Transcript Inimsuhted

Inimsuhted
Suhted, nende osapooled. Naise
ja mehe erinev suhte-käitumine.
Isiksuse areng suhetes.
Tiina Kapten
,,Sa ei meeldi mulle.
Miks?
Seepärast, et ma pole sellele
tasemele jõudnud."
Kas on mõni inimene kunagi nii
vastanud? (F. Nietzsche)
Suhete kaudu areneb inimene
isiksuseks.
Elus kogeme väga palju erinevaid suhteid:




sõprus-,
alluvus-,
armu-,
seksuaalsuhteid jne,
ning neist igaüks, ka nurjunu, arendab
inimest ja viib ta uuele tasemele.
Läbi mitmesuguste suhtekogemuste
õpitakse elutähtsaid oskusi:





suhtlemisoskust,
väljendumisoskust,
keeldumisoskust,
konfliktide lahendamise oskust,
andestamise ja andekspalumise oskust.


Suhteid võib liigitada ka inimeste soo järgi:
 samasoolisteks
 vastassoolisteks
Mingil eluperioodil on esiplaanil samasoolised, teisel
perioodil vastassoolised suhted. Kummalgi liigil on oma
eesmärk.

Samasoolised suhted - rajanevad valdavalt sõprustundel,
võimaldavad tajuda oma soolist identiteeti, annavad
võrdlusainet ja eeskujusid. Lihtne suhelda, sest osapoolte
mõtte- ja käitumisskeemid on sarnased. Tähtsad soorolli
kujunemisel.

Vastassoolised suhted - valdavalt kiindumus- ja
armastussuhted. Vastassoo tundmaõppimine, vastassoole
suunatud rolliootused. Võimaldavad oma soorolli
,,katsetada".

Perekonnas kasvades kogetakse erinevaid
lähedussuhteid.

Vanemate armastus laste vastu on esimene
lähedussuhe inimese elus.

Vanemate varal saab laps aimu mehe ja naise
vahelistest suhetest.

Hiljem kogeb igaüks armumise ja armastuse
kaasabil nendes lähedussuhetes ka iseennast.

Mitmesuguste suhete kaudu hakkab inimene
tajuma, mida ta suhetes väärtustab ja milliste
inimestega tahab suhteid luua.
Loodus on loonud naise ja mehe
kokkukuuluvateks vastanditeks.
Ühe kreeka müüdi järgi olevat maailma
alguses iga inimene koosnenud mees- ja
naispoolest. Looja lahutanud nad kõik kaheks
ja sestpeale otsivad lahutatud osad teineteist,
et taas ühineda. Kui sellise kokkuloodud
paari pooled kohtuvad, siis annab võimas
armumise ,,löök" neile teineteisest märku.

Suhete edenedes käivituvad kaks protsessi:
ühelt poolt areneb ja küpseb suhe, samal ajal
aga küpsevad ja arenevad ka inimesed.

Suhte areng toimub alati tõusude ja languste
skeemi järgi, vaatamata osaliste eale.

Eelnevad suhtekogemused võimaldavad
vältida teadmatusest tulenevat väära käitumist

Vanemal inimesel on teise inimesega raskem
kohaneda kui noorel.
Suhtel on kolm järku, mille läbimine
arendab nii suhet kui ka osapooli.
1. järk - ühtekuuluvuse periood.
Nauditakse teineteise seltskonda, tahetakse
olla koos. Näib, et on leitud õige partner.
Suhe on tugevalt kooshoidev, aga veel
välja kujunemata.
2. järk - iseseisvusperiood.

Ühte osapoolt hakkab suhe pigistama. See
tähendab, et isiksus on edasi arenenud ja suhe
oma senisel kujul ammendunud.

Teine osapool ei saa aru, kuhu tunne jäi. Selles
järgus minnakse tihti lahku, sest kooshoidmise
püüdega rikutakse suhte arenemise skeemi.

Siin on tähtis anda teisele poolele hingamisruumi".
See etapp nõuab ausust nii enda kui ka partneri
vastu.Suhe ei hoia enam koos.
3. järk - tasakaalustatud periood.

Partnerid on selle suhte kaudu isiksustena
arenenud ja küpsenud ning ka suhe saavutanud
uue sisu ja vormi.

Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe
on kindel ja kooshoidev.

See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad
probleemid armukadeduse /truuduse tasandil,
teineteisele võib loota.

