Transcript File

Mariann Tartes
Rasmus Laan
Stomatoloogia
2. kursus
SÜLJE VALGUD
Tartu 2013
SÜLJES LEIDUVATE VALKUDE PÄRITOLU
 Sekretoorsed valgud sekreteerivatest näärmetest
 seroosnääre (peamiselt parotiidnääre)- ioonid,
proteiinid
 mukoosnääre (sublinguaalne,- mandibulaarne)glükoproteiinid
 näärmejuha rakkude proteiinid
 Immuunsüsteemi rakkudest
 B- rakud (S-IgA)
 neutrofiilid
 Gingivaalvedeliku seerumproteiinid
 Vabanevad suuõõne epiteelirakkudelt
SÜLJES LEIDUVAD VALGUD ( K DA)
* kDa- kiloDalton
Joonis 1. Dennis E. Lopatin
HISTATIIN
 Histidiini-rikkad proteiinid
 Antimikrobiaalsed ja -fungaalsed
 inhibeerivad Candida albicans`i kasvu
 Osalemine haava paranemise protsessis
 Peamised histatiinid on :
 histatiin 1
 histatiin 3
 histatiin 5
STATERIIN




Toodetakse süljenäärmete poolt
Väga stabiilne, madala molekulmassiga ( 5,380)
Normväärtus süljes 12.8 (S.D. +/- 5.46) mikroM
Kodeeritud ühe geeni poolt, mis paikneb samas piirkonnas,
kust kodeeritakse Dentinogenesis imperfecta ja juveniilne
periodontiit
 Funktsioonid
 inhibeerib juhuslikke kaltsiumfosfaadi sadestusi suu - ja
süljevedelikus
 stateriinid koos PRP-ga võivad ennetada kahjulikke sadestusi hamba
pinnal
 efektiivne lubrikant
 osaleb hamba kaitses ja rekaltsifikatsioonis
LÜSOSÜÜM
 Allikad:
 suured ja väikesed süljenäärmed
 fagotsüteerivad rakud
 igemevao vedelik
 Bioloogiline funktsioon
 põhineb muramidaasi aktiivsusel (hüdrolüüsib β (1-4) sidet Natsetüülmuraamhappe ja N-atsetüülglükoosamiini vahel
peptidoglükaankihis)→ Antimikrobiaalne toime
 Gram negatiivsed bakterid tavaliselt resistentsemad välise
lipopolüsahhariidkihi tõttu
LÜSOSÜÜMI ANTIMIKROBIAALSED
FUNKTSIOONID






Bakterite agregatsioon
Inhibeerib bakterite kinnitumist hamba pinnale
Inhibeerib glükoosi kasutamist, hapete teket
Muramidaas põhjustab peptidoglükaani lüüsumist
Streptokokkide lahtiharutamine, hävitamine
Bakteriaalse autolüsiini aktivatsioon
 katioon-sõltuv aktiveerimine
Α- AMÜLAAS (PTÜALIIN)
 Kaltsium metalloensüüm
 pole võimelised ilma kaltisumita funktsioneerima
 Aktiveerib Cl, Stabiliseerib Ca, pH optimum 6.8- 7.3
 Seedimisprotsessi algataja
 Hüdrolüüsib tärklise α(1-4) sidemeid:
 maltotrioosid, isomaltoos, maltoos, piirdekstriinid
 võib lõhustada kuni 40-50 % tärklisest
 peamine lõppprodukt on maltoos (20 % glükoos)
SÜLJE PEROKSÜDAASID
 Sialoperoksüdaas (SP)




