Transcript Atmosfääri õhuringlus

Atmosfääri õhuringlus
Üldmaateadus 10.klassile
Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile. AS Bit, 2003;
Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto Tartu 2004,
TEA Taskuentsüklopeedia,2007
www.wikipedia.org
www.emhi.ee, http://www.emhi.ee/?ide=29,720,723
http://estonian.wunderground.com/global/Region/AN/JetStream.html
Koostaja: J. Vidinjova
Vasta küsimustele!
 Mis põhjustab mere ja maismaa
ebaühtlane soojenemine?
 Mis paneb õhu liikuma?
 Millised on peamised õhumassid?
 Kuidas liigub õhk ekvaatori ja pooluste
vahel?
 Millest sõltub tuule kiirus ja suund?
 Miks on Eestis ilmastik väga vahelduv?
Õhumassid
Arktiline
Parasvöötme mereline
Parasvöötme mandriline
Troopiline mereline
Troopiline kontinentaalne
Ekvatoriaalne
1. Kus need õhumassid tekivad?
2. Missugused on nende
õhumasside omadused?
Coriolisi jõud
 On tingitud Maa
pöörlemisest
ümber oma telje
 Kõik liikuvad kehad
põhjapoolkeral
kalduvad
otsesuunaga
võrreldes paremale
 Lõunapoolkeralvasakule
Õhumasside liikumine ekvaatori
ja pooluste vahel.
Jugavool
Jugavool on troposfääri ülaosas läänest itta
puhuvate tugevate tuulte vöönd. See tekib
30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja
külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad
õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma
esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma
õhumassi temperatuuride erinevus
põhjustab kuni 100 m/s puhuvaid tuuli.
Oma teel jugavool lookleb
nii horisontaalselt (põhjast
lõunasse) kui ka
vertikaalselt (üles-alla) ja
ühtlustab maakera
temperatuuri. Jugavoolude
looked määravad
tsükloonite ja
antitsükloonite liikumise ja
paiknemise.
Jugavoolude mõju ilmale Euroopas
http://estonian.wunderground.com/global/Region/AN/JetStream.html
Maakera troposfääris valitsevad
tuuled
 Polaarne idatuul
 Läänetuul
 Kirdepassaat
 Kagupassaat
 Läänetuul
 Polaarne idatuul
Olulisemad atmosfääri
mõjukeskused
Passaadid: püsivad tuuled ekvaatori
ümbruses ja 30. laiuskraadide vahel
Kohalikud tuuled
 Mussoonid
 Briisid
 Föön
 Bora
 Tromb
Mussoonid on tuuled, mis
puhuvad suvel ja talvel
vastupidistest
ilmakaartest.
Suvel: niisked mussoonid
Talvel: kuivad mussoonid
Mis põhjustab erinevusi?
Kuidas mõjutavad
mussoonid inimeste elu?
Briisid
 Asukoha järgi eristatakse
mere- ja maa- ning mäe- ja
orubriisi.
 Mere- ja maabriis esineb mere,
ookeani või suure järve kaldal.
 Vee suure soojusmahtuvuse
tõttu soojeneb meri/järv
aeglasemalt ning päeval tekib
maapinna kohal tõusev
õhuvool, merel aga laskuv.
See tekitab merelt maale
puhuva briisi.
 Öösel on olukord vastupidine,
meri jahtub aeglasemalt kui
maapind ning tuul puhub
maalt merele.
Maatuul.exe
Atmosfäärifrondid- kitsad eraldusvööndid
kahe erinevate omadustega õhumassi vahel
 Soe front: soe niiske
 Külm front: külm
õhk kerkib külma
õhk tungib sooja
õhu kohale,
õhu alla, tekitades
tekitades pilvekihi,
rünksajupilvi,mis
mis toob kaasa
toob kaasa
kergeid sademeid,
temperatuuri
tavel põhjustab
languse ja tugevaid
jäidet
sademeid
Tsüklon
 Madalrõhuala e.
tsüklon on
ümbritsevast
õhkkonnast
suhteliselt madalama
õhurõhuga ala, kuhu
puhuvad tuuled
äärealadelt.
Kõige madalam on
õhurõhk tsükloni
keskmes ja see
tõuseb perifeeria
suunas
• Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises
läänevoolus läänest itta (põhjaparasvöö).
• Tsükloneid meil enam sügisel ja talvel, antitsükloneid
kevadel ja suvel.
• Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja
lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni
idapoolsemas osas ilm soe.
• Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis
muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib
alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga
kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas
valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb
suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti.
Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
• Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi – talvel
on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei
esine.
• Kõrgrõhuala e.
antitsüklon on
ümbritsevast
õhkkonnast
suhteliselt kõrgema
õhurõhuga ala. Kõige
kõrgem on õhurõhk
kõrgrõhuala keskmes
ja langeb perifeeria
suunas.
• Kõrgrõhualas
valitsevad tavaliselt
laskuvad õhuvoolud,
mis põhjustavad
pilvisuse hajumist
Antitsüklon
Tsükloni
liikumine
Troopilised tsüklonid
• Tekivad ookeanide, merede kohal,kui on
pinnavee temperatuur umbes +27° ,
need on suure purustusjõuga orkaanid.
• Levikuala: 5°- 25° põhja- ja lõunalaiustel
• Läbimõõt on umbes 100-200 miili,
õhurõhk võib olla < 960 mb
• Tuule kiirus 50-60 m/s, puhangud >100
m/s
• Kaasneb lausvihm, äike, kõrge laine
• Troopilised tsüklonid liiguvad üsna
kiiresti, kestvus 8-10 päeva
Troopilise tsükloni läbilõige
Troopilised tsüklonid
• Kõikjal tsükloni äärealadel valitsevad
tõusvad õhuvoolud.
• Seevastu täpselt orkaani keskel on
väike ala, kus õhuvoolud langevad. Kui
orkaan on piisavalt tugev, siis eristub
see ala selgelt ülejäänud orkaanist ja
seda nimetatakse orkaani silmaks.
• Orkaani ülejäänud osa on täiesti pilves,
aga silmas on taevas selge.
• Orkaani ülejäänud osas puhuvad
ülitugevad tuuled, aga silmas valitseb
tuulevaikus, ehkki merelained on
silmas endiselt väga kõrged.
Orkaanide teekonnad aastail
1985–2005.
Katrina oli Atlandi
ookeanil tekkinud
troopiline tsüklon, mis
paisus orkaaniks 23.–
31. augustil 2005. Ta
põhjustas väga suurt
kahju USA kaguosale.
Hukkunuid :1836,
majanduslik kahju:
89,6 mlrd USA dollarit.
New Orleans: 80% linna
pindala oli vee all.