Slide 1

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 2

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 3

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 4

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 5

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 6

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 7

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 8

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 9

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 10

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 11

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 12

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 13

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 14

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 15

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 16

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 17

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 18

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 19

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 20

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 21

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 22

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 23

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 24

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 25

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 26

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 27

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 28

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 29

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 30

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 31

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 32

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 33

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 34

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 35

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 36

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 37

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 38

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 39

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 40

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 41

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 42

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 43

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 44

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 45

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 46

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 47

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 48

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 49

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 50

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 51

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 52

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 53

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 54

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 55

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 56

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 57

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 58

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 59

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 60

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 61

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 62

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 63

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 64

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 65

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 66

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 67

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 68

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik


Slide 69

Ettevõtlus
Lihula Gümnaasium
12 klass

Mis on majandus?

Mis on raha?
• Raha – mistahes üldtunnustatud ja
korduvalt kasutamist võimaldav
maksevahend kaupade ja teenuste eest
tasumisel
• Bartertehing – kaupade ja teenuste
vahetamine ilma raha vahenduseta

• Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast
“banko”, millega tähistati letti, lauda või
riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad
kulla asetasid
• Kuld hakkas jagunema kaheks:
a) kuld inimeste käes
b) kullasepa juurde hoiustatud ehk
deponeeritud kuld

• Raha - üldine seaduslik maksevahend,
mille vastu saab vahetada teisi kaupu
suhtega, mille määravad ära raha ostujõud
ja kaupade hinnad

Raha on:
• Arvestusühik

• Vahetusvahend
• Väärtuse akumulatsiooni vahend
• Kaup
• Maksevahend

Miks inimesed teevad tööd?

Töötamise motivatsioon:
• Töötasu
• Eneseteostus
• Sund
• Harjumus

Palk
• Palk on tasu tehtud töö eest

• Palga vormid:
– ajapalk
– tükipalk
– kombineeritud

• Brutopalk on väljateenitud palk enne
maksude maksmist
• Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele
pärast maksude maksmist ja mida ta saab
reaalselt kasutada
• Miinimumpalk on palga alammäär, millest
vähem ei tohi ettevõtted täisajaga
töötavale töötajale maksta

Kas haridustase ja palk on omavahel
seotud?
LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS --- Sissetulekuallikas, Aasta ning
Leibkonnapea erialahariduse tase

Netosissetulek kokku

2000
2001
2002
2003
2004
2005

Erialaharidus
puudub
1 936,9
1 989,1
2 118,9
2 377,8
2 534,2
3 046,3

Mõõtühik: krooni
2005. aasta andmed korrigeeritud 11.05.2006.

KutseKeskeriharidus
haridus Kõrgharidus
1 805,2
2 169,2
3 225,0
1 960,0
2 299,8
3 333,7
2 231,8
2 465,8
3 639,2
2 399,2
2 676,5
4 364,0
2 522,5
3 172,4
4 369,7
2 875,1
3 424,7
4 950,8

• Tööturg
• Tööpuudus

• Tööjõu puudus
• Töötu
• Töötaja

• Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

• Turg – vabatahtlike vahetustehingute
sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja
teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled

• Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob
kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad
• Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete
tarbijate ning tehingute kogum
• …

• Esimene konkurentsiseadus võeti vastu
16. juunil 1993.
• Seaduse täitmist kontrollib
Konkurentsiamet

• Turumajandus kasutab turge ehk
vabatahtlikku vahetust kui peamist
tootmise organiseerimise ja
koordineerimise vahendit
• Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul
pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või
vajadust

• Tooted jagunevad:
– materiaalsed
– mittemateriaalsed ehk immateriaalsed

• Selleks, et ühest asjast saaks toode,
peavad tal olema omadused, mille pärast
teda ostetakse

Mis on majandus?
• Majandus on ühiskonna toimimise
allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida
me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate,
juhtide ja riigiametnikena

Mis on ettevõtlus?

• Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine
ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui
igasugune tulu saamisele suunatud
majandustegevus
• Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu
saamise eesmärgil ja kannab sellesse
ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute
kaotamise riski

• Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega
varustatud iseseisev majandusüksus, mis
valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne,
autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik
sotsiaalne süsteem, mis:
• tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid

• on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille
käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende
grupid
• on pidevas muutumises, kohanedes uute
arengutingimustega ja neid ise mõjutades
• määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi

• suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse
turuvajadustele

Äriseadustik:
• ettevõte on majandusüksus, mille kaudu
ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale
kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest,
mis on määratud või olemuselt peaksid olema
määratud ettevõtte tegevuseks
• ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes
pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või
teenuseid, mille müük on talle püsivaks
tegevuseks

• ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing

• ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning
ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

Ettevõtte funktsioonid :
•

kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad –
varustamine, tootmine, turustamine,
laomajandus, transport