Nagu näha, sõltub eri suhtejärkude läbimine mehe
ja naise arenguvõimest.

Kui suhe algab, ei tea me veel, milline see võime
partneril on. Võib tuua võrdluse spordist:
Starditakse koos, aga üks jookseb kiiremini, teine
aeglasemalt.

Esimese etapi vältel selgubki tavaliselt partneri
arengukiirus ja -suund. Mingil määral saab seda
siiski ka aimata. Suhte alguses keeratakse ikka
ette oma meeldivam tahk, kuid aja möödudes (eriti
kui on palju ühiseid tegutsemisvaldkondi ja
ettevõtmisi) tekib võimalus teise käitumisest ühtteist täheldada.

Loomus avaldub ju nimelt igapäevases tegevuses
Mida siis tähele panna?

Teemad, millest omavahel räägitakse.
Isekeskis räägitu jääb kahe inimese vahele,nii positiivne kui ka
negatiivne. Loomust näitab, mida inimene enda ümber ning
teistes inimestes märkab ja näha tahab ning kuidas ta seda
hindab.

Suhtumine vanematesse.
See näitab kasvatust ja lugupidamisvõimet. Kui oma
vanematesse suhtutakse halvustavalt, võib sama tulevikus osaks
saada ka partnerile. Suhe vanematega on teises mõttes samuti
armastussuhe, harjunud käitumisviisi laiendatakse alateadlikult
uuele suhtele.

Väärtushinnangud.
Need näitavad inimese sisemaailma. Sisemaailm määrab
omakorda elukvaliteedi.
Kui nendest valdkondadest mõni partneril
ilmnev joon ei meeldi, võib otsustada, kas
sellega leppida või mitte.
Igal inimesel on oma puudused, tuleb vaid
järele proovida ja teha endale selgeks,
milliseid puudusi ollakse nõus taluma.
Leppimatust hinnangust tekib soov asuda
partneri ümberkasvatamisele, mis seab aga
suhte ohtu.
Vastastikuse sobivuse mõõt ongi partneri
puudustega leppimine, sest voorused
meeldivad igal juhul.

Suhte kõige keerulisem aeg on iseseisvusperiood. See
nõuab enim tarkust, kannatlikkust ja tahet. Siit saab edasi
minna tasakaalustatud perioodi, kuid suhe võib ka
lõppeda.

Valik sõltub mitmest asjaolust.
 Tarkus tähendab toimuva analüüsi - kas mõista seda kui
kriisi ja otsida lahendeid selle üleelamiseks või minna
kergema vastupanu teed ja lahkuda. Tihti loodetakse abi
seksuaalsuhtest, kuid see on kõnealusel etapil väga
riskantne ja võib mõjuda hoopis vastupidiselt.

Kannatlikkus tähendab, et teineteisele antakse ruumi ja
aega. Et ei nõuta seletusi, kui on tegu segaste ja
vastuoluliste tunnetega. Kõige halvemini mõjub nõudmiste
esitamine, eriti armastuse nõudmine, ja tunnetega
tingimine. Kui suudetakse keerulisest ajast koos läbi tulla,
saavutab suhe uue tasandi.

Tahe on käivitav jõud, selleta kriisist välja ei pääse. Kui
positiivne tahe puudub, saabub suhtel lõpp.
Juhul, kui suhe osutub siiski ammendatuks ja on õigem
see lõpetada, seisavad ees lõpetamise toimingud. Neid
võib tinglikult nimetada halva mängu reegliteks.

Suhet ei lõpetata telefoni teel ega saadeta sõna sõbraga.
Kõige tähtsam on ausus ja lugupidamine nii enda kui ka
partneri vastu. Rääkimiseks tuleks valida neutraalne koht.

Tähtis on otsust põhjendada, see vähendab solvumist ja
valestimõistmist. ,,Süüdi“ pole kumbki ehk on mõlemad,
üks suhtepool ei vastuta tervenisti.

Suhte kasuks ja kahjuks toimivad pidevalt paljud
nähtamatud tegurid, seepärast on tark tunnistada, et
lahkuminekuni on viinud mõlema osapoole käitumine.

Kindlasti mõjub lohutavalt meenutamine, mis
partneri juures meeldis, millised on
tema head iseloomuküljed. Tunnustus on
parim ravi.

Suhet ei kommenteerita kõrvalistele isikutele,
pole tarvis isegi seletusi, miks lahku mindi,
teised ei tea niikuinii kõiki aspekte. Rääkimise,
eriti mitmekordse rääkimise tagajärjel kujuneb
rääkijale endale sobiv lugu, mis ei kattu
tegelikkusega.

