Transcript elu areng maal - Opetaja.edu.ee

ELU ARENG MAAL
Koostas: Kristel Mäekask
Arhaikumi geokronoloogiline tabel
http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/arhaikum.html
Esimesed elusolendid Maal
http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/cell/stettero
xygen/index.html
http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/ess/earthsys/de
epseavents/index.html
Evolutsiooni ajajoon:
http://www.leakeyfoundation.org/discoveries/timeline.swf
Esimesed elusolendid Maal
Vanimad elusorganismid olid tõenäoliselt arhed, mis esmalt
olid anaeroobsed kemolitotroofid.
Vanimateks on peetud väga erineva vanusega leide, nt:
3,46 miljardi aasta vanuseid
tsüanobaktereid Austraaliast;
3,87 miljardi aasta vanuseid
mikroorganismide elutegevuse jälgi
Gröönimaa settekivimeist;
Kindlalt tõestatud vanimad
elusorganismid – tsüanobakterid on
leitud 2,7 miljardit aastat tagasi.
Proterosoikumi geokronoloogiline tabel
http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/proterosoikum.html
Vanimad eukarüoodid
Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania
spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta
vanustest kivimitest.
Vanimad hulkraksed organismid
Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast.
560 miljoni aasta vanused - Vendi pehmekehaliste
hulkraksete kivistised, mida on hakatud kutsuma Ediacara
faunaks.
Ediacara hulkraksete kivistised
ja rekonstruktsioon
Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed,
tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed.
Paleosoikumi geokronoloogiline tabel
http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html
TAIMERIIGI EVOLUTSIOON
ÜRGRAIKAD
VETIKAD
SÕNAJALAD
SEEMNETAIMED
Vetikad
500-600 miljonit aastat tagasi veekogudes
Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga!
Hõimkond rohevetikad Chlorophyta
Soontaimed
410 - 440 miljonit aastat tagasi mõnede organismide siirdumine
veest maismaale.
ÜRGRAIKAD sõnajalgtaimed, mis
paljunesid eostega.
Puudusid lehed ja
juured
Esinesid varred
ja risoomid
Cooksonia
4 cm
Rhynia
Hiiglaslikud eostaimed
280 - 360 miljonit aastat tagasi. Mõned 35 m kõrgused ja
40 cm varre läbimõõduga.
A) Pärisraikad (kollad)
Sigillaria
Soomuspuu ehk
lepidodendron
B) Kidad (osjad)
Kalamiidi kida
Karboni kida
http://www.ut.ee/BGGM/
eluareng/calamites2.jpg
C) Sõnajalgtaimed
paljunevad eostega
lehed (fotosüntees)
Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite
murenemisest.
Paljasseemnetaimed
300 - 350 miljonit aastat tagasi.
A) Seemnesõnajalad (300 - 350 miljonit aastat tagasi)
Fossiilidena sarnanesid nad sõnajalgadega, kuid paljunesid
seemnetega.
Paljude teadlaste arvates on nad tänapäevaste õistaimede
esivanemad.
B) Kordaiidid (300 - 350 miljonit aastat tagasi)
Paljasseemnetaimed, mis meenutasid okaspuid.
Kordaiidid olid umbes 30 m kõrgused
ja 1 m tüve läbimõõduga.
C) Okaspuud
(320 - 280 miljonit aastat tagasi)
Õite ja viljade esinemine
Taxus buccata
Volzia heterophylla käbi
Enamik teisi liike vajas paljunemiseks vett, okaspuude
seemned levivad aga tuulega.
D) Hõlmikpuud
(260-140 miljonit aastat tagasi)
Praeguseks on säilinud ainult üks reliktne liik Ginkgo
biloba.
Hõlmikpuu Peeter Süda
tänavas, Tallinnas
E) Palmlehikud
(250-65 miljonit aastat tagasi)
Palmlehikud on palmi või sõnajalga meenutavad suurte
sulgjate lehtedega madalad puud.
Tänapäeval on
säilinud üks selts palmlehikulaadsed
Katteseemnetaimed
130-65 miljonit aastat tagasi.
LOOMARIIGI EVOLUTSIOON
http://www.youtube.com/watch?v=yQWG5RyeatA
540 - 400 miljonit aastat tagasi - hulkraksete loomade areng
vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid
nn. Kambriumi plahvatus.
Cosmoceras gulielmii
Gryphaea corrugata
Peajalgsed Nautilus
Trilobiidid - madalmerede lülijalgsed, kes elasid
Vanaaegkonnas ehk Paleosoikumis (550-250 miljonit
aastat tagasi).
Paraceraurus aculeatus
Trilobiidi rekonstruktsioon
Lülijalgsed skorpionid
Lõuatud - 480 miljonit aastat tagasi
Primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude
puudumine ja kõhrest luustik.