•

raha liikumisega seonduvad – finantseerimine,
arveldamine, majandusarvestus

•

organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad

•

personalifunktsioonidega seonduvad

Ettevõtte arengufaasid:
•

loomise faas

•

tegutsemise faas

•

likvideerimise faas

Likvideerimise võimalikud põhjused:
•

eesmärk on täidetud

•

perspektiivitus

•

kahjumid ja kestev maksejõuetus

Ettevõtete jaotus suuruse järgi:
• väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive
<110 (või bilansimaht <80) milj kr
• keskmise suurusega ettevõte – kuni 250
töötajat ning käive <625 (või bilansimaht
<420)milj krooni
• suurettevõte – ei ole väike ega keskmise
suurusega ettevõte

Omadused, mis kõige enam
mõjutavad ettevõtlikku käitumist:
•

vanus

•

sugu

•

teadmised ja kogemused

•

iseloom ja motivatsioon

• Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist
jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib
leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei
piisa kapitali ettevõtte alustamiseks
• Ettevõtjale on omane näha ja teostada
ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida
ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole
mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime
puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse
ees) valmis realiseerima

Ettevõtte vormid:
•
•
•
•
•
•

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
Täisühing (TÜ)
Usaldusühing (UÜ)
Osaühing (OÜ)
Aktsiaselts (AS)
Tulundus- ja mittetulundusühistud

FIE
•

saab alustada oma tegevusega pärast
Maksuametis registreerimist

•

FIEna tegutsemise eelised:
–
–

•

võimalus alustada minimaalsete kulutustega
formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja
raamatupidamises

FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab
äritegevuse eest kogu oma varaga

Osaühing
•

on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on
piiratud tema sissemaksega osakapitali)

•

osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui
juriidilised isikud

•

osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni

•

osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast,
kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht,
tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega
kooskõlas olevad tingimused

•

osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne
arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada
dividendi

Osaühing
•

osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja
seisukohalt:
–
–
–

•

võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina
isiklikust nimest erineva ärinime all
ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu
kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali
ehk osa suurusega
vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali
mitme osaniku osalusega

miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada
minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne
ettevõtte registreerimist

Aktsiaselts
•

piiratud vastutusega äriühing

•

aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi
kohustuste eest

•

minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr

•

aktsiad on nimelised

•

AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur:
üldkoosolek, - nõukogu – juhatus

•

AS-i plussid ettevõtja seisukohalt:
–
–

võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali
usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

Millest
alustada?

Millest
alustada?

Äriplaan
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Tiitelleht
Sisukord
Kokkuvõte äriprojektist
Ettevõtte ülevaade
Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud
Projekti iseloomustus
Tooted (teenused)
Turustamine
Projekti finantseerimine
Finantsprognoosid kolmeks aastaks
Projekti keskkonnaalane aspekt
Äriprojekti riskid
Lisad

• Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on
see, et läbikukkumine saabub täieliku
üllatusena ja sellele ei eelne pikka
mureperioodi.

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkond:
• sisemised tegurid, mis mõjutavad
äritegevust ettevõttes eneses, kujundades
ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige
juhtimise kvaliteet, ettevõtte
finantsseisukord ja konkurentsipositsioon;
• välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust
väljastpoolt ettevõtet.

ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST
MAJANDUSPOLIITILISEST
KÄSITLUSEST :
Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks
majanduspoliitiliseks eesmärgiks on
ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete
eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist
soodustavate tingimuste loomine

Majanduspoliitika põhivaldkonnad:
•
•
•

Korrapoliitika
Struktuuripoliitika
Protsessipoliitika

Korrapoliitika:
•

Omandipoliitika

•
•
•
•
•
•
•
•
•
•

Omandivormid:
o Riigiomand
o Munitsipaalomand
o Eraomand
.
Omandiliigid:
o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-,
ärimaa)
o Ettevõtted, rajatised
o Elamud
o Raha

•
•

Konkurentsipoliitika
Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

Konkurentsi vormid:
• täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid
peab leppima turul valitseva olukorraga

• monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid,
kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet
• oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel
• monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või
ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja
eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

Konkurentisameti põhiülesanded:
• järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest
tulenevate määruste täitmise üle;
• uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi
ja otsuseid, meile erandite andmine;
• uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja
teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks;
• kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha
ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks;
• teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi
järelevalve ametkondadega.