Kui kunagi hiljem kohtutatakse, võib juhtuda,
et suhe jätkub poolelijäänud kohast.

Korrektne lõpetamine jätab suhtest hea
mälestuse ja võimaldab teha tarvilikke
järeldusi. Nii luuakse selgus, mida tuleks
järgmise suhte puhul oma ootustes ja
käitumises muuta, sest tunnete kahanemist
põhjustab eelkõige käitumine.

Ausal ja lugupidaval suhte lõpetamisel võib
partner avaneda uuest meeldivast küljest ja
nii laieneb suhte taastumise võimalus.
Enamasti on lahkumine ühele poolele valus.
Leevendust võivad tuua järgmised „ ravimid".

Tunnet võib edasi tunda, see teadmine on üsna lohutav. Keegi ei saa
keelata armastust. Vahel piisab sellestki. Inimest võib armastada ilma
teda vajamata, teda võib vajada, ilma et teda armastataks.

Uskuda, et lahkumine oli millekski tarvilik.

Andestada. See annab jõudu, süüdistamine seevastu kulutab
energiat.

Otsige üles sõber, kes ei tea sellest suhtest midagi, ei esita teile
seega küsimusi ega püüa „ aidata" partneri mustamise või muu
niisugusega.

Aktiivsus: võtke ette midagi meeldivat, mis annab häid emotsioone,
elage
endale.

Vabadus: suhelge selle inimesega uuel tasandil, sõbra või tuttavana.
Nii aitate ennast ja teda.

Iga inimene käitub muidugi erinevalt, ka mehe ja
naise käitumine ei kattu.

Tihti ei põhjusta suhete keerukust ja
karilejooksmist mitte niivõrd iseloomude
sobimatus kuivõrd mõistmatus, et partner
tunnetab maailma teisiti.

Ning kui mõistmine isegi on, jääb vajaka
oskusest rakendada seda oma käitumisse.

Ühelt poolt tuleneb mehe ja naise erinev
suhtekäitumine kummagi eluülesannetest (eesmärkidest), teiselt poolt loomuse ja psüühika
erinevustest.

Tähtis on meeles pidada, et kui see nii poleks, ei
köidaks naine ja mees vastastikku teineteist
Kummalgi on oma vajadused
ja neile vastavalt ka käitutakse.
Mehe esmased
vajadused suhetes:




Olla armastatud.
Pälvida positiivseid
hinnanguid.
Leida tunnustust.
Väärida usaldust.
Naise esmased
vajadused suhetes:




Olla armastatud.
Pälvida hoolitsust.
Leida mõistmist.
Väärida lugupidamist.

Kui nende vajaduste üle järele mõelda, siis
saadakse aru ka käitumise erinevustest.

Tundevajadus paneb mehe ja naise soodsal
hetkel teineteist leidma ja armuma.

Läbi aegade on mees olnud suhetes n-ö
algataja pool. See seostub juba kummagi
poole füsioloogiaga - mehel on armumiseks
kiiremad ,,programmid", naine on natuke
inertsem, süttib aeglasemalt (ka
seksuaalsuhetes) ja põleb aeglasema leegiga

Mehe hinnangute- ja tunnustuse vajadusest võib järeldada
tema tundlikkust kõiges, mis tema kohta käib.

Suhete puhul on talle tähtis, et partner hindaks tema töid
ja tegemisi, halvustamine ja kritiseerimine on mehe
eemalepeletamise parimaid võtteid.

Mehe kõnealused vajadused avalduvad ka tema töödes,
mis peavad, erinevalt naistetöödest, kindlasti andma
konkreetseid tulemusi.

Naine aga ootab hoolitsust ja mõistmist. See eeldab
mehelt hoolimisvõimet ja arusaamist, et naise maailm on
üles ehitatud teistel alustel kui tema enda oma.

Lugupidamine naise vastu tähendab, et hinnatakse tema
tööd ja mõttelaadi. Et neid ei peeta teisejärguliseks, millegi
poolest madalamaks.

Meeste vajadus usaldust väärida seostub ühelt
poolt hinnanguga - kui keegi teda usaldab, on
see juba tunnustus. Teiselt poolt eeldab mees,
et ta on usaldust väärt igal juhul, teeb ta siis nii
kentsakaid asju kui teeb.

