Etanool ja lapsed

Mailis Tõnisson

11. nov 2006

ETANOOL (CH3CH2OH)

Etanool on kõige kuritarvitatavam joovet põhjustav aine maailmas. Üldtoksikoloogilises mõistes on etanool vähese toksilisusega aine, kuna toksiliseks peetakse ainet, mis põhjustab surma annusega ≤200 mg/kg kehakaalu kohta.

Registreeritud väikseim etanooli letaalne doos on 1400 mg/kg kehakaalu kohta.

ETANOOL

Etanool on väike molekul (MK 46), mis seguneb hästi veega ja seetõttu jaotub kiiresti kogu organismi vees.

Etanooli rasvlahustuvus on peaaegu olematu (log K ow = -0,32) Imendumine toimub maost ja peensoolest passiivse difusiooni teel kontsentratsiooni gradiendi saavutamiseni.

MÕJUD ABSORPTSIOONILE

* Kangemad alkohoolsed joogid imenduvad kiiremini ja annavad kõrgema vere alkoholi taseme; * Lahjemad joogid imenduvad aeglasemalt vähese kanguse ning suurema suhkrute ja lisaainete tõttu. * Söömine alkoholi tarbimise eel või ajal vähendab etanooli absorptsiooni verre; * Alkoholi imendumises on soolised ja ealised erinevused hormonaalsete erinevuste tõttu.

VERE ALKOHOLI KONTSENTRATSIOON (BAC)

Etanooli jõudmine verre sõltub paljudest faktoritest: * manustatud kogusest, * etüülalkoholi kontsentratsioonist joogis, * joomise mustrist (kiiresti - aeglaselt, pidevalt - harva), * mao tühjenemise kiirusest.

VERE ALKOHOLI KONTSENTRATSIOON (BAC)

BAC sõltub samuti * kehakaalust ning lihaste/rasvkoe sisaldusest kehas. Kui kehas on vähe rasvkude, siis BAC on väiksem kõhnal inimesel on kehas rohkem vett ning alkohol “lahjendub” liikudes kudedesse.

Kuna naised on üldiselt meestest väiksemad ning rasvkudet kg kehakaalu kohta rohkem, siis tekib neil suurem BAC ja intoksikatsioon.

ETANOOLI METABOLISM

Peale absorptsiooni kantakse etanool maksa, kus algab ensüümide abil ümbertöötlus.

Esialgne metabolism toimub alkoholdehüdrogenaasiga (85%), mis konverteerib etanooli atseetaldehüüdiks.

Seejärel muudetakse atseetaldehüüd kiiresti atsetaadiks aldehüüddehüdrogenaasi abil. 10% konverteeritakse CYP2E1 abil, mis vastutab etanooli kiire metabolismi eest (! 40-60 mg/100 ml).

5 7% elimineeritakse muutumatult väljahingatava õhu, higi ja uriiniga.

SÜMPTOOMID VÕRRELDES VERE ALKOHOLI KONTSENTRATSIOONIGA

Füsioloogiline vere alkoholi sisaldus ja alkoholi tarvitamise tunnused: <0,20‰ – Sümptoomid puuduvad 0,20 – 0,49‰ – Kerge eufooria häired mõningates tähelepanu nõudvates katsetes

SÜMPTOOMID VÕRRELDES VERE ALKOHOLI KONTSENTRATSIOONIGA

Kerge joove: 0,50 – 1,50 ‰ Käitumusliku pidurduse vähenemine, enesetunde paranemine, jutukuse suurenemine, sensoorsed ja motoorsed häired, aeglustunud reaktsiooniaeg (eriti valiksituatsioonides), koordinatsiooni ja kerged tasakaaluhäired.

SÜMPTOOMID VÕRRELDES VERE ALKOHOLI KONTSENTRATSIOONIGA

Keskmine joove: 1,51 – 2,50 ‰ Koordinatsiooni ja tasakaaluhäired, häirunud kõne (pehme keel), reaktsiooniaja pikenemine, emotsionaalne labiilsus, kriitika alanemine.

SÜMPTOOMID VÕRRELDES VERE ALKOHOLI KONTSENTRATSIOONIGA

Raske joove: 2,51 – 3,00 ‰ Võimetus sirgelt seista ja ilma toeta kõndida, segane kõne, teadvuse hägunemine, aju motoorsete piirkondade tugev depressioon koos moondunud tajuga.

3,01 … ‰ Segasus, stuupor või kooma koos pinnapealse hingamisega, suurenenud risk surra respiratoorsest depressioonist ja kardiopulmonaalsest puudulikkusest

ALKOHOLI METABOOLSED EFEKTID

 Etanooli hepaatilise oksüdatsiooni käigus tekib muutus maksa redoks staatuses ja koensüüm NAD+ redutseeritakse NADH-iks.

 Suurenenud NADH kontsentratsioon inhibeerib maksas glükoneogeneesi ning väikese glükogeeni varu korral tekib hüpoglükeemia.  Püruvaat redutseeritakse laktaadiks, põhjustades erinevas astmes laktatsidoosi. Samas on laktaadi utilisatsiooni inhibeerumine.  Tekib hüpokaleemia ning hüpernatreemia.

Etanooli krooniline toime



Kroonilisest alkoholi tarbimisest võivad tekkida

* maksatsirroos, * kardiomüopaatia, * pankreatiit, * gastro-intestinaalsed probleemid, * Wernicke entsefalopaatia, * Korsakoffi sündroom, * endokrinoloogilised häired, * Dupuytreni kontraktuur.

