saamiseks. Nimeteaduslik usaldusasutus teeb oma
eksperdihinnangu teatavaks ka kohanimenõukogule.
Eestikeelsuse kindlakstegemine-2


Kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on:
1) äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vorm (nt Tõusu,
Tormi, Jääraku, Raudsilla);
2) kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja
kirjaviisiga (nt Juhkentali, Rakvere, Vestervalli) ega ole
äratuntav muganemata võõrkeelne sõna (nt Iskra, Jantar,
Ogonjok, City, Neugrund, Plaza);
3) füüsilise isiku nimi (st pühendusnimede kohta
keelsusnõudeid ei esitata).



Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu
sellega käändes, siis peab nimetuum lõppema vokaaliga
nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna
omastava käände kuju.


“Pimeaed tn” > Pimeaia tänav, (väikekohad) “Voka-Aed” >
Voka-Aia, “Elektron AÜ” > Elektroni AÜ, “Metsaonnid AÜ” >
Metsaonnide AÜ
Liigisõna ise ei pea olema omastavas käändes (sh maaüksuse
nimed, kus kasutatakse üksusel asuva objekti nime, nt Kulgu
sadam)
Eestikeelsuse kindlakstegemine-3

Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võivad
nimetuumaks olla ka võõrsõnad, mille tunnused on:
 tähtede f, š, z ja ž (võõrsõnatähtede) esinemine (nt
Fosfori tänav);
 tähed b, d, g sõnavormi algul (nt Betooni tänav,
Gümnaasiumi tänav);
 rõhk järgsilbil, juhul kui on tegemist ilmse laensõnaga
(nt Energia tänav, Tekstiili tänav).
 Võõrnimedes kasutatavad võõrtähed (c, q, w, x, y)
tulevad arvesse ainult füüsilise isiku nime kasutamisel
(A. Weizenbergi tänav).
Eesti-ladina tähestik


Eesti tähestik:

abdefghijklmnoprsšzžtuvõäöü

neist f, š, z, ž on kasutusel üksnes
võõrsõnades

b, d, g sõna alguses esinevad üksnes
võõrsõnades

võõrtähed: c q w x y (esinevad üksnes
võõrkeelsetes nimedes)

NB! eestikeelne omasõna (puss) / võõrsõna
(buss) // võõrkeelne tsitaatsõna (show)

eestikeelne nimi / võõrkeelne nimi
Eesti-ladina tähestik

= eesti tähed + võõrtähed + kõik ladinatähelistes
keeltes kasutatavad tähed (sh č, é, å)
Kirjaviisid
 Eesti keele kirjaviisid:



korrapäratu kirjaviis kuni XVII saj lõpuni
vana kirjaviis XVII sajandi lõpust kuni 1860.
aastateni
uus kirjaviis (esimesed ettepanekud juba
1820. aastatel)
 Erinev kirjaviis ei tähendanud erinevat
hääldust!

calla = kalla = kala
Vana kirjaviisi reeglid
 Erinevus uuest kirjaviisist:




pikka täishäälikut märgiti lahtises silbis
ühekordselt: koli, ue, jama, asa
lühikest täishäälikut märgiti lahtises silbis
järgneva kaashääliku topeldamisega: temma
wanna lukku kollin
NB! vana kirjaviis võimaldas kahetist
tõlgendust: kannu = kannu (om sõnast kann)
või kanu (mitm os sõnast kana)
vanas kirjaviisis oli sõnade kirjapildi seos
keeruline: kool – koli – koli (vrd praegu: kool –
kooli – kooli)
 Tähestik:


kuni uue kirjaviisi käibeletulekuni ei märgitud
sageli õ-d, vaid enamasti ö
gooti kirjas oli v asemel w
Kuidas vana kirjaviisi ära
tunda?

Ebaharilikud topeldused nime keskel:


-bb-, -gg-, -dd- (Sabba > Saba, Rägga > Räga, Sadda >
Sada, Kaggootsa > Kaguotsa)
-tt-, -kk-, -pp-, kui sõna on tegelikult II vältes (Otti > Oti,
Kukke > Kuke, Eppu > Epu)

Ebaharilikud tähejärjendid, nt –ij- (Ijetse > Hiietse)

Vanapärased hääldusjooned nimes (nt -o sõnas
kaugemal: Sallo > Salu, Ado > Aadu)


o-d ei pea tingimata nimes parandama, kuigi Põhja-Eestis
oleks see soovitatav
Raskesti märgatavad:


