Transcript Psüühilised häired

Psüühilised häired
Anu Leuska
2013
Psüühilise häire kriteeriumid
Millal on tegemist psüühilise häirega (mis on ebanormaalne
käitumine/psüühika)?
Väga suhteline – sõltub ajast ja ühiskonnast (nt
homoseksualism, mida ei käsitleta enam häirena). Ka nn
normaalse elu juurde kuuluvad probleemid ja kriisid.
•
•
•
Subjektiivne norm – erinev minust (paljudest) on häire
Kultuurinorm – norm on see, mida teeb, mõtleb ja
tunneb enamus mingisse kultuuri kuuluvaid inimesi; mis
on vajalik kultuurinormide järgi (traditsiooniliste
kultuuride
ja
nn
lääne-kultuuri
erinevus).
Nt
vihmanõidumine
Statistiline norm – keskmisest oluliselt erinev on häire
(nt vaimne alaareng)
2
Kliiniline
norm
–
põhineb
erialaspetsialistide
kokkuleppel, lähtub teaduslikest uurimustest ja erialasest
praktikast. Häireks peetakse käitumist, mis:
1) esineb statistiliselt harva
2) on sobimatu antud sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis
3) põhjustab ebameeldivusi ja kannatusi endale ja/või
teistele ning muudab raskeks või võimatuks
igapäevaelus toimetulemise; on püsivalt häiriv või ohtlik
endale või teistele.
•
Seega võetakse aluseks kõik eelnevad normi määratlused
ja lisatakse: häirib ennast ja segab igapäevaelu.
3
“Ebanormaalne” on see, mis on ennustamatu, norme
rikkuv, kultuurile sobimatu, harvaesinev, endale või
teistele
kannatusi
põhjustav,
häiriv
ning
ebafunktsionaalne (segab igapäevaelu).
Psüühikahäiretesse suhtumine läbi ajaloo:
Vanaaeg – psüühikahäired on tingitud kurjadest vaimudest,
mis tuleb inimesest välja ajada, selleks olid omad
rituaalid.
Keskaeg – psüühikahäireid seostati saatanaga, sellega
tegeles kirik. Haigeid kohati piinati, põletati tuleriidal.
18. saj. lõpust – psüühikahäire on haigus, mis vajab ravi.
4
Psüühikahäirete kaasaegsed käsitlused
1)
•
•
•
•
Meditsiiniline mudel – psüühikahäire (vaimuhaigus) on
haigus nagu iga teinegi. Normist kõrvalekaldumisel on
füüsiline või füsioloogiline põhjus (kaasasündinud häire
närvisüsteemis, ajuvigastus, nakkus, teatud keemiliste
ainete puudus või üleküllus jm). Näiteks:
deliirium – pikaajalisest alkoholi jt narkootiliste ainete
tarvitamisest
dementsus – ajurakkude hävimisest
depressioon – virgatsainete serotoniini, noradrenaliini
või mõlema vähesusest ajus
skisofreenia – geneetiline eelsoodumus
5
2) Biopsühhosotsiaalne mudel – häire on tingitud
enamasti mitmest tegurist:
• Bioloogilised tegurid – aju kaasasündinud või elu jooksul
omandatud iseärasused
• Psühholoogilised
tegurid – isiksuse iseärasused
koostoimes stressoritega
• Sotsiaalsed tegurid – ühiskonna võimalused, piirangud,
kombed, eluviis, väärtused jm
3) Diateesi ja stressi mudel – momendi seisund kujuneb
välja püsivalt olemasoleva eelsoodumuse (diateesi) ja
momendil mõjuvate stressorite koosmõjus. Mõne häire
puhul on suurem diateesi, mõnel stressorite mõju, kuid
kui üks neist on 0, siis häiret välja ei kujune.
6
Psüühiliste häirete jaotus RHK-10 järgi
RHK-10 (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsiooni 10.
variant) V peatükk (psüühika- ja käitumishäired)
klassifitseerib häired 10 rühmaks eelkõige häirepildi
sarnasuse alusel. Põhineb teaduslikel uurimustel. Praegu
kehtiv psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon.
F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired
Põhjustatud enamasti peaajukahjustusest või –haigusest.
