Transcript File
Mariann Tartes
Rasmus Laan
Stomatoloogia
2. kursus
SÜLJE VALGUD
Tartu 2013
SÜLJES LEIDUVATE VALKUDE PÄRITOLU
Sekretoorsed valgud sekreteerivatest näärmetest
seroosnääre (peamiselt parotiidnääre)- ioonid,
proteiinid
mukoosnääre (sublinguaalne,- mandibulaarne)glükoproteiinid
näärmejuha rakkude proteiinid
Immuunsüsteemi rakkudest
B- rakud (S-IgA)
neutrofiilid
Gingivaalvedeliku seerumproteiinid
Vabanevad suuõõne epiteelirakkudelt
SÜLJES LEIDUVAD VALGUD ( K DA)
* kDa- kiloDalton
Joonis 1. Dennis E. Lopatin
HISTATIIN
Histidiini-rikkad proteiinid
Antimikrobiaalsed ja -fungaalsed
inhibeerivad Candida albicans`i kasvu
Osalemine haava paranemise protsessis
Peamised histatiinid on :
histatiin 1
histatiin 3
histatiin 5
STATERIIN
Toodetakse süljenäärmete poolt
Väga stabiilne, madala molekulmassiga ( 5,380)
Normväärtus süljes 12.8 (S.D. +/- 5.46) mikroM
Kodeeritud ühe geeni poolt, mis paikneb samas piirkonnas,
kust kodeeritakse Dentinogenesis imperfecta ja juveniilne
periodontiit
Funktsioonid
inhibeerib juhuslikke kaltsiumfosfaadi sadestusi suu - ja
süljevedelikus
stateriinid koos PRP-ga võivad ennetada kahjulikke sadestusi hamba
pinnal
efektiivne lubrikant
osaleb hamba kaitses ja rekaltsifikatsioonis
LÜSOSÜÜM
Allikad:
suured ja väikesed süljenäärmed
fagotsüteerivad rakud
igemevao vedelik
Bioloogiline funktsioon
põhineb muramidaasi aktiivsusel (hüdrolüüsib β (1-4) sidet Natsetüülmuraamhappe ja N-atsetüülglükoosamiini vahel
peptidoglükaankihis)→ Antimikrobiaalne toime
Gram negatiivsed bakterid tavaliselt resistentsemad välise
lipopolüsahhariidkihi tõttu
LÜSOSÜÜMI ANTIMIKROBIAALSED
FUNKTSIOONID
Bakterite agregatsioon
Inhibeerib bakterite kinnitumist hamba pinnale
Inhibeerib glükoosi kasutamist, hapete teket
Muramidaas põhjustab peptidoglükaani lüüsumist
Streptokokkide lahtiharutamine, hävitamine
Bakteriaalse autolüsiini aktivatsioon
katioon-sõltuv aktiveerimine
Α- AMÜLAAS (PTÜALIIN)
Kaltsium metalloensüüm
pole võimelised ilma kaltisumita funktsioneerima
Aktiveerib Cl, Stabiliseerib Ca, pH optimum 6.8- 7.3
Seedimisprotsessi algataja
Hüdrolüüsib tärklise α(1-4) sidemeid:
maltotrioosid, isomaltoos, maltoos, piirdekstriinid
võib lõhustada kuni 40-50 % tärklisest
peamine lõppprodukt on maltoos (20 % glükoos)
SÜLJE PEROKSÜDAASID
Sialoperoksüdaas (SP)
toodetakse parotiidnäärme poolt
võib leiduda ka submandibulaarnäärme sekreedis
lihtsalt adsorbeerub erinevatele suuõõne pindadele
leidub emailil, sülje setetes, bakteritel, hambakatus
Müeloperoksüdaas (MP)
pärit igemevao leukotsüütidest
15-20% kogu peroksüdaasidest süljes
Laktoperoksüdaasil väga oluline antimikrobiaalne toime
kasutatakse gingiviidi ja parodontiidi ravis
Komponent hambapastades ja suuloputusvedelikes
ANTIMIKROBIAALSÜSTEEMI
PEROKSÜDAASSED KOMPONENDID
Peroksüdaassed ensüümid
sialoperoksüdaas
müeloperoksüdaas
Vesinikperoksiid
Paljud suus olevad bakterid toodavad peroksiidi
S. mutans, S. mitis, S. sanguis
Tiotsüanaadi ioon, mis konverteeritakse
hüpotiotsüaniidi iooniks peroksiidi toimel
NB! süljes olev kontsentratsioon sõltub dieedist ja
suitsetamisest
TSÜSTATIIN
Süljes kolm suurt tsüstatiini:
tsüstatiin S, SN, SA
SN, SA:
Kontrollivad proteolüütilisi reaktsioone
inhibeerib katepsiine B, H ja L, mis vastutavad
periodontaalkudede destruktsiooni ees
S:
