Transcript E-kursus ”Mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud” (3 õpiobjekti) Õpiobjektides

E-kursus ”Mootorikütused, määrdeained
ja tehnilised vedelikud” (3 õpiobjekti)
Õpiobjektides antakse ülevaade kütustest, määrdeainetest ja
tehnilistest vedelikest ning nende põhilistest omadustest. Lähemalt
tutvustatakse AeroShelli kui ühe maailma tuntuma
lennundusfirma vastavaid tooteid.
Õpiobjektid koostas Kaie Ritslaid (Eesti Lennuakadeemia).
1
E-kursus ”Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud” (3 õpiobjekti)




Kursus : Kolbmootorid (Moodul 16) üheks osaks
Toimumisaeg: novembri lõpp – detsembri algus 2008
Kuulajad: õhusõiduki hoolduse eriala 3. kursuse
bakalaureuseõppe üliõpilased, kohustuslik aine
Mudel: Veebipõhine + auditoorne + laboratoorne
2
E-kursus ”Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud” (3 õpiobjekti)



Motivatsioon: teadmisi kütuste, määrdeainete ja tehniliste
vedelike kohta läheb õhusõiduki hooldusinseneridel igapäevases
töös vaja:
1) nii lennunduse ekspluatatsioonimaterjalide tellimiseks,
omaduste hindamiseks, kasutamisaja kehtivuse jälgimiseks,
õhusõidukite hoolduspersonaliga suhtlemiseks jm.
2) Teadmised automootorikütuste ja biokütuste kohta vajalikud
üldise silmaringi avardamiseks. Ühtlasi võimaldab olla kursis
alternatiivsete võimalustega naftast toodetud reaktiivpetrooli
asendamiseks.
3
Õppeaine ”Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud ” (3. e-õpiobjektina)
Teoreetiline õpe jaguneb nelja alaosasese
 ”AeroShell lennunduskütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud”
 Automootorikütuste, määrdeainete ja tehniliste
vedelike” tutvustamine ja võrdlemine lennunduse
ekspluatatsioonimaterjalidega
 ”Biokütused mootorikütusena. Esimese ja teise
põlvkonna biokütused”
 Ohutus naftasaaduste ja bioproduktide käitlemisel
(ei ole veel e-õpiobjektiks)
4
Automootorkütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud
Mootorikütused, määrdeained ja tehnilised vedelikud

http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/automkytused/

õhusõiduki hoolduse eriala 3. kursuse bakalaureuseõppe
üliõpilased
6
Aeroshell lennunduskütused,
määrdeained ja tehnilised vedelikud

http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/
Biokütused mootorikütusena

http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/biokytus/
Sisu skeem ”Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud ”
Lennunduskütused ja määrdeained. AeroShelli kütused ja
määrdeained
1. Nafta ja naftasaadused
 1.1. Naftast ja naftatarbimisest maailmas
 1.2. Nafta ja naftasaaduste tihedus, tiheduse mõõtühikud,
absoluutne (relatiivne) tihedus, API kraadid
 1.3. Nafta ja naftasaaduste fraktsioonkoostis ja selle
määramise meetodid
 1.4. Nafta ja naftasaaduste viskoossus
 1.5. Viskoossuse sõltuvus temperatuurist. Viskoossuse ja
molekuli suuruse ja struktuuri vaheline skeem
 1.6. Nafta ja naftasaaduste eripõlemissoojus
11
Sisu skeem ”Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud”







1.7. Nafta ja naftasaaduste mõõtühikud
1.8. Nafta keemiline koostis
1.9. Nafta töötlemine kütusteks ja määrdeaineteks
2. Lennundusbensiinid
2.1. Lenunduse gaasiturbiinmootori kütused
2.2. AeroShelli reaktiivkütused
 2.2.1. tsiviil- reaktiivkütused
 2.2.2 militaar- reaktiivkütused
2.3. AeroShelli Aviobensiinid
12
Sisu skeem ”Mootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud ”