toodetakse parotiidnäärme poolt
võib leiduda ka submandibulaarnäärme sekreedis
lihtsalt adsorbeerub erinevatele suuõõne pindadele
leidub emailil, sülje setetes, bakteritel, hambakatus
 Müeloperoksüdaas (MP)
 pärit igemevao leukotsüütidest
 15-20% kogu peroksüdaasidest süljes
 Laktoperoksüdaasil väga oluline antimikrobiaalne toime
 kasutatakse gingiviidi ja parodontiidi ravis
 Komponent hambapastades ja suuloputusvedelikes
ANTIMIKROBIAALSÜSTEEMI
PEROKSÜDAASSED KOMPONENDID
 Peroksüdaassed ensüümid
 sialoperoksüdaas
 müeloperoksüdaas
 Vesinikperoksiid
 Paljud suus olevad bakterid toodavad peroksiidi
 S. mutans, S. mitis, S. sanguis
 Tiotsüanaadi ioon, mis konverteeritakse
hüpotiotsüaniidi iooniks peroksiidi toimel
 NB! süljes olev kontsentratsioon sõltub dieedist ja
suitsetamisest
TSÜSTATIIN
 Süljes kolm suurt tsüstatiini:
 tsüstatiin S, SN, SA
SN, SA:
 Kontrollivad proteolüütilisi reaktsioone
 inhibeerib katepsiine B, H ja L, mis vastutavad
periodontaalkudede destruktsiooni ees
S:
 Osaleb hamba mineraalse koostise tasakaalu säilitamisel
 takistab kaltsiumfosfaadi sadenemist
MUTSIIN
 Juhusliku struktuuriga asümmeetrilised molekulid
 Struktuur koosneb:
 terminaalselt paikneb amino- ja karboksüülrühm
 suur keskosa (pooled aminohapetest seriin ja threoniin)
 Hüdrofiilne kate, mistõttu nad on vetthoidvad, resistentsed
proteolüüsile
 Kaks peamist mutsiini süljes: MG1 ja MG2
 Unikaalsed omadused:
 kõrge elastsus
 adhesiivsus
 madal lahustuvus
MUTSIIN(2)
 Funktsioonid
 Kudede katmine
 Kaitsevad katva kilena pehmeid ja kõvasid kudesid
 Tähtis roll primaarse pelliikuli tekkes
 Aitab kontsentreerida antimikroobseid molekule limaskesta
liidestes
 Lubrikatsioon
 Reastuvad voolu suunas (asümmeetrilised omadused)
 Suurendab lubrikatsiooni ( kile tugevneb)
 Kile/ membraani tugevus otsutab, kui palju on kokkupuutuvad
pinnad teineteisest lahus
 Antimikrobiaalne kaitse patogeenide vastu
LACTOFERRIIN
 Globulaarne transferriinide perekonna glükoproteiin
 Allikad:
 sekundaarsetes graanulites (PMN)
 sekreteeritakse näärmetes
 saadakse toidust (piimaga)
 Loomuliku immuunsuse tagamine
 seostab ja transpordib raua ioone
 sidumata vormis võib olla bakteritsiidne
NB! Mõned mikroobide (nt. E.coli) mehhanismid võivad rauda
paremini seostada
 Lactoferriini degranulatsioon bakterite poolt
LIPAAS





Sekreteeritakse von Ebner`i näärme poolt keeles
Osaleb esimeses osas rasva seedimises
Hüdrolüüsib keskmise ja pika ahelaga triglütseriide
Oluline imikutel piimarasva seedimisel
Erinevatelt teistest lipaasidest - hüdrofoobne!
PROLIINI RIKKAD PROTEIINID (PRP)
 Väga suur osa parotiid- ja submandibulaarsüljest
 Jaotatakse kolmeks:
 aluselised
 happelised
 Seob süljes olevat kaltsiumit ja aitab hoida selle taset
 Inhibeerib hamba pinnal olevate hüdroksüapatiidi kristallide
kasvu
 glükosüülitud
KARBOANHÜDRAAS
Karboanhüdraas II
 Leidub seroosetes näärmerakkudes:
 parotiidnäärmes
 submandibulaarnäärmes
 Arvatakse olevat roll bikarbonaatide tootmises süljes
 Aitab hoida sülje pH taset
Karboanhüdraas VI
 Ainus sekretoorne isoensüüm, mida leitud süljes
 Madala taseme korral suurem oht kaariese tekkeks
 Kaitseb hambaid kaarise vastu
IMMUNOGLOBULIINID





sIgA
Esmane spetsiifiline immunkaitsemehhanism süljes
Takistab mikroobide kinnitumist hammastele ja limaskestale
Takistab tungimist limaskesta
Aitab hoida suu mikrofloora homeostaasi
PROLAKTIIN
 Üleekspressioon labiaalsetes süljenäärmetes on
korrelatsioonis Sjörgen`i sündroomi kulu agressiivsusega
 Tõstab katepsiinide ekspressiooni
AGGLUTINIIN
 Suurendab agregatsiooni
 Suurendab sidumisvõimet erinevate bakterite vahel
 S. mutans→S. Sanguis ja Actinomyces viscosus
 Kokkuvõttes soodustab katu moodustamist
KASUTATUD ALLIKAD
 http://www.jbc.org/content/ 267/9/5968.full.pdf
 http://link.springer.com/article/ 10.1007%2FBF00223503
 http://wwwser ver.medfak .ni.ac.rs/ASN/ 2008/1jun%202008/THE%20ROLE%20OF%20CARBOANHYDRASE....pdf
 http://mmbr.asm.org/content/ 62/1/71 .full
 http://cro.sagepub.com/content/ 4/3/363.full.pdf
 http://link.springer.com/article/ 10.1007%2FBF00223503#page1
 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 10701693
 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 12687613
 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 6801238
 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 22763972
 http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 396136