Transcript File

Hingamine ja happe-leelis seisund
Neerud ja happe-leelis seisund
Respiratoorne atsidoos ja alkaloos
Metaboolne atsidoos ja alkaloos
Võrdlus
Ljubov Lorella Fedortšuk
Krislin Tukia
Kadri-Ann Lehis
Erik Zalutski
Arko Lepik
STOM II
Hingamine


Hingamine on gaasivahetus
rakkude ja ümbruskonna vahel.
Hapniku transpordi 4 etappi:
◦ 1) konvektiivne transport
kopsualveoolidessse ventilatsiooni
abil
◦ 2) difusioon alveoolidest
kopsukapillaaride verre,
◦ 3) konvektiivne transport vereringe
vahendusel koekapillaaridesse,
◦ 4) difusioon koekapillaaridest neid
ümbritsevatesse rakkudesse
(1.)
Hingamisteed

Hingamisteed ei ole mitte
ainult atmosfääriõhu
juurdetoomiseks
sissehingamisel ja
alveolaarõhu äraviimiseks,
vaid täidavad tervet rida
hingamise abifunktsioone.
◦ Nt: õhu puhastamine,
soojendamine ja niisutamine.
(2.)
Hingamise keemiline kontroll
(3.)
Happe-leelise seisund

Happe-leelise tasakaalu all mõistetakse H+-aktiivsus
kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismide
seisundi ja nende funktsionaalse reserviga
Hape – H+ doonor
o Alus – H+ vastuvõtja
o
Inimese arteriaalse vere pH (37 ˚C juures) on vahemikus
7,37 kuni 7,43 ; keskmise väärtusega 7,4.
 Reegline mõeldakse vere pH all alati plasma pH väärtust.
 Hoolimata happeliste ainevahetusproduktide pidevalt
muutuvast äraandmisest verre, hoitakse vere absoluutne
reatksioon väga täpselt konstantsena.
 Vere pH säilitamisel konstantsena osalevad mitmed tegurid.

◦ Vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja
eritusmehhanismid neerudes.
Hingamise osavõtt pH
regulatsioonist



Kehalises puhkeolekus elimineeritakse 230ml
CO2/m, seega umbes 15 000mmol CO2/päevas
``Lenduva`` süsihappeandhüdriidi eemaldamise
tõttu vabastatakse veri peaaegu ekvivalentsest
hulgast vesinikioonidest.
Seega on hingamisel püsiva happe-leelise
tasakaalu säilitamisel määrav osa.
◦ `` Näiteks kui mingi ainevahetushäire korral vere happelisus
suureneb, toimib vesinikioonide suurenenud kontsentratsioon
hingamise täiendava stiimulina, mis kutsub esile ventilatsiooni
suurenemise (hüperventilatsiooni). CO2 molekule elimineeritakse
suuremal hulgal ja pH normaliseerub.`` (4.)
Hingamise osavõtt pH
regulatsioonist

Leelise hulga suurenemisel ventilatsioon
kahaneb (hüpoventilatsioon), CO2
osarõhk ja koos sellega ka H-ioonide
kontsentratsioon tõuseb, nii et esialgne pH
kasv vähemalt osaliselt kompenseeritakse.
Plasma pH vähenemise
kompenseerimine ventilatsiooniga
(4.)
Neerude funktsioonid organismis




Ainevahetuse lõpp-produktide
väljaviimine organismist
Vee ja elektrolüütide
homöostaasi säilitamine
Happe -leelise tasakaalu
säilitamine
Hormoonide süntees
Allikas: http://barttersite.org/kidney-tutorial
Neerude osavõtt pH regulatsioonist


Nende ülesanne seisneb mittelenduvate
hapete, esmajärjekorras väävelhappe
eritamises.
Mittelenduvad happed annavad normaalselt
ööpäevas 40-60 mmol vesinikioone, mis
tuleb elimineerida neerude kaudu.
(2)

Toidust saame:
Aminohapped
VALGUD
Väävlit sisaldavad AH-d
HAPE
H-ioonid
NEER
Neerude osavõtt pH regulatsioonist 2





Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer
võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega
esmalt vähenenud vere pH kasvu korral H+ renaalne
eritus vastavalt väheneb ja sellega kompenseeritakse
happe leelise tasakaaluhäire.
Vesinikioonide eritamine toimub neerutorukestes,
kusjuures torukeste filtraat, torukeste rakud ja
kapillaarveri üksteist vastastikku mõjustavad.
Vesinikioonid seostakse lõppude lõpuks
neerutorukeste uriinis HPO4-2-ks ja NH3-ks.
Ainult väikene osa H-ioone eritatakse uriiniga vabal
kujul.
Teiselt poolt viiakse keemiliste protsesside ja
vahetuste käigus HCO3- jälle verre tagsi.
(2)
H+ ekskretsioon neerudest
Neerud – ainus viis H+ erituseks:
 Ammooniumiooni NH4 + ekskretsioon –
1 eritunud ammooniumimolekuli asemel
saadkase 1 molekul bikarbonaati

Uriini puhversüsteemid
o Fosfaat - H3PO4 - iga eritunud Ho

molekulu kohta moodustub 1 molekul
bikarbonaati
Sulfaadid – eritub neutraalsoolana
ƒMida siis neerud teevad happe eritamiseks?
H+ ekskretsioon neerudest 2
Proksimaalne neerutuubul
 Bikarbonaadi tagasiimendumine
H-ioonide sekretsioon torukese valendikku Na+ ‐ H+ antiportedi teel
o
H+ + HCO3‐ = H2CO3
H2O + CO2
H2CO3
H+ + HCO3‐
Distaalne neerutuubul – nefroni viimane osa
 Na + ‐K + ATPaas
 Rakud, millel on prooton‐ATPaas
 H + ‐K + ATPaas
Allikas:http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.html
Tasakaaluhäired

Kui neerude funktsioon ei ole võimeline vere
pHd konstantsena hoida, kuhjuvad verre :
o Happed
ATSIDOOS (vere pH langeb,
bikarbonaadi kontsentratsioon vähenenud)
o
Leelised
ALKALOOS (vere pH tõuseb,
bikarbonaadi kontsentratsioon suurenenud)
Atsidoosid ja alkaloosid

Kui patoloogilistes tingimustes kuhjub verre
suurel hulgal happeid või leeliseid,
hingamine ja neerude funktsioon ei ole
võimelised vere pH-d const hoidma.