2.4. Lennunduskütuste manused
3. Shelli jõutõstmine vedelikud (Power Boost
Fluid)
13
Määrdeained ja tehnilised vedelikud





Määrdeained ja tehnilised vedelikud
5.1.Määrdeõlid
5.2. Plastsed määrde
5.3. Tahked määrded
5.4.AeroShelli lennundusmäärdeõlid
 5.4.1 Kolbmootorite õlid
 5.4.2. AeroShelliturbiinõlid
 5.4.3. AeroShelli plastsed määrded
 5.4.4. AeroShelli hüdrovedelikud
 5.4.5. AeroShelli kaitsemäärded
 5.4.6. AeroShelli teised vedelikud
14
Automootorikütused, määrdeained ja tehnilised
vedelikud (2. õpiobjekt)

Automootorite konventsionaalsed kütused
 1. Autobensiinid
 1.1. Üldist. Võrdlus aviobensiinidega.
 1.2. Eesti Vabariigis kehtivad vedelkütustele esitatud
seadusandlikud aktid
 1.3.Kliimatingimustest olenevad nõuded ja
katsemeetodid
 2. Diislikütused
 2.1. Üldist
 2.2. Peamised diislikütuse ekspluatatsioonilised
näitajad
15
Automootorikütused, määrdeained ja
tehnilised vedelikud








2.3. Diislikütustele esitatud nõuded
3. Automootoriõlid
 3.1. SAE klassifikatsioon
 3.2. API ja ACEA klassifikatsioon
4. Transmissioonõlid
5. Hüdroõlid
6. Amortisaatoriõlid
7. Plastsed määrded
8. Tahked määrded
9. Tehnilised vedelikud
16
Biokütused mootorikütusena (3. õpiobjekt)



1. Biokütuse mõiste
2. Biokütuste liigitus ja kasutamisvõimalused
(puhtad kütused, segud)
3.Esimese ja teisepõlvkonna biokütused
 3.1. Taastuvtoorainel toodetavate esimese
põlvkonna kütused
3.1.1.Etanool ja metanool karburaatormootorite jaoks
 3.1.2. Biodiislikütus (FAME) diiselmootorite jaoks


3.2. Biokütuste teine põlvkond
17
Biokütused mootorikütusena

4. Käigusolevatest projektidest alternatiivkütuste
tootmisel
 4.1. Europrojekt „Taastuvad kütused
rongivedurite jaoks“
 4.2. Projektidest lennunduses
 4.3. Biokütuste tootmisest Eestis
18
Eesti Vabariigis kehtivad vedelkütustele
esitatud järgmised seadusandlikud aktid
 1. Standard EVS-EN 228:2004.“ Autokütused. Pliivaba bensiin.

Nõuded ja katsemeetodid“
Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusega nr. 2658/87/EMÜ
kombineeritud nomenklatuuri
KN 2710 11 41 - 91 bensiin min RON= 91, MON=80
KN 2710 11 45 - 95 bensiin min RON= 95, MON= 85
KN 2710 11 49 - 98 bensiin min RON = 98, MON= 87,4
2. Standard EVS-EN 590:2004 “ Autokütused. Diislikütus.
Nõuded ja katsemeetodid“
Diislikütus talvine KN 2710 19 29
Diislikütus suvine KN 2710 19 41
19
Eesti Vabariigis kehtivad vedelkütustele
esitatud järgmised seadusandlikud aktid
 Majandus- ja kommunikatsiooni ministri määrus nr.97
11.06.2003.a.“Nõuded vedelkütusele“. Täiendatud 13.10.2004.a.
määrusega nr.190.
Kerge kütteõli
KN 2710 19 45
Raske kütteõli
KN 2710 19 61 (ei kehti põlevkiviõlile)
Valgustuspetrool KN 2710 19 25
Reaktiivkütus
KN 2710 19 21
4. Standard EVS-EN 14214:2004. Autokütused- Rasvhapete
metüülestrid (FAME) diiselmootorite jaoks. Nõuded ja
katsemeetodid. KN 1507 – 1518 – sõltub sellest, millest
sünteesitud KN 15 14 19 10 - RME 1514 alguses
20
Eesti Vabariigis kehtivad vedelkütustele
esitatud järgmised seadusandlikud aktid
5. Standard EVS-EN 14213:2004.
Kütteõlid- Rasvhapete metüülestrid (FAME).
Nõuded ja katsemeetodid.
21
Õpiväjundid
Üliõpilane, pärast aine läbimist:
 1. Tunneb kütuste ja määrdeainete tootmise tehnoloogiaid
naftast; naftavarude paiknemist, tootmise peak`i läbimist,
võitlust uute maardlate kasutuselevõtu eest.
 2. Teab rahvusvahelisi normdokumente, mis on
kehtestatud lennunduskütustele, määrdeainetele,
tehnilistele vedelikele.
 3. Saab selgeks kütuseid ja määrdeained ning tehnilisi
vedelikke iseloomustavad näitajad, mis kirjeldavad nende
omadusi.
 4. Teab kütuse näitajaid, mis säilitamisel muudavad oma
väärtusi. teab laboratooriume, kus analüüsitakse Eestis
aviokütuseid.
22
Õpiväjundid



