Transcript VERI VERE- JA LÜMFIRINGE

VERI
VERE- JA LÜMFIRINGE
VERI


Veri on vedel sidekude
Veri koosneb vereplasmast ja
verelibledest ehk hemotsüütidest
VERE FUNKTSIOONID

Veri täidab organismis transpordi,
kaitse- ja sisekeskkonna püsivuse ehk
homöostaasi säilitamise ülesandeid
VERE FUNKTSIOONID





Veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist
imendunud toitaineid kudedesse.
Toitainete oksüdatsioonil kudedest vabanenud
süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi
ainevahetuse jääke neerudesse, veri toimetab
hormoone ning muid bioloogiliselt aktiivseid aineid
nende toimekohtadesse
Veri kaitseb organismi sissetungiva nakkuse eest
Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste
puhul tekkida võiva verekaotuse eest
Vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja
vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis
ainevahetuses tekkinud soojus
VERE HULK


Verd on inimesel keskmiselt 7%
kehakaalust. 70 kg inimesel on
keskmiselt 5-5,5 liitrit verd
Plasmat on 55-60% ja rakke 45%
kogusest
ERÜTROTSÜÜDID





Väikesed kettakujulised tuumata rakud. Kaksiknõgus
kuju tagab neile suure välispindala. Keskmine
diameeter on 7,5 μm ja paksus 2 μm
Erütrotsüüdid ehk punalibled tekivad punases luuüdis
Erütrotsüütide eluiga on umbes 4 kuud, seejärel nad
lagundatakse ja asendatakse uutega
Erütrotsüüdid on elastsed ja võivad deformeeruda,
seega läbida kõige peenemaid kapillaare
Erütrotsüütide arv 1 liitris veres on meestel 4,55,5x1012, naistel 4-5x1012
ERÜTROTSÜÜDID
HEMOGLOBIIN




Rauda sisaldav valguline pigment, mis kannab
laiali hapnikku
Leidub punaliblede tsütoplasmas
Kopsudes seovad hemoglobiini molekulid
endaga hapnikku-moodustub
oksühemoglobiin(kannab hapnikku organismi
laialai)
Arterites on veri oksühemoglobiini rohke
sisalduse tõttu erepunane, veenides tumedam
kuna oksühemoglobiini on seal palju vähem
LEUKOTSÜÜDID





Normaalselt on leukotsüüte ehk valgeliblesid
1 liitris veres 4-10x109
Valgeliblede arvu tõusu nim. leukotsütoosik
ning nende hulga vähenemist leukopeeniaks
Valgelibled on tuumaga rakud, suuruselt ja
fuksioonilt erinevad, läbimõõduga 6-15 μm
Leukotsüüte jaotatakse granulotsüütodeks ja
agranolotsüütideks
Leukotsüüdid kaitsevad organismi nakkuste
eest
LEUKOTSÜÜDID
TROMBOTSÜÜDID




Trombotsüüte ehk vereliistakuid on 1 liitris
veres 2,5-3x109
On tuumata, sisaldavad vere hüübimiseks
olulist nn trombotsüütide faktorit ning
veresooni ahendavat ainet seratoniini
Osalevad vere hüübimisel
Kokku kleepudes moodustavad valge trombi,
mis suleb väikeste veresoonte vigastuse
TROMBI TEKE
SÜDA



Õõnes lihaseline “pump”, mis paneb
vere organismis ringlema
On kopsude vahel paiknev
rusikasuurune õõneselund
Südant ümbritseb sitke südamepaun
ehk perikard
SÜDA
SÜDAME KODA



Kamber kuhu veri siseneb
Vasakusse k kotta tuleb kopsude
hapnikurikas veri, paremasse kotta aga
hapnikuvaene veri ülejäänud kehast
Iga südamelöögi alguses tõmbuvad
kojad kokku, pumbates verd
vatsakestesse
SÜDAME VATSAKE





Kamber, mis väljutab vere südamest
Paksude lihaseliste seintega
Saavad verd kodadest ja saadavad selle
südamest välja veresoontesse
Parem vatsake pumpab hapnikuvaese
vere kopsudesse, vasak hapnikurikka
ülejäänud kehasse
Vasak vatsake on suurem ja tugevam
SÜDAMEKLAPP




Klapp, mis laseb verel liikuda ainult ühes
suunas
Klappidel on hõlmad, mis avanevad, et lasta
verd läbi ning sulguvad automaatselt, et
takistada vere tagasivoolu
Kolmhõlmased ja kahehõlmased klapid ei lase
verel voolata vatsakestest kodadesse
Poolkuuklapid(aordi- ja kopsutüveklapp)
peatavad vere tagasivoolu vatsakestesse
SÜDAMELÖÖK





Südame kui pumba üks töötsükkel
Südametsüklil on kolm staadiumi
Esimeses staadiumis ehk diastolis täituvad
kojad verega ning osa verest voolab neist
vatsakestesse
Teises staadiumis ehk kodade süstolis
tõmbuvad kojad kokku, suunates vere
vatsakestesse
Vatsakeste süstoli ajal tõmbuvad vatsakesed
kokku ning vere väljub südamest
PULSS


Südamelöögile järgnev mööda artereid
leviv rõhulaine
Vere voolamisel südamest välja levib
mööda artereid rõhulaine. Artereid
laienevad veidi, võttes seejärel endised
mõõtmed. Seda hetkelist läbimõõdu
muutust ongi tunda pulsina
VERERINGE
VERESOONED





Torujad elundid, mida mööda voolab veri
Läbivad kõiki kehaosi – moodustavad
võrgustiku
Tagavad kudede ja rakkude varustamise
verega
Pemised veresooned on arterid, veenid ja
kapillaarid
Arteritest läheb veri arterioolidesse, sealt
kapillaaridesse. Seejärel läheb veri
veenulitesse ja veenidesse
VERESOONE EHITUS
ARTER



Veresoon, mis kannab verd südamest
eemale
Jagunevad peenemateks harudeks –
arterioolideks
Arterite ja arterioolide seintes on
silelihased. Lihaste kokkutõmbumisel
aheneb veresoon ja tema läbilaskvus
väheneb(vasokonstriktsioon)
VEEN




Veresoon, mis kannab verd südame suunas
Neis voolab hapnikuvaene veri, mis annab
veenidele sinise värvuse
Veenides on vererõhk madal, verd edasi
suruv jõud nõrk
Paljudel veenidel(eriti jalgades) on
veeniklapid, mis ei lase verel raskusjõu mõjul
tagasi voolata
KAPILLAAR



Kõige peenem veresoon
Saavad arterioolidest hapnikurikast verd
ja kannavad seda kõikide rakkudeni
Nende seinad koosnevad vaid ühest
rakukihist – võimaldab lahustunud
ainetel kergesti liikuda nii verest
koevedelikku kui ka vastupidi
VERESOONED
VERERÕHK





Vere rõhk vereringes
Vererõhk, mille tekitab süda, paneb
vere voolama
Arterites rõhk kõrge, veenides madal
Vererõhk tõuseb iga südamelöögi ajal ja
langeb siis kuni järgmise löögini
Vererõhku reguleerivad närvisüsteem ja
hormoonid
LÜMFISÜSTEEM




Ühesuunalise vooluga soonte süsteem,
mis kogub koevedelikku ja aitab
võidelda haiguste vastu
Koosneb lümfisoontest
Lümf voolab kahe juha kaudu verre
Lümf voolab ainult ühes suunas –
rakkudevahelistest ruumidest
vereringesse
LÜMFISÜSTEEM