Osaleb hamba mineraalse koostise tasakaalu säilitamisel
takistab kaltsiumfosfaadi sadenemist
MUTSIIN
Juhusliku struktuuriga asümmeetrilised molekulid
Struktuur koosneb:
terminaalselt paikneb amino- ja karboksüülrühm
suur keskosa (pooled aminohapetest seriin ja threoniin)
Hüdrofiilne kate, mistõttu nad on vetthoidvad, resistentsed
proteolüüsile
Kaks peamist mutsiini süljes: MG1 ja MG2
Unikaalsed omadused:
kõrge elastsus
adhesiivsus
madal lahustuvus
MUTSIIN(2)
Funktsioonid
Kudede katmine
Kaitsevad katva kilena pehmeid ja kõvasid kudesid
Tähtis roll primaarse pelliikuli tekkes
Aitab kontsentreerida antimikroobseid molekule limaskesta
liidestes
Lubrikatsioon
Reastuvad voolu suunas (asümmeetrilised omadused)
Suurendab lubrikatsiooni ( kile tugevneb)
Kile/ membraani tugevus otsutab, kui palju on kokkupuutuvad
pinnad teineteisest lahus
Antimikrobiaalne kaitse patogeenide vastu
LACTOFERRIIN
Globulaarne transferriinide perekonna glükoproteiin
Allikad:
sekundaarsetes graanulites (PMN)
sekreteeritakse näärmetes
saadakse toidust (piimaga)
Loomuliku immuunsuse tagamine
seostab ja transpordib raua ioone
sidumata vormis võib olla bakteritsiidne
NB! Mõned mikroobide (nt. E.coli) mehhanismid võivad rauda
paremini seostada
Lactoferriini degranulatsioon bakterite poolt
LIPAAS
Sekreteeritakse von Ebner`i näärme poolt keeles
Osaleb esimeses osas rasva seedimises
Hüdrolüüsib keskmise ja pika ahelaga triglütseriide
Oluline imikutel piimarasva seedimisel
Erinevatelt teistest lipaasidest - hüdrofoobne!
PROLIINI RIKKAD PROTEIINID (PRP)
Väga suur osa parotiid- ja submandibulaarsüljest
Jaotatakse kolmeks:
aluselised
happelised
Seob süljes olevat kaltsiumit ja aitab hoida selle taset
Inhibeerib hamba pinnal olevate hüdroksüapatiidi kristallide
kasvu
glükosüülitud
KARBOANHÜDRAAS
Karboanhüdraas II
Leidub seroosetes näärmerakkudes:
parotiidnäärmes
submandibulaarnäärmes
Arvatakse olevat roll bikarbonaatide tootmises süljes
Aitab hoida sülje pH taset
Karboanhüdraas VI
Ainus sekretoorne isoensüüm, mida leitud süljes
Madala taseme korral suurem oht kaariese tekkeks
Kaitseb hambaid kaarise vastu
IMMUNOGLOBULIINID
sIgA
Esmane spetsiifiline immunkaitsemehhanism süljes
Takistab mikroobide kinnitumist hammastele ja limaskestale
Takistab tungimist limaskesta
Aitab hoida suu mikrofloora homeostaasi
PROLAKTIIN
Üleekspressioon labiaalsetes süljenäärmetes on
korrelatsioonis Sjörgen`i sündroomi kulu agressiivsusega
Tõstab katepsiinide ekspressiooni
AGGLUTINIIN
Suurendab agregatsiooni
Suurendab sidumisvõimet erinevate bakterite vahel
S. mutans→S. Sanguis ja Actinomyces viscosus
Kokkuvõttes soodustab katu moodustamist
KASUTATUD ALLIKAD
http://www.jbc.org/content/ 267/9/5968.full.pdf
http://link.springer.com/article/ 10.1007%2FBF00223503
http://wwwser ver.medfak .ni.ac.rs/ASN/ 2008/1jun%202008/THE%20ROLE%20OF%20CARBOANHYDRASE....pdf
http://mmbr.asm.org/content/ 62/1/71 .full
http://cro.sagepub.com/content/ 4/3/363.full.pdf
http://link.springer.com/article/ 10.1007%2FBF00223503#page1
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 10701693
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 12687613
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 6801238
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 22763972
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 396136