5. Saab aru mootorikütustele, määrdeainetele ja tehnilistele
vedelikele välja antud kvaliteedisertifikaatidel ja
katseprotokollidel esitatud näitajate vastavusest normidele.
6. Realiseeb insener-tehnilise personali koostöö lennujaama
lennundustehnilise personaliga, selleks et oleks tagatud
lennujaamas kütuste määrdeainete ja tehniliste vedelike
kvaliteedikontroll, nende käitlemisel ohutusnõuetest
kinnipidamine.
7. Oskab orienteeruda maailma mastaabis
lennunduskütuste markeerimises, tankimise võimalikkuses
jm.
23
Kemomotoloogia
24
Kemomotoloogia


Kütuseid, määrdeaineid ja vedelikud on
tänapäeva teaduse - kemomotoloogia tähtsateks uurimisobjektideks.
Kemotoloogia on teadus, mis uurib kütuste,
määrdeainete/tehniliste vedelike ning
tehnika hooldusvahendite
ekspluatatsioonilisi omadusi, kvaliteeti ja
ratsionaalset kasutamist.
25
Kütus on süsivesinikke sisaldav
põlevaine, mida kasutatakse
soojusenergia saamiseks
26
Kütuste liigitus
1. Leidumise järgi looduses:


looduslikud: nafta, turvas, kivisüsi, põlevkivi, maagaas
tehislikud: (ei leidu looduses): brikett, mootorikütused, kerge
kütteõli, piiritus
2. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused:

tahked, vedelad,gaasilised
3. Tekke järgi:
taastuvad (puit, biogaas), fosiilsed, biokütused
Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat,
maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest
pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid

27

Biokütused:
1. ja 2. põlvkonna biokütused; Fischer-Tropsch
sünteetilised kütused maagaasi ja söe baasil.
Etanool diiselmootorikütuseks.
28
Biokütused
Biokütuste all mõeldakse bioloogilist päritolu ja
organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning
taastuvuse piirides otseselt kütustena kasutatavaid või
spetsiaalselt kütusteks töödeldud tahkeid, vedelaid või
gaasilisi aineid
Seega kuuluvad biokütuste hulka:





puit
roog
energeetilised kultuurid
bioloogilise päritoluga põllumajandus-, tööstus- ja olmejäätmeid
ning nende tahked, vedelad ja gaasilised töötlemissaadused
29
Esimese põlvkonna biokütus
30
Teise põlvkonna biokütused
31
32
33
Sünteetiliste kütuste saamine
Fischer-Tropsch (CTL coal to liquid ja GTL(gas to liquid) tehnoloogia
üldpõhimõte on 1920. aastatel välja töötatud
CxHyOz + O2 + H2O → CO + H2 →
CnH2n+2
Süsi (coal)
Fischer-Tropsch
Kõrgekvaliteediline süsivesinik
või maagaas
süntees +omaduste
parandamine lisandite abil

Neste Oil NExBTL tehnoloogia – käesoleval ajal tehas ehitamisel
CxHyOz + O2 + H2O → CO + H2 →
CnH2n+2
Taimeõli gaasistamine
Fischer-Tropsch
Kõrgekvaliteediline süsivesinik
süntees +omaduste parandamine
lisandite abil
 CxHyOz + O2 + H2O → CO + H2
→
CnH2n+2
Biomassi gaasistamine
Fischer-Tropsch
Kõrgekvaliteediline süsivesinik
süntees +omaduste parandamine lisandite abil

34
2. põlvkonna biokütuse tootmine
35
Sasoli Secunda tehas - maailma suurim
sünteetiliste kütuste tootja
http://www.southafrica.info/business/trends/empowerment/sasol-260308.htm