Struktuuripoliitika:
• Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika
• Infrastruktuuripoliitika
• Sektoraalpoliitika

• Teadus-ja innovatsioonipoliitika
• Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika
• Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika)
• Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

Protsessipoliitika:
• Eelarve-ehk fiskaalpoliitika
• Rahapoliitika
• Sissetulekute poliitika
• Välismajandusliku tasakaalu poliitika

Ettevõtluskeskkonna kujundamise
majanduspoliitilised institutsioonid:
• Otsustusinstitutsioonid
o Riigikogu
o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega
o Eesti Pank
o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga
o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid
• Mõjuinstitutsioonid
o Erakonnad
o Ühendused ja liidud
o Olulise turujõuga ettevõtted
o Massimeedia
o Teadusorganisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•

•

•

•

Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi
kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid
ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu
tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool
ühendust.
Euroopa Parlament
1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ,
aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust.
2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni
üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on
õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile.
3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi.
Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste
vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga
liikmesriiki esindab üks organ.
Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus
raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja
tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja
rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.

Rahvusvahelised organisatsioonid:
•
•

•
•

Rahvusvaheline Valuutafond - peamisteks tegevusvaldkondadeks on
majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi.
Maailmapank – eesmärk on ergutada liikmesriikide majanduse arengut
(arengumaades ja endistes sotsialismileeri maades), andes laenu (ainult
valitsustele) majanduskasvu soodustavate investeeringute
finantseerimiseks (teedeehitus, transport, energeetika, maaparandus,
keskkonnakaitse, tervishoid jt.); kaasates riike ja rahvusvahelisi
organisatsioone laenude andmiseks konkreetsetele projektidele.
Maailmapank koostab liikmesriikide majandusuuringuid ja ülevaateid, annab
hinnanguid erinevatele arenguprojektidele.
Maailma Kaubandusorganisatsioon - WTO (World Trade Organisation) on
rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib
rahvusvahelist kaubandust.
Läänemeremaade Nõukogu Saksa, Taani, Poola, Islandi, Norra, Rootsi,
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola välisministrite otsusega asutatud
organisatsioon eesmärgiga tihendada regiooni riikide partnerlust ja
koordineerida nende vahelist koostööd, mis toetaks regiooni demokraatlikku
arengut ja majanduskasvu.

REGIONAALARENG JA KOHALIK
ETTEVÕTLUSKESKKOND

Kohaliku ettevõtluskeskkonna all
mõistetakse kohapeal, linnas või vallas,
majandustegevust mõjutavaid
tingimusi, kohalikke äritraditsioone ja
kasutatavaid ressursse.

Ettevõtte finantseerimine ja
erinevad toetusprogrammid

Käivitamiskulude põhiliigid:
•
•
•
•

•
•

masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või
rendikulu
tegevuseks vajalik kinnisvara ja hoonete ostu
või rendikulu
ruumide remont
kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru
soetamiseks
palgakulu esimestel kuudel
muud kulud esimestel kuudel (nt reklaam)

Ettevõtte alustamisega seotud
investeeringute finantseerimiseks
on neli võimalust:
•
•
•
•

oma säästud
äripartneri säästud
pangalaen
toetus mõnest programmist

Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus
•
•

•
•

Moodustati 2000.a.
Eesmärk – elavdada Eesti ettevõtlust ja rakendada vastavalt riiklikule
arengukavale oma programme ettevõtluse ning regionaalarengu poliitika
vallas.
On Eesti ettevõtluse riikliku tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone,
pakub finantseerimistooteid, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
Põhitegevused:
o ettevõtluspoliitika ja regionaalpoliitika elluviija
o oluline EL SF rakendusüksus Eestis
o eelarve maht 2004.a. 893 milj.kr., 2005.a. ~820 milj.kr.
o regionaalsed esindused Jõhvis ja Tartus
o välisesindused Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas,
Peterburis.

EAS-i kujunemine:

EAS-i koht riiklikus tugisüsteemis:

EAS-i struktuur:

MAK – maakondlikud
arenduskeskused:
• Eesmärk – ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengut toetavate
riiklike võimaluste ja regulatiivkeskkonna-alase informatsiooni ja
nõustamise kättesaadavaks tegemine EASi klientidele
maakondades.
• Ülesanded:
Tasuta nõustamisteenuste jagamine alustavatele ja tegutsevatele
ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, alustavatele ja
tegutsevatele MTÜdele ja SAdele.
• Abi saab nõustamise ja koolituse osas, äriplaanide koostamisel,
ettevõtete strateegilisel analüüsil, finantsplaanide koostamisel, EASi
toodete ja teenuste taotlemisel.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Ekspordiplaani programm – välisturgudele sisenemise
planeerimisel ja eksporditegevuse elluviimisel.
Finantseeritakse plaani koostamise ja elluviimisega
kaasnevaid kulutusi, võimaldades ettevõtjal areneda
ning kiiremini uutele turgudele siseneda.

• Nõustamistoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtjad saavad osta professionaalsetelt
konsultantidelt soodustingimustel ettevõtlusalaseid
konsultatsioone ning oskusteabe rakendamise kaudu
tõsta oma konkurentsivõimet.
• Koolitustoetuse programm – väikese-ja keskmise
suurusega ettevõtete töötajate koolituse toetamiseks.

