Transcript File
Süsivesikud Rebeka Gabor Stom. II Milliseid süsivesikuid toiduga saame? • Toidusüsivesikutest peaks tärklis andma suurima osa (keskmiselt 75%). • Sahharoos, laktoos, glükoos, fruktoos, glükogeen jt katavad kokku umbes 25%. Tärklis • Inimtoidu olulisim süsivesik. • Segapolümeer: moodustub amülopektiinist ja αamüloosist. • Looduses peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20–24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). • Pankrease amülaas hüdrolüüsib tärklise maltoosiks. Maltaas lõhustab maltoosi glükoosiks. Sahharoos • • • • Peedisuhkur, roosuhkur. Koosneb glükoosi- ja fruktoosijäägist. Ta on toiduaine (toidusuhkur) ja magustaja. Teda lõhustab seedekulgla sahharaas ja vabanenud Glc ninf Fru imenduvad. • Sahharaasi defitsiit (esineb üliharva) tekitab kõhulahtisust ja kõhupuhitust. Laktoos • Koosneb galaktoosi- ja glükoosijäägist. • Piimasuhkruna on ta piima põhisüsivesik (rinnapiimas 6-8%, lehmapiimas 3,8-5%). • Lagundajaks on laktaas. • Mõnede inimeste laktaasi aktiivsus on väga madal või väga harva puudub üldse. Laktoos ei hüdrolüüsu, kuhjub seedekulglas ja lõhustub seedekulgla mikroobide toimel. Põhjustab kõhuvalu, kõhulahtisust ja oksendamist. Glükoos • Ehk viinamarjasuhkur. • Puu-ja juurviljades, marjades, õites, mees. • Glükoos sisaldub veres ja kõikides kudedes ning rakkudes. • Valge värvusega vees hästi lahustuv kristalne aine. • Suhkruroost vähem magus. • Kasutatakse ravimina ja energiaallikana mitmesuguste haiguste korral, ravimite koostisosa. Fruktoos • • • • Sahharoosi komponent. Kõige magusam. Vaba Fru annavad puuviljad, mesi, rosinad jne. Kasutatakse aminosahhariidide ja siaalhapete sünteesiks. • Maks metaboliseerib toidufruktoosi enamiku. Glükogeen • Veresuhkru ajutine varu. • Glükogeenigraanulid maksas (u 120 g) ja skeletilihastes (200-250 g). Mannoos • Glükoproteiinide komponent. • Toidus on teda vähe. • Man metabolism seostub Fru metabolismiga. SEEDIMINE 1. Seedimine suuõõnes: Suus algab tärklise hüdrolüüs sülje α-amülaasi toimel. Ensüüm lõhustab sisemisi glükosiidsidemeid, tekitades produktide segu: malto-oligosahhariidid, isomaltoos, maltoos jne. NB! Sülje amülaas võib lõhustada kuni 40...50% tärklist, kui toidu mälumine on kauakestev. 2. Seedimine maos: Tärklise seedimine sülje amülaasiga jätkub ensüümi inaktiveerumiseni mao soolhappe ja pepsiinide toimel. Et maos pole süsivesikuid seedivaid ensüüme, peatub nende seedimine maos. 3. Seedimine peensooles: On süsivesikute seedimise põhikoht. Maost tulev happeline toidumass neutraliseeritakse pankrease bikarbonaatidega. Pankrease α-amülaas jätkab sülje amülaasi alustatud tärklise seedimist kaksteistsõrmiksoole valendikus. Lõplik hüdrolüüs toimub hariäärise pinnal. Ensüümide koostoime hüdrolüüsib toidupolüoosid, oligo- ja disahhariidid monoosideks, peamiselt tekib Glc. • Maltoosi lõhustab maltaas glükoosiks. • Sahharaas lõhustab sahharoosi glükoosiks ja fruktoosiks. • Laktaas lammutab glükoosiks ja galaktoosiks. • Tselluloos ei seedu! IMENDUMINE • Toimub soolelimaskesta hattude tipus. • Pärast süsivesikuterikast toitu on monooside kontsentratsioon soolevalendikus kõrge ja väike kogus imendub passiivtranspordina. • Glc, Gal ja Man viiakse aktiivselt sümpordis naatriumiga. • Imendumine toimub kiiresti ja on peensoole algusosas praktiliselt lõppenud. • Verre jõudnud monoosid lähevad värativeeni kaudu maksa. • Metaboolsetes reaktsioonides maksarakkudes lülituvad ka Gal ja Fru glükoosi metaboolsetesse radadesse. AITÄH!