SASOL Ltd- Lõuna-Aafrika Söe ja Õli
kompanii, mis toodab sünteetilist
sertifitseeritud lennukipetrooli ja
diislikütust söest ja naturaalsest gaasist
Fischer - Tropsch sünteese kasutades

Toodetavad süsivesinikud on 100 %liselt reaktiivkütusena Jet A-1 kasutusel

Kütus on spetsifitseeritud Aviation Fuel
Quality Reguirements for Jointly
Operated Systems (AFQRJOS)

Taotleb sertifitseeerimist ASTM D
1655 järgi
36
Põlevkivi koostis
Põlevkivivarud Eestis http://geoeducation.info/polevkivi.php-28.08.2008.a



35% põlevainet
55% aherainet
10% vett
1000 t põlevkivi sisaldab
350 t põlevainet, 550t
aherainet, 100 t H2O
37
Saavutused Euroopas ja Uus-Meremaal

Inglismaal firmad – Virgin Atlantic Airways koos mootorite valmistaja
GE Aviation (CF6 mootoriga) - tegid esimese katse Euroopas kasutada 2.
põlvkonna bioreaktiivkütust lennunduses.

Virgin Atlantic Boeing 747-4005 teostas lennu 23.veebruaril 2008.a
London-Amsterdam liinil nii, et ühes neljast paagis oli sünteetiline
reaktiivkütus.

Jet A-1 lisandina kasutati biomassist (vetikatest) toodetud
süsivesinikke, mis on oma omadustelt sarnased reaktiivkütusega.

Uus-Meremaal käsil projekt Boeing 747-400, mis on varustatud RollsRoyse mootoritega
38
Jatropha Curcas
http://college4.nytimes.com
39
Jatropha kasvanduste http arendusprojektid
htp//www.emerging-markets.com/PDF/Biodiesel2020Study.pdf







Perspektiivikas on troopilise
taime jatropha (Jahtropa
curcas) õli kasutamine biodiisli
valmistamiseks
Jatropha õli on toiduks
kõlbmatu
Ei konkureeri toiduõliga turul.
Saagikus 1 ha kohta 1,6 t õli
Jatropha kasvandused on
kasutatavad 50 aastat
Peamisd kasvualad Indoneesias
(21 milj. ha), Argentiinas
2009.a. lõpuks Indoneesias
jatropha istandusi 9 milj ha
40
BIODIISLITEHAS PALDISKIS

14.08.2008a lasti tehas käiku

Aastaks 2020 EL poolt nõue 20% kogu
kütuse tarbimisest Euroopas biokütus

Täisvõimsusel tehas võiks toota
loodusliku toorõli baasil ööpäevas 300
tonni, aastas 120 000 tonni biodiislit

Toorõlina kasutatakse rapsi-, soja-,
päevalille- või palmiõli, mida tarnitakse
nii kohaliku kui ka importkaubana

Eesti tooraine kataks tehase
koguvajadusest 25%

Tehase täielikuks varustamiseks
kohaliku toormega tuleks Eestis
kasvatada rapsi olenevalt saagikusest
90 000 kuni 150 000 hektaril
41
Bioetanooli Tehas Viru Distiller
http://www.bioenergybaltic.ee/bw_client_files/bioenergybaltic/public/img/File/Seminar
_24102007_Bioetanool_Eestis_RAntropov.pdf





Käib bioetanooli tehase Viru
Distiller ehitus Kundas
Tehase planeeritav aasta
võimsus on 120 000 tonni 99,8
%-st bioetanooli
Selleks kulub 350 000 tonni
teravilja
Jääkprodukt – praak
kuivatatakse ja granuleeritakse
loomasööda lisandiks
Tehas valmib suvel 2009, ehk
tootmist alustatakse sama aasta
teravilja saagist
42
Tulevikutrend: Geenmuundatud
kultuurid

Ameerikas on loodud seemne- ja biotehnoloogia ettevõtted,
mis spetsiaalselt biokütuste tootmiseks põllumajanduskultuure
arendavad.

Näiteks, Syngenta loodab müüki paisata geneetiliselt muundatud
maisi, mille iga seeme sisaldab tärklisest etanooli tootmist
hõlbustavat ensüümi. Praegu tuleb vastav ensüüm lisada etanooli
tootmise tehases.

