Transcript Pikaajalised finantsinvesteeringud. Immateriaalsed pv

Pikaajalised
finantsinvesteeringud.
Immateriaalsed pv.
Kinnisvarainvesteeringud
Rita Sikk
Loengukonspekt 2012/2013
Pikaajalised finantsinvesteeringud
(1)
• On finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita
lähema 12 kuu jooksul. Kajastatakse bilansis
põhivarana:
- tütarettevõtte aktsiaid või osad
- sidusettevõtte aktsiad või osad
- muud aktsiad ja väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad,
obligatsioonid, fondi osakud)
Kajastatakse kas soetusmaksumuses, õiglases
väärtuses, või kapitaliosaluse meetodil (vt RTJ 2)
- pikaajalised nõuded (korrigeeritud
soetusmaksumuses)
Lisades avalikustatakse info seotud osapoolte kohta.
Pikaajalised finantsinvesteeringud
(2)
• Kui tegemist on investeeringuga teise
majandusüksuse aktsiatesse, lähtutakse
arvestuses (IAS 28) investori mõjuvõimust
investeeringuobjektile.
- Kui investeerija omab kontrollivat osalust,
on tegu tütarettevõtte aktsiatega
- Kui investeerija osalus on oluline, nimetatakse
investeeringuobjekti sidusettevõtteks.
- Kui investorimõju on passiivne, nimetatakse
investeeringut portfellinvesteeringuks.
Pikaajalised finantsinvesteeringud
(3)
• Passiivse investeeringu puhul kasutatakse arvestuses
soetusmaksumuse meetodit.
• Näide: As Meie ostis 5% AS YYY lihtaktsiatest
2000, makstes 20 000. AS YYY puhaskasum
majandusaastal oli 150 000, millest ta maksis
dividende 20%, s.h AS Meie-le 1500. Koostada
lausendid?
Kui arvestuses kajastatakse kapitaliosaluse meetodit
(equity), suurendatakse investeeringusummat
investeerija bilansis arvestatud kasumiosa võrra või
vähendatakse kahjumiosaga.
Pikaajalised finantsinvesteeringud
(4)
• Finantsarvestuse rakendatakse laenude, vekslite,
võlakirjade jm arvestuses raha ajaväärtuse
kontseptsiooni.
Põhimõte on selles, et täna saadud rahasumma
väärtus on kõrgem, kui sama suure summa väärtus
tulevikus.
Üksiksumma (ühekordne sisse-väljamakse) tulevane
väärtus on seotud liitintressi leidmisega.
Näit: Firma avas deposiitarve 02.01.200x, hoiustades
100 000 €
. Intressimäär on 10% ja arvutatakse 1 x aastas.
TV (I=10,n=3)100 000= 100 000 x 1.3310 = 133 100
Immateriaalsed põhivarad (1)
• Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis ainult
juhul, kui (IAS 38.22):
- objekt on ettevõtte poolt kontrollitav;
- on tõenäoline, et ettevõte saab objekti
kasutamisest
tulevikus majanduslikku kasu; ja
- objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt
hinnatav.
Immat.pv.võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega
otseselt seotud kulutustest.
Sisemiselt genereeritud firmaväärtust ei kajastata
varana ettevõtte bilansis
Immateriaalsed põhivarad (2)
Immateriaalse põhivarana ei võeta arvele
(s.t näidat. kuluna):
Asutamisväljaminekud,uurimisväljaminekud,
koolitusega seotud kulutused, reklaamile
tehtud kulutused, üldised halduskulutused,
kahjumid tootmise algfaasis, kolimisega ja
ettevõtte ümberstruktureerimisega seotud
kulutused
Immateriaalsed põhivarad (3)
Arendusväljaminekud on kulutused, mida tehakse
uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või
süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või
testimiseks. Arendusväljaminekuid kantakse kas
kuludesse või kapitalisee-ritakse immateriaalse pv.
juhul, kui
- on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused
ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks;
- ettevõte suudab kasutada või müüa loodavat vara;
- immateriaalsest varast tulevikus tekkivat
majanduslikku kasu on võimalik hinnata
- arendusväljaminekute suurust on võimalik
usaldusväärselt mõõta.
Immateriaalsed põhivarad (4)
• Kõikidel immateriaalsetel varadel eeldatakse
olevat kasulik eluiga ja neid amortiseeritakse.
Kui kasulik eluiga pole täpselt määratletav,
arvest selleks 10 aastat? Amort. meetod on
lineaarne.
Vajadusel hinnatakse immateriaalseid pv alla
ja/või allahindlus tühistatakse (v a
firmaväärtus)
Kinnisvarainvesteering (1)
• Kinnisvarainvesteering on kinnisvaraobjekt
(maa või hoone (või osa hoonest) või
mõlemad), mida ettevõte hoiab renditulu
teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal
eesmärgil
• Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis
algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis
sisaldab ka soetamisega otseselt seotud
kulutusi
Kinnisvarainvesteering (2)
• Kinnisvarainvesteeringu edasisel
kajastamisel lähtutakse õiglase väärtuse
meetodist (või soetusmaksumuse
meetodist, kui...)
• Õiglase väärtuse hindamisel tuleb kasutada
ettevõtteväliste prof. hindajate abi, v.a, kui
ettevõte omab vastavat spetsialiste