Uimedest oli olemas vaid suur sabauim.
erikilbiline
Psammolepis
kilbitu
Rhyncholepis
Dartmuthia gemmifera
telodont
Phlebolepis
Kõhrkalad - 400 miljonit aastat tagasi
Iseloomulik kehakuju.
Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused.
Asterolepis
hai Hybodus
Hai Carcharodon sp. hambad
400 miljonit aastat tagasi - mõnede loomade siirdumine
maismaale.
PUTUKAD
Üks putukate suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine.
Karbonis elasid ürgsed võrktiivalistega sarnanevad ja
kiililaadsed putukad, kelle tiibade siruulatus ulatus kuni
75 cm.
Kiililaadne putukas Aeschna
Elu veest maismaale: (silur-devon) http://youtube.com/watch?v=_twfE_yKqVc
KAHEPAIKSED - 360 miljonit aastat tagasi
 Paljunevad vees
Ichthyostega
 Elavad maismaal
Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsetest kaladest. Esimesed
kahepaiksed olid väga lähedased nii oma aja vihtuimseile kui
ka hilisemaile roomajaile; suurimate pikkus ulatus kuni 4 m.
Ichthyostega
algeline kahepaikne Ichthyostega,
vasakul all kopskalad ja paremal
üleval vihtuimne kala
Sõrmedega kala – kalade ja kahepaiksete vahevorm
http://www.youtube.com/watch?v=ga6n2vnM3Nc
ROOMAJAD - 300 miljonit aastat tagasi
 kehasisene viljastumine
Tekodondid
Kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad;
pikkus 15 cm kuni 6 meetrini.
Osa tekodonte liikus tagajalgadel.
Tõenäoliselt põlvnevad tekodontidest hiidsisalikud,
tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud.
Hiidsisalikud ehk dinosaurused
Kriidi ajastu kolm suurimat
röövtoidulist saurust, keskel
Tyrannosaurus rex
Suurimad maismaal elanud
loomad - sauropoodid, keskel
Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni
Tiibsisalikud
ehk pterosaurused (Pterosauria) olid kiskeluviisiga lendavad
roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha
vahel olev lennunahk.
Tiibsisaliku rekonstruktsioon
Kalu jahtivad lendavad roomajad pterosaurused
Kalasisalikud ehk ihtüosaurused (Ichthyosauria) olid
kalalaadsed roomajad.
Notosaurused olid loivataoliste jäsemetega pikasabalised
kalasööjad ja plakodondid olid töntsakad roomajad, kes
toitusid kividele kinnitunud limustest.
Triiase kalasisalikud:
A, C - notosaurused, B - Hilis-Triiases väljasurnud plakodont
Luukalad
Leptolepis sprattiformis
Sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa
arvatud tänapäeval kõige sagedamini esinevad pärisluused ahvenad, haugid, särjed jt.
200 miljonit aastat tagasi: IMETAJAD
(Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed.
Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega emapiimaga.
 Püsisoojasus
 Areng emaüsas
Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest
toituvad ööloomad.
Taeniolabis
Morgunocodon
150 miljonit aastat tagasi: LINNUD
(Aves) on selgroogsed, kellel on suled ja tiivad. Ehituselt ja
põlvnemiselt on linnud lähedased roomajaile. (ürglind arheopterüks).
Hammastega lõualuud
suled
linnu kolju
Arheopteryx lithographica
 Lennuvõime
 Püsisoojasus
Jätketega
roided
pikk sabalülisammas
tiivaluud
2 miljonit aastat tagasi:
mammut
 Ka esimesed inimese eellased
http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/evo/permtriassext/index.html
http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/evo/fishfingers/index.html
http://www.teachersdomain.org/resources/ess05/sci/ess/eiu/littlemammals/index.html
Kasutatud materjalid:
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
http://lepo.it.da.ut.ee/~mi/silur.html
http://www.dinosauria.com/
http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html
http://www.resa.net/nasa/origins_life.htm#earliest
http://www.fossiles.qc.ca/en/302.html
http://scitec.uwichill.edu.bb/bcs/bl14apl/conq.htm
http://www.republika.pl/geotrzebinia/cgt/florakarb/flora.htm
http://www.edu.amsterdam.nl/flevopark/Geschiedenis/geschiedenis%20aarde/lepi
dodendron.jpg
http://www.fieldmuseum.org/research_collections/ecp/ecp_sites/NPI_web/models
_coal.htm
http://www.living-fossils.com/living_fossils_1_5.php
http://www.floranimal.ru/classes/5492.html
http://www.free-pictures-photos.com/flowers/index.htm
http://www.lbl.gov/Science-Articles/Archive/sb/July-2004/2_spinach.html
http://www.aquamax.de/HG06UG06.htm
http://www.pbs.org/wgbh/evolution/
http://www.time.com/time/health/article/0,8599,1180415,00.html
http://i.pbase.com/o4/57/598857/1/54324029.spongef.jpg
http://i32.photobucket.com/albums/d11/CliffByford/nautilus.jpg