Taimegeneetikaga tegelev Ceres plaanib energiakultuurina
laialdaselt kasutusele võtta vitshirsi (Panicum virgatum). Ettevõtte
juhtide julgete väljaütlemiste kohaselt võiks ainuüksi Oklahoma
osariigi vitshirssi kasvatades OPEC-i liikmeks muuta.
43
Panicum virgatum vitshirss
http://newfarm.rodaleinstitute.org/features/0804/biofuels/index.shtml





Pärineb Põhja- Ameerikast
Hõre puhmik, kõrgus kuni 150 cm
Tärkab kevadel väga hilja (V lõpusVI), lehed erkrohelised, ereda
sügisvärviga
VII-IX suured õhulised
pöörisõisikud
Kasvab päikeses või poolvarjus,
külmakindel
Geneetik Ken Vogel näitab vitshirsssi,
millest saab 2korda rohkem
etanooli kui teraviljadest.
Foto: Bret Hampton
44
Vitshirsi koristamine

FOTO:Ed Zurga for The New York
Timeshttp://www.nytimes.com/2007/01/05/business/05ethanol.html
45
Vitshirsi pelletid kodumajapidamiste
kütteks
http://www.nytimes.com/2008/11/09/nyregion/long-island/09Rhome.html
46
Etanool diiselmootoritesse

Etanool (etüülpiiritus, metüülkarbinool,
viinapiiritus) on kerge, meeldiva iseloomuliku
lõhnaga, kerge vedelik, mille ,
sulamistemperatuur -114,5 oC,
keemistemperatuur 78,39 oC, alumine
eripõlemissoojus Qnet= 25 960 MJ/kg.
47
Etanooli kasutamise eelised

Keskkond & tervis





Bioetanool on taastuv ja ei põhjusta kasvuhoonegaase
-NOx, SOx, CH, tahkete kübemete emission on madalam
diislikütusest ja bensiinist
Emissioonitestid näitavad, et saaste on väiksem Euro 5
normidest ja mõned parameetrid alla kütuste standarditega
spetsifitseeritud näitajate
Bioeetanool ei saaasta loodust kütuste lekete korral, on
biolagunev.
On vähem plahvatusohtlik, vähem mürgine ja kergemini
kustutatav põlemisel kui DK ja bensiin
48
Etanooli kasutamise eelised

Energia





bioetanooli tootmine positiivse bilansiga
suur potentsiaal tootmise täiustamisega tõsta energia määra
tärklise baasil ja tselluloosi baasil toodetaval etanoolil
bioetanoolil suurepärased põlemisomadused, parandab
mootori kasutegurit kuni 20%
bioetanool on toodetav lokaalselt, vähenevad
transpordikulud
potentsiaal etanooli tootmise tehnoloogiad täiustada, eelkõige
tärklisest ja tselluloosist etanooli tootmisel.
49
Etanool diiselmootoris
Probleemid
 määrimisvõime puudumine
 väga madal tsetaaniarv/süütamise parandaja
vajalik
 korrosioonivastane manus vajalik
 denatureerimise lisandi juurdelisamine on
nõutud igal maal, ka Eesti Vabariigis
50
Patente
US Patent 5628805 - Ethanol fuel and the use of
an ignition improve
Vett sisaldava etanooli süttimist parandatakse vees
lahustuva polyoliga, mis sisaldab 3-10
hüdroksüülrühma ja etüleenoksiidi/
propüleenoksiidi, nii et lisandi molekulkaal oleks
350-10 000
 Kütus on vedeliku vormis ja sisaldab (70-96)
massi% etanooli, (2-10) massi% vett ja (0,5-20)
massi% süttimist parandavat lisandit

51
Etanool diiselmootori kütuseks
areng (Scania:Volvo osa)
1 põlvkonna bussid – modifitseeritud
mootoritega, mis kasutasid kütusena
naftadiisel + veevaba etanool + lisandid
 2 põlvkond: vettsisaldav etanool (70-90)%, 2-10
massi% vett + lisandid kütuse parandamiseks
 3. põlvkond: Scania hübriid diiselveokid :
vettsisaldav etanool + elektrimootor;
või 100% biodiislikütus + elektrimootor