Naine on loomult kahestunud, seetõttu
kohanemis- ja tasakaalustamisvõimeline. Ta
suudab paremini mõista ja andestada, tal on
looduselt saadud intuitsioon. Need omadused
võimaldavad naisel olla toeks teistele
pereliikmetele.

Mees on loomult tervik, temal on raskem mõista
endast väljapoole jäävat. Oma intuitsiooni on ta
väidetavalt kaotanud sõdades. Mehe
otsekohesus ja kärmus ning samas julgus ja
vaprus teenivad kodu kaitsmise ülesannet.
Raamatus ,,Naised, kes jooksevad
huntidega" on esitatud värvikas legend...
... kuidas ürgmees Manawee püüdis kirjeldada naise loomust:
,,Igaüks, kes on ürgse naise lähedal, tunnetab temas tegelikult
kahte naist. Kui üks pool on tundmustes jahe, siis teine pool on
palavam. Kui üks pool on püsivam ja üsna rikkalikult liigendatud,
siis teine pool võib olla peaaegu jäiselt sile. Tihti on üks pool
rõõmus ja nõtke, kuna teine pool igatseb jumal teab mida. Üks pool
võib olla päikseline, kui teine pool on kibestunud ja kurvameelne.
/—/ Kui naine ühe poole ära peidab või üht poolt üleliia teisele
eelistab, siis elab ta vildakat elu, mis ei võimalda tal mängu panna
kogu oma jõudu, ja see pole hea. Tuleb arendada mõlemat külge."
Millised on siis mehe ja naise
erinevused?
Alljärgnevalt mõningad, mida võiks teadmiseks võtta.
 Mees räägib alles siis, kui on valmis mõelnud, mida öelda.

Naine mõtleb rääkides, alustab juttu enne oma seisukohtade
täpset määramist.

Naine tahab oma tundeid väljendada ja teada ka teiste tundeid.
Mehele piisab oma tunnete tundmisest, nende jagamine pole
talle vajalik.

Naine tegeleb tunnetega rohkem, s.t vastutab tunnete eest,
tahab neid korrastada, arendab ja harib end, et suhteid
parandada. Mees võtab asju nii, nagu need on.

Naise pärusmaa on kodu ja tunded, mehel aga konkurents.

Naine vajab lähedussuhetes ühelt etapilt teisele
üleminekul kohanemisaega. Mehel kulgeb see kiiremini.

Mees tunneb suuremat hirmu seotuse ees. Naine
kohaneb seotuse ja sõltuvusega kergemini.

Mehe ja naise vaatenurgast on sõnadel sageli erinev
tähendus. Eriti puudutab see niisuguseid võtmesõnu
nagu mõistmine, truudus, usaldus. Kui oma arusaamu
teineteisele selgitada, siis suudetakse vastastikku
kummagi ootusi paremini mõista.

Suhetes on naise probleem iseendaks jäämine, mehe
probleem aga, kuidas saada üle enesekesksusest.

Mehel on nõrk külg tunded, naisel füüsis, seetõttu saab
kumbki sellest küljest ka kergemini haiget. Mees murdub
truudusetuse, naine vägistamise korral.

Peale mehe ja naise üldiste erinevuste tuleb arvestada ka
käitumismuutusi juhul, kui asutakse kokku elama, mis on
tänapäeval väga levinud.

Noortele paistab see samm suurepärane (saab olla
armastatud inimesega kogu aeg koos). Ent suhe peab
arenema teatud aja neutraalsel pinnal, s.t talle ei tohi
toimida harjumuslikud faktorid, mida kooselu kaasa toob.

Alles alanud, värskele suhtele on harjumused ja
endastmõistetavus eriti ohtlikud. Ühtlasi osutub niisugune
kooselu küllaltki raskeks katsumuseks kindla ja selge
aluse puudumise tõttu: ühelt poolt ollakse vabades
suhetes, teiselt poolt tingib kooselamine paratamatult
teatud reegleid.

See on justkui poolik abielu - mõni õigus ja kohustus
kehtib ja mõni mitte. Seda varianti võib katsetada, kuid
peab olema valmis selle ettearvamatuks toimeks.

Samuti on suhtele ohtlik, kui üks osapool jääb
suhtest sõltuvusse.

Ollakse lausa eluliselt sõltuv partneri
olemasolust ja klammerdutakse tema külge.
Selline klammerdumine on aga partnerile
ahistav ja sunnib teda eemale tõmbuma.

