Transcript PowerPoint esitlus “Tundra”. Ulvi Urgard, Saue Gümnaasium.

TUNDRA
U. Urgard
Saue Gümnaasium
2006
© U. Urgard, Saue Gümnaasium
ASEND
Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab
kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul:
Euraasias ja Põhja - Ameerikas
© U. Urgard, Saue Gümnaasium
Kliima
Tundras valitseb lähispolaarne kliima
TALV on pikk, külm ja tuisune.
Keskmine temperatuur talvel on -34º C.
Sademeid on vähe, sellepärast on ka lumikate
õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis
ja tuleb uuesti maha juba septembris.
SUVI on lühike ja jahe, termomeeter
näitab harva üle 10º C. Kuigi suvepäev on pikk,
käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe.
Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva.
Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul.
Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju.
Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a
© U. Urgard, Saue Gümnaasium
Muld
Tundramullad kujunevad
aeglaselt, on liigniisked,
toitainetevaesed ja väga õrnad.
Tundravööndis, kus talv on pikk
ja lumikate õhuke, on maapind
sageli üsna sügavalt läbi
külmunud. Suvel sulavad küll
pealmised kihid, aga allpool jääb
maapind külmunuks. Seda
kestvalt külmunud kihti
nimetatakse igikeltsaks.
Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri
sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale
ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige
pindmine kiht sulab ja muutub porimülkaks.
© U. Urgard, Saue Gümnaasium
Taimed
Taimedel puudub sügavale tungiv juurestik ja nad on nii
madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade eest. Õitsevad ruttu.
Valdavalt on maa kaetud samblike ja sammaldega.
Õistaimedest
esineb
tundras u.
400 liiki
© U. Urgard, Saue Gümnaasium
Loomad
Jääkaru
Muskusveis
Polaarrebane
© U. Urgard, Saue Gümnaasium
Lemming
Polaarhunt
Põhjapõder
Lumejänes
Lumekakk
Lumehani
Lumepüü
Suvel kihavad veekogud veelindudest – hanedest, partidest,
luikedest jt, kes on siia pesitsema tulnud. Toitu saavad
peamiselt veekogude taimestikust. Talveks lendab enamik
linde lõunasse, kohale jäävad vaid lumepüüd ja lumekakud.
© U. Urgard, Saue Gümnaasium
Aineringe ja
toiduvõrgustik
© U. Urgard, Saue Gümnaasium
Energiapüramiid
tundras
© U. Urgard, Saue Gümnaasium
Inimtegevus
Kanada põhjaosa ja Gröönimaad asustavad
eskimod, Skandinaavia poolsaarel elavad
laplased ehk saamid, Kirde-Siberis
tšuktšid
Inimesi elab tundras vähe. Asulad on
tavaliselt väikesed ja koondunud jõgede
äärde või rannikule, kus liiklemine on
hõlpsam. Elanike põhitegevuseks on
põhjapõdrakasvatus, küttimine ja
kalapüük. Põlluharimisega ei ole võimalik
tegelda. Teede ja elamute ehitamist
raskendab igikelts. Majad ehitatakse sageli
vaiadele, et vältida igikeltsa sulamist ning
majade vajumist.
© U. Urgard, Saue Gümnaasium
Keskkonnaprobleemid
Inimtegevuse laienemisega tundras suureneb keskkonna
saastumise oht, sest tundra loodus on inimmõju suhtes eriti
õrn.
Raskete roomikautode ja mootorkelkude järjest suurem
kasutamine kahjustab pinnast ja taimkatet. Lühikese ja
jaheda suve jooksul ei jõua taimkate taastuda. Nii jätavad
roomikauto jäljed armid tundrapinnasesse kümneteks
aastateks.
Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad
järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud.
Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui
ka keskkonna üldise reostumise tõttu.
Naftajuhe tundras
(Alaska)
© U. Urgard, Saue Gümnaasium