Transcript File - Julia Mastitskaja e

Happe-leelis tasakaal
organismis
Julia Mastitskaja
Annemai Haak
Rasmus Laan
Eve Külasalu
Hambaarstiteadus II
2013
Happe-leelise tasakaalu häired
• Atsidoos  pH alanemine (pH<7,37)
• Alkaloos  pH suurenemine (pH> 7,43)
Happe-leelise tasakaalu häired
• Respiratoorne atsidoos või alkaloos
• Metaboolne atsidoos või alkaloos
• Mitterespiratoorne atsidoos või alkaloos
Kopsude funktsiooni häiretest
põhjustatud pH muutused
• Respiratoorne atsidoos – hüpoventilatsioon,
CO₂ osarõhu tõus.
Põhjused: narkootikumid, hingamiskeskuse
funktsiooni häired, närvihaigused,
hingamislihaste funktsiooni häired,
hingamisteede obstruktsioon, kopsuhaigused.
Kopsude funktsiooni häiretest
põhjustatud pH muutused
• Respiratoorne alkaloos – hüperventilatsioon,
CO₂ osarõhu langus.
Põhjused: ülemäärane mehhaaniline
ventilatsioon, KNS häired, uimastid, hüpoksia,
kopsuhaigus, palavik, šokk.
Ainevahetushäiretest põhjustatud pH
muutused
• Metaboolne atsidoos – pH nihe happelisuse
suunas
• Põhjused: mittelenduvate hapete kuhjumine
(laktatsidoos, ketoatsidoos), krooniline
neerupuudulikkus, pikaaegne kõhulahtisus,
mürgitused (nt. sulfaatidega, salitsülaatidega
jne)
Ainevahetushäiretest põhjustatud pH
muutused
• Metaboolne alkaloos – pH nihe leeliselise
keskkonna suunas
• Põhjused: vesinikioonide kaotus sooletrakti
või neerude kaudu, tsüstiline fibroos,
hüpoventilatsioon, aluseliste ainete
liigtarbimine, Bartter’i sündroom, Gitelman’i
sündroom, Liddle’i sündroom.
• Neerude võime organismist välja viia
mittelenduvaid happeid→ neerude
funktsioonihäired põhjustavad pH muutumist.
• Renaalselt ja metaboolselt tingitud häired
kokku – mitterespiratoorne atsidoos ja
alkaloos.
Kompenseerimise põhimõtted(1)
• pH kompenseerimise mehhanism sõltub
– pH hälbe suunast (alkaloos/atsidoos)
– tasakaalu häire põhjusest
• Kohene või viivitusega kompensatsioon
• Primaarselt happelises või leeliselises suunas
nihkunud pH väärtus viiakse tagasi normi
piiresse või selle lähedusse
Primaarselt mitterespiratoorne häire(1)
• Kopsude ventilatsiooni muutmine
• Metaboolse häire korral kompensatsioon neerude
abil
• Atsidoos pH väärtuse vähenemine stimuleerib
hingamist hüperventilatsioon  CO2 osarõhu
langus  pH↑ ( täielik / osaline)
• Alkaloos puhveraluste hulga suurenemine 
hüpoventilatsioon  CO2 osarõhu tõus  pH↓
(enamasti osaline)
Primaarne respiratoorne häire(1)
• Kompensatisoon neerude abil (HCO3- retentsioon või
H-ioonide eritumine)
• Atsidoos kopsufunktsiooni häire  CO2 osarõhk
tõusnud  teatud viivituse järel kompenseerivad
neerud  vere puhverleeliste konts tõus pH↑
• Alkaloos  madal CO2 osarõhk puhverleeliste
kontsentratsioon väheneb  pH↓
Jämedad nooled: primaarsete muutuste
suund
Peenikesed nooled: sekundaarse
kompensatsiooni suund
Puhverleeliste hälbe BE, pH ja Pco2 normväärtused on punaste
joontega piiritletud. Punaseks värvitud ala tähistab happe-leelis
tasakaalu füsioloogilisi piire. Nool tähistusega a näitab primaarset
häitumist ja tähistusega b sekundaarset kompensatsiooni mehhanismi
Diagnostika kriteeriumid(1)
• Happe-leelis seisundi analüüs ja hindamine on
märkimisväärse kliinilise tähtsusega
• Suuruste määramine, mis võimaldab teha
otsuseid protsesside kohta:
– Atsidoos- alkaloos
– Respiratoorne- mitterespiratoorne
• võimaldavad häirete ravi kvantitaiivse suunamise
Diagnostika kriteeriumid(1)
• Arteriaalsest verest määratakse:
– pH
– P(CO₂)
– Puhverleeliste hälve
– Standardvesinikkarbonaat
Pilt 1. Diagnostika kriteeriumid
pH(1)
• H-ioonide kontsentratsiooni veres
– Nihkumine happelisus või leelisuse suunas
– Normi piirid: pH 7,37-7,43
NB! Normaalne pH väärtus ei ütle tingimata, et
happe –leelis seisundi häiret ei ole. Võib olla ka
täielikult kompenseeritud alkaloos või atsidoos.