52
Bioetanool kütuse margid ja lisandid

Akzo Nobel Surface Chemistry AB on mitmeid
kütuse lisandeid välja töötanud


süüte parandaja, Beraid No (viimane 3555 )
emulgaator
Etamax D on puhas etanool koos süüteparandajaga
 Etamix D on DK+ 15% diislikütust
Neid kütuseid toodab Rootsi kompanii Sekab (Svensk
Etanolkemi AB)

53
Spetsifikatsioon etanoolkütusele ETAMIX-D







Appreance
pH
Water
Density (D 20/4)
Fuel composition
 Ethanol 95%
 Ignition improver
 MTBE
 Isobutanol
Corrosive inhibitor
Colour (red)
Method of analyasis
clear, without particles
ASTM D 2090
5,2-9,0
AMSE 1131
% by weight
max 6,20
SS-ISO 760
g/ml
0,820-0,840
SS-ISO 758
% by weight
% by weight
% by weight
% by weight
ppm
90,2
7,0
2,3
0,5
90
54


Scania (part of Volkswagen)
builds modified, heavy-duty
diesel engines designed to run
on almost pure ethanol (E95, or
95% ethanol, with a 5% ignition
improver).
If that sounds weird, that’s
because it is. US auto
manufacturers make a big deal
out of converting cars and
trucks to run on
ethanol/gasoline blends of up to
85% ethanol. Scania has done
better than that for 15 years, and
guess what, their engines can
run on 100% biodiesel too,
without any modification.
55

Scania’s compression-ignition (CI) ethanol engine is a
modified 9-liter diesel with a few modifications. Scania
raised the compression ratio from 18:1 to 28:1, added
larger fuel injection nozzles, and altered the injection
timing. The fuel system also needs different gaskets
and filters, and a larger fuel tank since the engine
burns 65% to 70% more ethanol than diesel. The
thermal efficiency of the engine is comparable to a
diesel, 43% compared to 44%.
56

s
57
VOLVO hübriidbuss (kolmas põlvkond)
http://www.estrucks.ee/?id=contact_5&id2=408

Volvo Bus on saanud
esimese tellimuse uuele
hübriidbussile Volvo
7700 Hybrid, mille
kütusesääst on 30%.
Luksemburgi
bussioperaator SalesLentz on tellinud kuus
hübriidbussi, mille
tarnimist alustatakse juba
2009. aastal.
58
Etanooli lisandid
http://www.cpm.chalmers.se/CPMDatabase/Scripts/sheet.asp?ActId=akzsrf002-1999-
02-03-848

1998.a. kasutati Rootsis esimestes Scania bussides
süttimist parandava lisandina Akzo Nobel firma
lisandit Beraid 3540


95 % Ethanol made from European wine surplus (90,2
%)
Beraid 3540 (ignition improver) (7%)
Methyl tert-butyl ether (denaturation agent) (2%)
Iso-butanol (denaturation agent) (0,5%)
Morpholine (corrosion inhibitor) (125 ppm)
Käesoleval ajal kasutusel Akzo Noble lisand Beraid
No 3555.
59
Vanemad patendid
United States Patent 4,929,252
Brillhart
May 29, 1990
Alkoholile on lisatud kastoorõli ja vett. Ei kihistu. Püsiv
emulsioon. Leekpunkt vastas USA-s esitatud nõuetele.
 United States Patent 4,451,267 Schwab , et al. May 29, 1984
Mikroemulsioon taimeõlist ja vett sisaldavast alkoholist +
pindaktiivne aine trialküülamiin
Hübriidkütus sisaldab taimeõli:alkohol=1:3. Trialküülamiini
töödeldi pikaahelaga rasvhappega, nii et moodustus
trialküülammoonium seep. Juurde lisati 1-butanooli
kaaspindaktiivse ainena, selleks et alandada viskoossust ja
tahkenemistemperatuuri.

60

United States Patent 4,397,655 August 9, 1983
Novel process for preparing diesel fuel Abstract
A vegetable oil such as soy bean oil, extended by
addition of ethanol, may be stabilized against
phase separation or haziness in the event of
water contamination at pH below 7 by addition
thereto of additives such as 2,2-dimethoxy
propane.
61
Tänan tähelepanu eest!
The refining processwww.exxonmobil.com.au/AustraliaEnglish/PA/Files/publication_2006_Simp
le_Guides_Refining.pdf
62