Eri liiki dementsused (nt Alzheimeri tõvest) – kognitiivsete
funktsioonide langus, emotsionaalne pidurdamatus jm
7
F10-F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud
psüühika- ja käitumishäired
Äge intoksikatsioon (mürgistus)
Sõltuvus (nt alkoholism)
Võõrutusseisund
F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired
Skisofreenia – häiritud on taju (hallutsinatsioonid),
mõtlemine (luulud), emotsioonid (äkilised meeleolumuutused, kohatu üliemotsionaalsus või tuimus), tahtlike
liigutuste sooritamises jm.
Luulud (haiglaslikud valeveendumused enese ja maailma
suhtes). Nt jälitusluul
8
F30-F39 Meeleloluhäired
Bipolaarne meeleoluhäire – vahelduvad alanenud ja
kõrgenenud meeleolu perioodid.
Depressioon (nn psühhiaatria külmetushaigus – ca 15-20%
täiskasvanutest)
Mania
F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed
häired
Foobia – püsiv ebaloogiline hirm mingi objekti või olukorra
ees. Nt lihtfoobia, agorafoobia, sotsiaalfoobia
Paanikahäire. Posttraumaatiline stresshäire
Obsessiiv-kompulsiivne häire (sundmõtted ja –teod)
Hüpohondria - ülemäärane mure oma tervise pärast
9
F50-F59 Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid
Söömishäired, nt anoreksia, bulimia
Mitmesugused unehäired, nt insomnia, hüpersomnia,
somnambulism jm
Seksuaalfunktsioonide häired
F60-F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired
Elustiilile ja suhtlemisele püsivalt iseloomulikud hälbelised
seisundid ja käitumisviisid
Isiksusehäired, nt paranoiline, düssotsiaalne, sõltuv isiksus
Harjumus- ja impulsihäired, nt kleptomaania, püromaania
Sooidentsushäired, nt transseksualism, transvestism
Seksuaalsuunitluse häired, nt sadomasohhism, pedofiilia,
ekshibitsionism, vuajerism, fetišism
10
Isiksusehäirete tüübid:
- Paranoiline isiksus – umbusklik
- Skisoidne – külm, tundetu
- Düssotsiaalne
–
vastutustundetu,
antisotsiaalse
käitumisega
- Piirialane (borderline) – emotsionaalne pidurdamatus,
ebaselge mina-pilt
- Histriooniline – teatraalne
- Vältiv – hoidub sotsiaalsetest suhetest
- Sõltuv – klammerduv, kontrolliv
- Anankastne – pedantselt täpne, perfektne
- Nartsissistlik – eneseimetlus, enda ületähtsustamine
jm
11
F70-F79 Vaimne alaareng
Mõistuse peetunud või puudulik areng. Kõiki psüühilisi
protsesse (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset
suhtlemist) iseloomustab madal arengutase.
Kerge (50-69 IQ punkti), mõõdukas (35-49), raske (20-34),
sügav alaareng (alla 20).
F80-F89 Psühholoogilise arengu häired
Algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne,
ruumitaju või motoorika, sotsiaalsus. Lapse kasvades
jäävad häired nõrgemaks.
Düsleksia (lugemishäire), düsgraafia (kirjutamishäire)
Autism
12
F90-F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja
tundeeluhäired
Hüperkineetiline häire
Tähelepanuhäire
Lahutamiskartus lapsel
Lapse rivaalsushäire
Valikuline mutism
Mitteorgaaniline enurees, mitteorgaaniline enkoprees
Kogelemine
Tikid (tahtmatud, kiired, korduvad, ebarütmilised motoorsed
liigutused)
Tourette’i sündroom
13
Nõustamine ja psühhoteraapia
Psühhoteraapia on tervisehäirega isiku sihipärase
mõjutamise
protsess,
mis
tugineb
psühholoogia
seaduspärasustele ja mille eesmärgiks on häire
kõrvaldamine või leevendamine.
1) Psühhoanalüütised teraapiad
Alateadlike konfliktide sõnastamine. Unenägude analüüs.
Vabade assotsiatsioonide meetod.
2) Biheivioristlikud teraapiad.
Kognitiiv-käitumuslik teraapia.
3) Humanistlikud teraapiad. Kliendikeskne teraapia.
4) Süsteemsed teraapiad.
Süsteemne pereteraapia.
14