Etanooli krooniline toime

Biokeemia Hematoloogia Immunoloogia

GGT AST:ALT

Triglütseriidid HDL Albumiin ESR

MCV

PTT IgA Vit B12 Foolhape TSH, T4, Testosteroon

CDT

, Bil, ALP Suurenenud >2:1 Suurenenud Suurenenud vähenenud Kiirenenud Suurenenud Pikenenud Suurenenud Vähenenud Vähenenud

Toksilisus reproduktiivsüsteemile

 Meestel testikulaarne atroofia ning liikuvate spermatosoidide hulga vähenemine.  LH retseptorite vähenemine Leydigi rakkude membraanides.

 Seerumi testosteroon väheneb ja östradiooli tase suureneb.  Naistel vähenenud munasarjade funktsioon ning varane menopaus, ebaregulaarsed menstruaaltsüklid.

Teratogeensus ja embrüotoksilisus

 Fetal Alcohol Spectrum Disorders Syndrome (FASD) FASD USA andmetel esineb 10 juhul 1000 sünnist FAS 0,5 2 juhul 1000 sünnist (1:750)  Alavormid: - Fetal Alcohol Syndrome (FAS) - Fetal Alcohol Effects (FAE) - Alcohol Related Neurodevelopmental Disorder (ARND) - Alcohol Related Birth Defects (ARBD)

FAS

    Iseloomulik nägu Kasvudefitsiit, väike sünnikaal Ajukahjustus, väike pea, struktuuridefektid, neuroloogilised häired (k.a motoorsed häired, halb silma käe koordinatsioon, treemor) Käitumise- ja kognitiivsed häired (vaimne mahajäämus, õppimishäired, tähelepanuhäired, hüperaktiivsus, sotsiaalne , kõne- ja mäludefitsiit)  Arvatakse, et risk suureneb üle ühe standarddringi päevas (375 ml õlut, 150 ml veini, 50 ml piiritusjooki)  Eriti ohtlik aeg on 1 raseduskuu!

FAS

        Väike pea Kitsas silmaava Madalalasetsevad kõrvad Lame philtrum Õhuke ülahuul Epikantus Lai silmade vahe Lame ninajuur

Kartsinogeensus

* Tõestused on atseetaldehüüdi kartsinogeensuse kohta (etanooli peamine metaboliit), sellest lähtuvalt on IARC alkoholi klassifitseerinud inimkartsinogeeni Grupp 1, s.t tekitab tuumoreid suuõõnes, neelus, kõris, söögitorus ning maksas.  The American Conference of Governmental Industrial Hygienists (ACGIH) märgib aga, et etanool ei ole klassifitseeritav inimese kartsinogeenina (A4).

 The US National Toxicology Program (NTP) ei ole paigutanud etanooli kartsinogeensete kemikaalide nimekirja, kuid on märkinud, et alkohoolsete vedelike manustamine suukaudselt on teada kartsinogeensetena.  Inimesel LOEL 1,2 g/kg kartsinogeensuse suhtes.

TÄISKASVANUTE VÕRDLUS LASTEGA

 Täiskasvanutele välja töötatud joobeastmete skaala arvestab vere alkoholi sisalduse vastavust psühhomotoorsete häiretega ning kasutatakse etüülalkoholi ägeda intoksikatsiooni hindamiseks kliinilises ja kohtulikus praktikas.

 Laste puhul on hindamine keerulisem, sest täiskasvanuga samasugune vere alkoholi kontsentratsioon ei ole sageli vastavuses täiskasvanu kliinilise leiuga.

TÄISKASVANUTE VÕRDLUS LASTEGA

 Nooremate laste organismi vee sisaldus on suurem või ligilähedane täiskasvanud mehe vee sisaldusele (arvutatuna Mellits-Cheek valemi alusel). Sellest võib oletada, et täiskasvanud mehe ja lapse ühesuguse vere alkoholi kontsentratsiooni puhul võib lapsel alkoholi sisaldus mg/kg kehakaalu kohta olla veidi suurem kui täiskasvanud mehel.

TÄISKASVANUTE VÕRDLUS LASTEGA

 Lastel on hematokrit suhteliselt väikese väärtusega ning sarnane täiskasvanud naistega. See viitab, et täiskasvanud naise ja lapse ühesuguse vere alkoholi sisalduse korral võib lapsel etanooli sisaldus mg/kg kehakaalu kohta olla veidi suurem kui naisel.

TÄISKASVANUTE VÕRDLUS LASTEGA

 Maksa ensüümsüsteemide küpsus erinevas eas lastel on erinev, s.t ADH aktiivsus ja etanooli metabolism on erinev.  Noorematel lastel on maksa glükogeeni sisaldus väiksem, s.t võimalik on hüpoglükeemia teke etanoolist.

 Lastel suur verevoolu suhe koemassi.

 Mao tühjenemiskiirus on suurem kui täiskasvanul (hüpoglükeemilised ajaintervallid).

 Hormonaalsed erinevused eri vanuses lastel.

TÄISKASVANUTE VÕRDLUS LASTEGA

 Soojakadu, hüpotermia >> asendusenergia glükoosist  Manustatud kogus (õnnetusjuhtumid – kiiresti suhteliselt palju; teismelised – kes joob rohkem?)  Joomismuster (üldiselt lapsed tarbivad harva)

KOKKUVÕTTEKS

♦ Ägedas alkoholijoobes laste kliiniline seisund on erinev sõltuvalt east ja alkoholi kontsentratsioonist vereseerumis (hormoonid?). Biokeemilised muutused: hüpo-/hüperglükeemia, laktatsidoos, hüpokaleemia ja hüpernatreemia KAUDNE KAHJUSTUS ♦ Krooniline toksilisus? ♦ Reproduktiivsüsteemi toksilisus? ♦ Teratogeensus – kahjustub laps ♦ Kartsinogeensus?

♦ Mutageensus?