Transcript Ajaarvamine
Ajaarvamine Juba muistseid inimesi huvitas aeg ja selle kulgemine. Nende arvates aeg kordus, sellel polnud algust ega lõppu. Tahtsid teada, kui palju mingist sündmusest möödunud Vajasid aja mõõtmist oma igapäevaelu korraldamiseks, näiteks põllutööde tegemiseks, reisimiseks jne. Mille järgi arvutati aega? Aja mõõtmise aluseks oli Maa, Päikese ja Kuu liikumine, mida muistsed inimesed hoolega jälgisid. Panid tähele, et Kuu kasvamine ja kahanemine ning aastaaegade vaheldumine käib kindlas rütmis Taevakehade liikumise järgi sai kindlaks teha päevi, kuid, aastaid. Nende põhjal hakati koostama kalendreid, mille abil teati, millal alustada külvi- ja lõikustöid ning tähistada pühi. Igapäevases elus Mõõdeti aega esialgu küünla põlemise, lambiõli vähenemise, läbiloetud lehekülgede, teekonna pikkuse või kirikukellade helistamise järgi. Mehhaanilised kellad leiutati umbes 700 aastat tagasi ja esialgu helisesid need vaid täistunnil. Hiljem lisati kelladele tunni- ja veel hiljem minutiosuti. Vanim tänapäeval töötav kell, mis on umbes 620 aastat vana. Liivakell Päikesekell Päikesekell Veekell Millest arvestati aega? Muistses Kreekas käis arvestus olümpiamängude järgi. Vanad roomlased arvutasid aega Rooma linna tekkest. Juudid arvutasid aega maailma tekkimisest. Kuidas dateeritakse sündmusi praegu? Meie arvutame aega Jeesuse Kristuse sünnist. Kristuse sünniaastat peetakse 1. aastaks ja sellest lähtuvalt loendatakse aastaid mõlemale poole. Sada aastat on üks sajand, näiteks Aastad 1-100 on 1. sajand Aastad 1901-2000 on 20 sajand. Enne Kristuse sündi tähistatakse aega mõistega eKr. ja pärast sündi pKr. 1000 aastat on aastatuhat. Määra sajand 476a. 1343 1900 44.a eK 2003. a Joonista ajatelg ja kanna sinna järgnevad sündmused A) B) C) D) E) praegune ajahetk 8. sajand 10 sajand e.kr Kristliku ajaarvamise algus 21. sajand Rooma numbrid Märgi rooma numbritega: 5 19 100 7 20 500