Transcript ERITUS- JA SUGUELUNDID

ERITUSELUNDID
ERITUSELUNDKOND


Elundkond, mis reguleerib vee- ja
muude ainete sisaldust
Erituselundkond koosneb: neerudest,
kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist
URIIN



Neerude poolt toodetav vedelik, millega
eemaldatakse organismist lahustunud
jääkained
Uriinis on ligikaudu 90% vett
Moodustub neerudes ning selle hulka
reguleerivad hormoonid
NEER





Erituselund, mis kõrvaldab jääkained ja
reguleerib organismi veesisaldust
Neerud on pruunid oakujulised elundid
Paiknevad kõhuõõne tagaseinal kõhukelme
taga
Pikkus on kuni 12,5 cm, sisaldavad üle miljoni
nefroni
Eemaldavad uriiniga verest jääkaineid, sooli ja
vett
NEER
KUSEJUHA



Torujas elund, mille kaudu uriin voolab
neerust kusepõide
Kusejuha ehk ureeter kannab uriini
kusepõide
Kusejuhade seinad on lihaselised ning
uriini paneb neis liikuma peristaltika
KUSEPÕIS





Õõneselund uriini kogumiseks
Elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas
Uriin saabub sinna kahe kusejuha kaudu
Põiest voolab uriin välja kusiti kaudu
Urineerimise ajal on sulgurlihased
lõõgastunud, nii et uriin pääseb põiest välja
SUGUELUNDID
SUGUELUNDKOND

Elundkond, mis on seotud järglaste
saamisega
MEHE SUGUELUNDID
MUNAND




Mehe suguelund, kus arenevad seemnerakud
Munandid asuvad kõhuõõnest väljaspool
munandikotis
Munand sisaldab väänilisi seemnetorukesi,
kus valmivad seemnerakud
Munandid toodavad ka meessuguhormoone
EESNÄÄRE


Mehe sugunääre, mille eritises ujuvad
seemnerakud
Asub kusepõie all
SUGUTI


Mehe suguelund, millega viiakse
seemnerakud naise kehasse
Suguti ehk peenise keskel on kusiti.
Seda ümbritsevad käsnjast koest
korgaskehad
NAISE SUGUELUNDID
MUNASARI



Naise suguelund, kus valmivad
munarakud
Paarilised elundid, umbes 3 cm pikad
Paiknevad kummalgi pool emakat, on
osaliselt ümbritsetud munajuha lehtriga
EMAKAS




Naise suguelund, milles areneb laps
Õõnes lihaseline elund
Ülemises osas kaks ava, mis viivad
munajuhadesse
Alumises osas paikneb tuppe viiv
emakakael
EMAKAS
MUNAJUHA




Juha, mille kaudu munarakk liigub
munasarjast emakasse
Munajuhad ühendavad munasarju
emakaga
Umbes 7,5 cm pikad lehterjad
Viljastumine leiab aset tavaliselt
munajuhas
TUPP



Lihaseline torujas elund, mis suubub
emakasse
Tupeava ümbritsevad kaks nahakurdu,
mida kutsutakse suurteks
häbememokkadeks; nende vahel on
väikesed häbememokad
Kõdisti ehk kliitor on väikeste
häbememokkade ülaosas paiknev elund