Simu > Siimu, Idase > Iidase, Iri > Iiri, Ira > Iira
Alle > Ale, Annimatsi > Animatsi, Annesilla > Anesilla,
Jummika > Jumika
Uue kirjaviisi kaitseks
•
KNS § 10 lg 3 nõuab eesti õigekirjareeglite järgimist
•
Mida öelda neile, kes väidavad, et (vanas kirjaviisis)
nimi on kultuuriväärtus ja tuleks säilitada?
–
KNS kaitseb ajaloolisi nimesid endid sel kujul, nagu nad
rahvasuus on kasutusel olnud; nimesid kirjutame aga
häälduspäraselt, tänapäeva kirjaviisis;
–
vana moonutustega kirjaviis pole kultuuriväärtus!
–
vanas kirjaviisis nime säilitamine moonutaks põlist nime,
sest seda loetaks nüüdisreeglite kohaselt (vrd Ida – Iida,
Simo – Siimu, Kanna – Kana, Tippo – Tipu)
Suur ja väike algustäht
 Nime tuum suure algustähega (kõik
sõnad peale sidesõnade), liigisõna
väikese tähega:

Kangelaste prospekt, 26. Juuli tänav,
Kulgu sadam, Kulgu tamm, (Kadastiku)
Suur tiik, Jõe vaatlustorn, Taani Kuninga
aed, Suur promenaad, Uue Maailma
haljak
 Hargtäiend liitub sidekriipsu abil:

Suur-Aguli tänav
Haruldased liigisõnad






Roheline aas (Tln)
Tõnismägi (Tln), Trepimägi (Vjd)
Torupilli ots (Tln)
Suur Rannavärav (Tln)
Mereäär (Pld)
Vormistus: Suur kaar v Suur-Kaare tn?
Kokku- ja lahkukirjutamine
 Üldreeglina nimi ja liigisõna kokku
(Emajõgi, Munamägi jne), välja arvatud:




kui liigisõna on juurdemõeldav ja nime tähendus
sellest ei muutu (Narva = Narva linn)
aadressikohtade (liikluspindade) nimedes, nt
Lossi plats, Mere puiestee
kui nimeks on omadussõna (Väike väin)
selgetes sekundaarnimedes (tuletatud mõne
teise koha nimest, nt Salme aed, Kulgu kanal)
 NB! Haljasalad liikluspindade alla ei kuulu
ja seega tuleb nende nimedes üldjuhul
kokku kirjutada: Mõisapark, Lossiaed,
Jaamapark
Tänavanimed kokku/lahku:






Õige:
Mere puiestee
Kase põik
Maidla tee
Turu plats
Vabaduse väljak






Väär:
“Merepuiestee”
“Kase-põik”
“Maidlatee”
“Turuplats”
“Vabaduseväljak”
Erandlik kokkukirjutus
 Nime esiosa iseseisva sõnana ei esine:

Kesktänav, Põiktänav, Umbtänav,
Ringpuiestee, Kesktee, Keskkaar

kompromissvariant: Kesk tänav (kui on
juurdunud); Põik (kui on juurdunud)
 Traditsioon:

Olevimägi (vrd Tõnismägi), Trepimägi,
Maarjaturg
 NB! Mitteaadressinimedes üldreegel
Sidekriips kohanimedes
 Üldreegel: hargtäiendi ja nimetuuma
vahel (hargtäiend ei käändu):

Suur-Karja tn, Uus-Võsa tn, Toom-Kooli
tn, Vana-Tartu mnt
 Sidekriipsu ei ole, kui


hargtäiend käändub: Suur Rannavärav,
Suur Munamägi
ei ole hargtäiendit: Väikese Illimari tn,
Luksuva Peni mü, Sinise Laguuni mü
Nimetuuma kokkukirjutus
 Katastriüksuste nimedes võiks soovitada nimetuuma
kokkukirjutust:

Küüni-Saare > Küünisaare, Vabadiko Pealse >
Vabadikupealse, Vana Loosu > Vanaloosu, Kuusiko-Allika >
Kuusikuallika, Mardi-Metsa > Mardimetsa, Jüri-Aadu >
Jüriaadu, Tooma-Mihkli > Toomamihkli
 Sidekriips sobib


kui üks talunimi on hargtäiendita, teine täiendiga: Lepiku ja
Mäe-Lepiku, Kubja ja Alt-Kubja (ent vabalt võib ka siin
eelistada kokkukirjutust)
keerulisemates ühendites (eesnimi + liitsõna, liitsõna +
eesnimi): Mõnuvere-Hendriku, Kedekubja-Juhani, TagakülaEndriku, Mäekiisa-Aadami, Tiitsutooma-Mihkli
Kohanime omastavaline või nimetavaline vorm
 Paljudes eesti kohanimedes on omastavaline kuju:




asulanimedes (Nõmme, Uuemõisa)
talunimedes (Jaagu, Tagamäe)
tänavanimedes (Raua, Tööstuse)
muudes loodusnimedes (Amme, Peipsi)
Kõigis neis nimedes on nimetavaline liigisõna
juurdemõeldav:

Nõmme küla, Jaagu talu, Raua tänav, Amme jõgi
 Kui nime tuum ja liigisõna on kokku kirjutatud, siis
on terviknimi nimetavas (Mõisa/küla, Uue/talu,
Kesk/väljak, Must/järv)
Omastavaline vorm katastriüksuste nimedes



Üldreeglina omastavaline vorm (liigisõna “katastriüksus” vm on
juurdemõeldav):

Niglas > Niglase, Sepa Jaan > Sepajaani, Põllunurk >
Põllunurga
Kui katastriüksuse nimes kajastub ka üksust tähistav liigisõna,
siis see jääb nimetavasse:

Kõrgu mets, Seljaküla põld, Vaariku aed, Mardi kaevumaa
Kui katastriüksuse nimeks on selle põhiobjekti nimi, siis ka selle
liigisõna olgu nimetavas:

Hiiessaare sadam, Raikküla alajaam

(vrd sama reegel peatusenimedes: Lennujaam, Hipodroom)
Hargtäiendite vorm 1
 Hargtäiendite omastavalise v nimetavalise kuju puhul
(Uue- vs. Uus-) tuleb arvestada tava:





tänavanimedes on hargtäiendid nimetavas: Suur-Karja
tänav, Uus-Tööstuse tänav
asulanimedes on valdavalt kasutusel omastavaline täiend:
Suure-Kambja, Uue-Võidu
talunimedele võiks soovitada sama reeglit, kuigi
nimetavaline täiend ei ole viga: Uue-Karjamaa
omastavaline vorm sobib alati siis, kui on nimetuumaga
kokku kirjutatud: Uuesepa, Suuretooma
hargtäiend Väike- esineb üksnes sel kujul (mitte Väikese-)
Hargtäiendite vorm 2
 Vähem tavalisi hargtäiendeid:

Eest-, Tagant-, Takka-, Ülevalt-, Alt-
 Tagatäiendid (KNSist ei loe välja selle keeldu)



Lõmmelu-Takka
Lättelohu Ülemine, Jalaku Alumine, Ero Kollane,
Ero Sinine
ortograafia (sidekriips) neis nimedes ei ole alati
selge!
Allikad









Ajaloolised kaardid, aadressiraamatud (nt Richter 1909,
1913), vakuraamatud Saagas jne
Kohanimenõukogu kodulehekülg www.eki.ee/knn
Kohanimekorraldus www.siseministeerium.ee
Eesti Keele Instituut www.eki.ee (KNAB)
Maa-amet www.maaamet.ee
Võru Instituut www.wi.ee (AVKA)
UNGEGNi kodulehekülg
www.eki.ee/knn/lingid.htm;
www.eki.ee/nimeselts/bib

Kohanimeseadus ei anna kellelegi raha ega võta
kelleltki raha ja seepärast ei huvita ta õieti kedagi.
Ainult et seejuures tuleb „kellegi“ seast välja arvata
riigi- ja omavalitsusasutused, riigi ja era-kaardikojad,
maatransport, meresõit, lennundus, side, geograagfia,
geoloogia, keskkonnakaitse, kaitsejõud,
operatiivteenistused, keelekorraldus- ja ma ei oska
ütelda, kes kõik veel...“ (Henn Saari)
Seega: kohanimed ümbritsevad meid tegelikult kõikjal, me
elame nende keskel ja nendega koos.
Kauneid ja püsivaid
kohanimesid!
[email protected]
612 5147
Mõtteid
 Maamuna koosneb nimedest, nimede
sipelgapesana ta koos püsib.
 Ühelgi taimel pole nii pikki juuri kui
kohanimedel, toponüümidel.
 Riigidki lähevad, aga kohanimi ulpleb nagu
poi lainetel.
 Kohanimi on ankurdatud, seda ei pühi paigast
majanduse tõusud või mõõnad.
Kirjanik Kalju Saaber
Mõtteid
 Te mõtelge vaid, kui palju on maailmas
nimesid. Igal kohal ümber kogu selle
palli on oma nimi, alates New Yorgi
linnast ja lõpetades Konnaojadega.
Henn Saari
48