P(CO₂), puhverleeliste häire (BE)(1)
• CO₂ osakaal otsustab, kas häire on primaarselt
respiratoorne
– Normi piirid: 35- 45 mmHg
• Näitab happe- leelise primaarset
mitterespiratoorset häiret
– Normi piirid (BE): -2,5 kuni +2,5 mmol/l
Standardvesinikkarbonaat(1)
• Vesinikkarbonaadi kontsentratsioon
vereplasmas 37⁰C, CO₂ 40 mmHg juures ja
hemoglobiin on hapnikuga täielikult
küllastatud
– Normväärtus: 24 mmol/l
• Mitterespiratoorset atsidoosi iseloomustav
• Ei hõlma valkpuhvri funktsiooni→ info piiratud
Happe-leelise tasakaalu häirete diagnostiliste
parameetrite muutused(1)
pH
BE
PCO2
Mitterespiratoorne
atsidoos
⇓
⇓
↓
Mitterespiratoorne
alkaloos
⇑
⇑
↑
Respiratoorne
atsidoos
⇓
↑
⇑
Respiratoorne alkaloos ⇑
↓
⇓
Happe-leelise seisundi analüüs(1)
• Kasutusel on Astruupi meetod
– happe-leelise tasakaalu ja CO2 osarõhu mõõtmine
• Uuritav veri tasakaalustatakse gaasiseguga, millel on
erinevad CO2 osarõhud (mustad kõverjooned) ja
määratakase mõlemal korral vastavad pH väärtused
• Saadud pH ja PCO2 väärtuste paarid kantakse
diagrammile
Happe-leelise seisundi analüüs(1)
• Astruupi
meetod
(määratakse
happe-leelise
tasakaalu ja
CO2 osarõhku
ühe töövõttega)
• Roheline-norm.
• Punanemitterespiratoorne atsidoos.
Sülje koostis
•
•
•
•
•
•
99% vesi
Elektrolüüdid
Mukopolüsahhariidid ja glükoproteiinid
Ensüümid
EGF [3]
Puhkeoleku sülje erituskiirus >0,1ml/min,
stimuleeritud >0,7ml/min
• Puhkeoleku sülje normaalne hulk 0,25–0,35ml/min
• Stimuleeritud sülje pH 7,3 [4]
Suu pH tasakaal
• Kaariesega seotud bakter – S. mutans
• Hambakatt: Bakterid toodavad elutegevusega
H+-ioone -> sülje pH langeb -> emaili
demineralisatsioon -> oht kaariese tekkeks. [4]
• Vähene süljeeritus -> kuiva suu sündroom ->
soodus keskkond kaariese tekkeks.
• Suu kuivus võib olla tingitud ravimitest,
stressist, väsimusest, haigustest jne. [3]
Sülje puhversüsteem
•
•
•
•
Bikarbonaatpuhver (tähtsaim)
Fosfaatpuhver
(valkude puhver) [5]
Kui süljest ei piisa, saab pH muuta:
– Hammaste pesemine
– Ksülitooliga närimiskummid
– Sülje stimuleerimine [4]
Kasutatud kirjandus
1. R. F. Schmidt, G. Thews Inimese füsioloogia Tartu
1997
2. P.-H. Kingisepp Inimese füsioloogia 2006, 2009
3. http://www.hambaarst.ee/artiklid/74/sylg-ja-suukaitsemehhanismid/
4. http://www.hambatehnik.ee/hammas/index.php?i
d=16
5. http://www.ncl.ac.uk/dental/oralbiol/oralenv/tutor
ials/bicarbonate.htm
Aitäh kuulamast!