Vere pH alanemise (pH<7,37), s.t hapeliste
valentside kasvu korral räägitakse
atsidoosist.

pH väärtuse suurenemist (pH>7,43)
nimetatakse alkaloosiks.
Respiratoorne atsidoos ja alkaloos
Respiratoorne atsidoos- atsidoos, mille
põhjustab kopsude funktsioonihäire, mille
korral suureneb vere CO₂ osarõhu tõus
veres.
 Respiratoorne alkaloos- alkaloos, mille
põhjustab hüperventilatsioon, mille tõttu
tekib CO₂ osarõhu langus.

Primaarsete respiratoorsete happeleelise tasakaalu häirete kompensatsioon
Toimub otsekohe või teatud viivitusega
 Kompensatsioon- primaarselt happelises või
leeliselises suunas nihkunud pH väärtus
viiakse tagasi normi piiridesse või selle
lähedusse
 Kompensastiooni mehhanismid:

◦ Neerud- muutes HCO₃ ioonide retentsiooni või Hioonide eritamist
Metaboolne alkaloos

Metaboolse alkaloosi korral on plasmas bikarbonaadi
kontsentratsioon suurenenud. Nefronis voolab suurema
bikarbonaadi kontsentratsiooniga tubulaarvedelik, sealne
piiratud resorptsioonivõime on seega ületatatud.
Bikarbonaati eristatakse lõpliku uriiniga.
Metaboolse alkaloosi põhjused ja sümptomid



Oksendamine
HAT regulatsioonihäired neerudes
NaHCO3 liigne manustamine.
Metaboolne atsidoos

Metaboolne atsidoos on bikarbonaadi
kontsentratsiooni vähenenud, siis resorbeeritakse
normaalse gradiendi saavutamiseks rohkem
bikarbonaati tubulaarvedelikust tagasi.
Metaboolse atsidoosi põhjused ja sümptomid
orgaaniliste hapete ülehulk
 mürgistused
 anorgaaniliste hapete ülehulk

Atsidoosi ja alkaloosi
kompensatsioon
Nihkunud pH väärtus viiakse
kompensatsioonimehhanismide sekkumise
tõttu tagasi normi piiridesse.
 Metaboolset happe-leelis tasakaalu häiret
on võimalik kompenseerida kopsude
ventilatsiooni vastava muutmisega, lisaks
kompensatsioon neerude abil.
 Respiratoorse häire korral võivad sekkuda
neerud, muutes HCO3- retensiooni või Hioonide eritamist.

Respiratoorne ja metaboolne
atsidoos
RESPIRATOORNE
pH
METABOOLNE
Langeb
Tekkepõhjus
Hüperkapnia
Mittelenduvate hapete
kuhjumine
Bikarbonaadi
konts.
Ei muutu (=0)
Negatiivne
CO2 osarõhk
CO2 osarõhu tõus
Ei muutu
Bikarbonaadi resorptsioon intensiivistub
Kompensatsioon
Hüperventilatsioon → CO2
osarõhk langeb
Respiratoorne ja metaboolne
alkaloos
RESPIRATOORNE
pH
METABOOLNE
Tõuseb
Tekkepõhjus
Hüpokapnia
Leeliseliste ainete juurdetulek;
HCl kaotus (oksendamine)
Bikarbonaadi
konts.
Ei muutu (=0)
Suurenenud (positiivne)
CO2 osarõhk
CO2 osarõhu langus
Ei muutu
Bikarbonaat eritatakse lõpliku uriiniga
Kompensatsioon
Hüpoventilatsioon → CO2
osarõhk tõuseb
Happe-leelis tasakaalu häirete
diagnostiliste parameetrite muutused
pH
BE
PCO2
Metaboolne atsidoos
↓
↓
↓
Metaboolne alkaloos
↑
↑
↑
Respiratoorne atsidoos
↓
↑
↑
Respiratoorne alkaloos
↑
↓
↓
BE- puhverleeliste hälve
PCO2- CO2 osarõhk- võimaldab otsustada, kas häire on primaarselt respiratoorne.
Jämedad nooled: primaarsete muutuste suund
Peenikesed nooled: sekundaarse kompensatsiooni suund
Tabelis on kokku võetud kolme iseloomuliku parameetri primaarsed ja
sekundaarsed muutused, mille kombinatsioon võimaldab happe-leelise
tasakaalu häire ühetähenduslikku määramist.
Kasutatud kirjandus

Schmidt, R. F., Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia. Tartu. Lk 575-577,
604-605, 627-630, 644, 795-798.

“Happe – alus tasakaal” esitlus prof. Joel Starkopf
http://euro.perearstikeskus.ee/anestesioloogia/8.pdf

http://www.esy.ee/dok/ettekanne/3ps.pdf (20. oktoober 2011)

Pildid:
(1-3. Schmidt, R.F., Thews, G. 1997. Inimese füsioloogia)

1. lk 574
2. lk 577
3. lk 605
4. Gavronski G. Seminar Happe-leelistasakaalu regulatsioon- lk 5
5. http://barttersite.org/kidney-tutorial
6. http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.html





Aitäh!