Transcript 1.5. Vee soojuspaisumine, vee soojenemine ja jahtumine

Temperatuuri mõõtmisel kasutatakse ära
vedeliku soojuspaisumist.
Tuleta meelde milline näeb välja termomeeter
Vedelikud, nagu ka tahked ja gaasilised ained
paisuvad soojenemisel, seda nähtust nimetatakse
soojuspaisumiseks.
Soojuspaisumisega tuleb arvestada näiteks
raudrööbaste ja sildade ehitamisel. Sest suvel
on sillatalad ja rööpad pikemad kui talvel. Et
oleks ruumi paisuda, jäetakse nende
liitekohtadesse veidi ruumi.
Miks soojendatakse vett altpoolt?
Sest soojenev vesi paisub, muutub hõredamaks,
seega ka kergemaks.
Soe tõuseb ülespoole, külmem ja raskem aga
vajub allapoole.
Vesi ringleb ja soojeneb seetõttu ühtlaselt.
 Vesi käitub soojenedes ja jahtudes teisiti kui teised
vedelikud.
 Kuni temperatuurini 4 kraadi tõmbub vesi jahtudes
kokku.
 Edasi jahtudes (jäätudes) hakkab vesi hoopiski
paisuma.
 Seetõttu on jäätuval veel väga suur jõud.
Veekogudes on suvel soojem vesi pealpool,
külmem vesi aga allpool. Sest soojem vesi on
kergem, külm vesi aga raskem ja tihedam ning
vajub põhja.
 Talvel aga kui vesi pinnal jahtub, vajub see põhja ning tõrjub
soojema vee ülespoole, kus see omakorda jahtuma hakkab.
 Selline ringelmine toimub seni kaua, kuniks järves või tiigis
pole enam kusagil vett, mis oleks soojem kui 4 kraadi.
 Seejärel vee ringlemine lõpeb nng veepinna temperatuur
langeb nulli ning tekkima hakkab jääkate.
Jäta meelde!
Suvel on veekogu pinnal soojem kui
sügavamal
Talvel on vesi põhjas soojem kui pinnal