Suhtesõltuvuse kujunemise üks põhjus on
inimese ebakindlus - ta kardab kaotada endale
tähtsat suhet ja usub ka, et pole võimeline uusi
suhteid looma.

Teine arvatav põhjus on lapsepõlvest
lähedussuhte kogemuse puudumine: inimene,
kes pole lapsena armastussuhet kogenud,
hoiab hiljem sellest kramplikult kinni kui
millestki erilisest.
Suhtesõltuvusele viitavad
käitumises järgmised märgid.

Partnerile esitatakse muutumisnõudmisi.

Ollakse tegevuses teise tunnete analüüsiga, püütakse nende
olemasolust ja ulatusest pidevalt ülevaadet saada.

Armastust edasise elu tagatiseks pidades arvatakse, et see
õigustab kõike – ka salatsemist, armukadetsemist, kahtlustamist,
teise järel nuhkimist jne.

Antakse nii endale kui ka partnerile lubadusi, millel puudub
reaalne kate, ehkki ise usutakse oma sõnu siiralt ("Homme
muutun paremaks"). Kõige hullem on tunnete lubamine.

Võetakse tõesena oma hirmu, et kui lõpeb suhe, lõpeb ka elu, ja
kasutatakse seda tülides argumendina.
Ka korras suhteid iseloomustavad
teatud kindlad tunnused.

Partnerit suudetakse kuulata ilma katkestamata.

Partnerile ei maksta kätte, kui ta millestki keeldub. Tihti kiputakse
partnerit emotsionaalselt ,,karistama" (süüdistamine,
kiusuajamine, vihapidamine).

Ei vaadata suhtele kui millelegi endastmõistetavale, vaid ollakse
õnnelik iga pisiasja üle, mis seda rikastab.

Kriisi ja konflikti korral ei keskenduta süüdlase otsimisele, vaid
lahenditele.

Ei nõuta ohvreid ega ohverdata ise. Ohvrit toov inimene (kui talt
pole seda palutud) loodab, et talle tasutakse samaga. See on
suhte arvel tingimine

Tervete suhete puhul arenevad mõlemad osapooled
isiksustena.

Pidevalt analüüsides suhte nauditavust ja vajadustele
vastavust, avastab inimene endas üha uusi külgi.

Eriti arendavad suhted loovaid inimesi. Suhe püsib värske
ja huvitavana, kui kõigile eluhetkedele läheneda loova
mõttelaadi ja vastava tegutsemisega.

See on parim vahend harjumuste ja rutiini vastu. Loovust
leidub enamikus inimestes, selle ehedaid avaldusi võib
täheldada peaaegu kõigil lastel, kuid täiskasvanuna
õpitakse seda raamidesse suruma ja taltsutama.

Armastussuhted annavad loovusele jälle vaba arengu
võimaluse. Suhte alguses on inimesed väga loovad,
leiutades partneri veetlemiseks pidevalt midagi uut.

Ühtlasi on inimese areng isiksusena üks suhet edasiviiv
faktor.
Kuidas suhteid rikastada?

On paradoksaalne, et niisuguse võimaluse annavad
enesekaitseks mõeldud vahenditest ja jäigast
enesekontrollist loobumine, valmidus olla haavatav;

oma valu, tunnete kaotuse, pahameele teisega
jagamine;

suurem avatus ja suhtlemist soodustavate oskuste
arendamine (silmside, aktiivne kuulamine).

Kõigest eelöeldust nähtub, et kuigi ka täiuslik suhe
teeb läbi mõõnu, on inimeste võimuses alati midagi
ette võtta.
Arutlusteemad

Millised loomuomadused on partnerivalikul
määravad?

Kuidas võib välimus mõjutada partneri leidmist?

Mis võib olla põhjuseks, et üks inimene rändab
suhtest suhtesse, teine leiab kohe selle õige?

Milline roll on truudusel noorte suhetes? Mis on
lubatud, mis mitte?
Linke...

Miks teisi inimesi nii rakse mõista on (ja nendel meid samuti)?
http://www.sisekosmos.ee/eneseareng/miks-teisi-inimesi-niirakse-moista-on-ja-nendel-meid-samuti/

Nõuanded suhete loomiseks ja hoidmiseks
https://tudengiveeb.ee/et/esileht/toeoeturule-sisenemine/19oppimine/suhtlemisoskused-korgkoolis/60-nouanded-suheteloomiseks-ja-hoidmiseks