EAS toetusprogrammid
ettevõtjale:
• Välismessitoetus – osalemiseks välis-ja riigisisestel messidel,
leidmaks uusi ärikontakte ja turustuskanaleid.

• Turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programm –
parandatakse olemasolevate turismitoodete kvaliteeti, laiendatakse
turismitoodete valikut ja suurendatakse turismitoodete tuntust läbi
turismiettevõtjate investeeringute toetamist tootearendusse ja
toodete turundusse.
• Alustavate ettevõtete starditoetus – ettevõtlike inimeste
julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Eesmärgiks luua
vajalikud eeldused jätkusuutliku ettevõtte tekkeks ja aidata kaasa
ettevõtte käivitamisel esile kerkivate rahaliste vahenditega seotud
takistuste ületamisel.
• Ettevõtluse infrastruktuuri arendamise programm –
majandustegevuseks vajaliku energia-ja veevarustuse,
kanalisatsiooni ning ettevõtete tegevuseks/laienemiseks vajalike
juurdepääsuteede ehitamist.

EAS toetusprogrammid
teadusasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele :
• Teadus-ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise
programm – stimuleerida teadus-ja arendustegevuse
strateegilist planeerimist, tõsta süsteemi kui terviku
efektiivsust, suurendada teadus-ja arendustegevuses
rakendatavat inimressurssi.

• Spinno programm – Eesti ettevõtlussektori
konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste ja
teadustulemuste intensiivsema rakendamise.

EAS toetusprogrammid
regionaalse arengu
edendamiseks:
• Ettevõtlusinkubatsiooni programm –
kasvupotentsiaaliga innovatiivsete alustavate
ettevõtjate vajadusest lähtuvate
inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja
pakkumise toetamine Eesti
ettevõtlusinkubaatorites. Piirkondade
konkurentsivõime tugevdamise programm
Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamise
programm jm Toetuse saamise protsess:

Toetuse saamise protsess

Põllumajanduse Informatsiooni ja
Registrite Amet
• ülesandeks on riiklike toetuste ning
Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu
arengu toetuste andmise korraldamine,
seadusega ettenähtud põllumajandusega
seotud riiklike registrite ja muude
andmekogude pidamine, nende andmete
töötlemine ning analüüsimine.

KREDEX
• 2000. detsembris kolisid füüsiliselt kokku SA
Eesti Eluase, Ekspordi Krediteerimise ja
Garanteerimise SA, Ettevõtluse Krediteerimise
SA ning KredEx. Eesmärk parandada Eesti
väikeettevõtete rahastamisvõimalusi, vähendada
ekspordiga seotud krediidiriske ning võimaldada
inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
• KredEx’i missioon on luua kapitalile ligipääsu
parandamise abil võimalusi ettevõtluse ja
ekspordi arenguks ning elamistingimuste
parandamiseks.

KREDEX’i tooted:
•

Ettevõtluslaenude käendused
–

–
–
–

•

Ettevõtluslaenu tagatis -mõeldud nendele ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või
omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kellel pole veel pikka
tegutsemisajalugu. Ettevõtjal tuleb laenusooviga pöörduda talle sobivasse panka. Tagab kuni
75% väike-ja keskmise suurusega ettevõtte käibe-või investeerimislaenust.
Liisingtagatis -võib olla täiendavaks tagatiseks ettevõtetele tootmisvahendite või
tootmishoonete soetamiseks liisingu teel.
Pangagarantii tagatis –tagatavateks pangagarantiideks on peamiselt ettevõtte
igapäevategevust hõlmavad garantiid. Ei taga garantiisid, mille sihtotstarbeks on
riigimaksude maksmine, jae-ja hulgikaubandusettevõtete kaubavarude soetamine jms.
Väikelaenu tagatis jm

Ekspordigarantiid - KredEx tagab eksportööri poliitilisi ja äririske. Garantiikate on
kuni 100% poliitiliste riskide ja kuni 90% kommertsriskide puhul.
–
–
–

Lühiajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuste
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ei ole pikem kui 12 kuud. Ekspordi lühiajalise
krediidiriski garantiid kasutatakse tavapäraselt tarbekaupade, tooraine jms. eksportimisel.
Pikaajalise krediidiriski garantii -kindlustab tasu teelesaadetud kauba või osutatud teenuse
eest juhul, kui ostjale pakutav maksetähtaeg ületab 12 kuud.
Tootmisriski garantii -kindlustab tasu lepinguliste kohustuste täitmiseks või kokkulepitud
kaupade tootmiseks tehtavate kulutuste eest juhul, kui ostja muutub maksejõuetuks enne
kaupade teelelähetamist. Eksportööri tootmisriski garantiid kasutatakse kui toote turustamine
ostja poolel ülesse kerkinud probleemide tõttu on raskendatud või pole enam võimalik